9 head nippi püsilillepeenra rajamiseks

kodus.ee/Jüri Annist
Pojengidega on aednikul vähem muret - nad on nõus palju aastaid ühel kohal kasvama. | Shutterstock

Kevad on kohe-kohe käes ning nii mõnelgi inimesel näpud sügelevad – ees ootab oma esimese aia rajamine! Kodus.ee palvel nõustus häid nippe püsilillepeenra rajamiseks jagama pikaajalise kogemusega aednik, Calmia istikuäri juhataja ning mulluse "Kodu kauniks" konkursi aiakultuuri edendamise preemia laureaat Jüri Annist.

Järgnevatest mõtetest võib sulle abi olla, kui asutad rajama oma esimest püsilillede istutusala.

1. Kui plaanitav istutusala on sedavõrd suur, et hooldamiseks pead astuma selle keskele, siis võiksid mõelda suuremate lamedapoolsete kivide asetamisele astumiseks sobivatesse kohtadesse. Lihtsalt maa pinnal lamavad kivid näevad häirivalt ebaloomulikud välja ja kipuvad jalge all kõikuma. Süvista kivid kuni 2/3 ulatuses mulda, nii on tulemus hoopis loomulikum ja stabiilsem.

2. Enne, kui asud lilli soetama, tutvu kindlasti kirjasõna ja piltide kaudu nende välimuse, kasvunõuete ja kõrgusega.

3. Ära püüa istutada võimalikult suurel arvul erinevaid liike ja sorte. Istuta vähem erinevaid taimi, aga igat neist suure laiguna. Nii saab tulemus hoopis ülevaatlikum ja rahulikum.

4.Otsusta, kas istutad taimelaigud nii, et need puutuvad küljetsi kokku või jätad nende eraldamiseks vahed. Esimese variandi poole kallutab võimalus, et pääsed rohimisest. Tegelikult nõuab selline peenra koostamisviis rohkem kogemusi ja teadmiseid – ebasobivalt valitud naabrid võivad hakata kasvama üksteise sisse, agressiivsem võib passiivsema ära lämmatada. Taimelaikudele jäetud vahed saad kõplaga puhtad hoida. Terav tööriist kutsub umbrohtude kõrval korrale ka liiga nobedad püsikutest edenejad. Taimelaikude vahedes saad kasutada ka umbrohtu ahistavat multši (koorepuru).

5.Vähem on muret püsililledega, kes on valmis omatahitsi palju aastaid ühel kohal kasvama. Stoilise iseloomuga on hostad, astilbed, lursslilled, epimeediumid, adoonised, kullerkupud, lumeroosid, laialehised parkjuured, pojengid jne. Väldi selliseid, keda pead noorendamiseks iga paari aasta tagant üles võtma, jagama ja tagasi istutama. Kiired raugastujad on helmikpöörised, kaukaasia kitsekakar, mitmed priimulad jne.

6. Igihaljad padjandtaimed on küll väga nägusad, aga nende talvitumine ei pruugi alati õnnestuda – kord pruunistab neid kevadine päike, kord hautab nätske lumi.

7. Paljud kõrrelised on invasioonilised, mitmed kasvavad nägusaks alles suve teiseks pooleks ja siis tuleb mõni kass ja aeleb mõnuga selle vaevaga kerkinud puhma maatasa.

8. Kogu mõned aastad kogemusi enne, kui asud soetama erilisi ja loomulikult siis kalleid püsikuid. Näitena võib siinkohal nimetada kuldkingi ja teisi aia orhideesid (mükoriisataimed). Kevaditi kipuvad tühjaks jääma siilkübarate uudisaretiste, kauni murtudsüdame sortide, mõrsjalillede, peekerlillede jne kasvukohad. Probleemiks kehv külmataluvus, vähene niiskuskindlus või liiga jahe ja lühike suvi – mine võta kinni.

9. Valdaval osal püsililledel pead nende pealsed sügiseti eemaldama. Kui sul ei ole püsilillede sekka istutatud puid/põõsaid ega ka igihaljaid püsikuid, siis saad pealsed vikati või sirbiga suurt vaeva nägemata maha niita. Vastasel juhul saad kasutada sobiva suurusega kääre.

“Ära mine endast välja, kui esimese korraga sinu lillepeenar ei kujunenud selliseks, nagu lootsid,” rahustab Annist algajaid, kes esimese korraga supertulemust näha loodavad. “Ka profid istutavad tarviduse korral mõne liiga sihvakaks sirgunud lille esiridadest tahapoole või asendavad mõne taimelaigu, mis lootuseid ei õigustanud, teisega. Tegijal ikka juhtub, see käib asja juurde.”

Sarnased artiklid