Banaan sobib ka toataimeks

Kaja Kurg

03.03.2020

Banaani õitsemine ja viljumine on põnev. Punakaspruunide kandelehtede kaenaldes asuvad kimpudena kollased, torujad, 3 cm pikkused õied, millest arenevad viljad. Viljakobaras võib olla kuni 150 vilja. | Shutterstock

Kuigi banaane müüakse puuviljaletis, pole banaan puu, vaid kuulub maailma suurimate rohttaimede hulka.

Banaan (Musa) on üks vanemaid kultuurtaimi ja hinnatud toidutaim. Ta on pärit troopilisest Kagu-Aasiast, kust levis sajandite jooksul üle kogu maailma sinna, kus kliima teda avamaal saagi saamiseks kasvatada võimaldab. Kasvuhoonetes kasvavad ja viljuvad banaanid aga põhja poolgi.

Banaani taimeperekonnas on 37 liiki, millest suurimad võivad kasvada kuni 15 meetri kõrguseks, väiksemad on meetrised. Sorte on aretatud sadu. Kirjanduse andmeil on suurem osa sortidest saadud hiina banaanist (M. acuminata), Balbisi banaanist (M. balbisiana) või nende omavahelisest hübriidist – pärisbanaanist (M. x paradisiaca).
Banaan pole puu, vaid mitmeaastane rohttaim. Tema „tüve” moodustavad lehetuped ja seda nimetatakse ebavarreks. Banaani maapealne osa ei puitu nagu puittaimedel. Soojas troopikas kasvab banaanitaim kiiresti ja on tavaliselt kaheaastane: esimesel aastal kasvavad lehed ja õisik, teisel aastal taim õitseb ja küpsevad viljad. Õitsemisest viljade küpsemiseni kulub keskmiselt üheksa kuud.