* Liiga klanitud aiad pole enam moes.
Ärksamad inimesed ei püga enam igalt poolt muru ja lasevad mõnel metsikumal aiasopil rahus sellisena ollagi. Kui aias on õitsvate niidutaimede lapikesi, siis on toitu ka kimalastel-mesilastel jm putukatel, rohtunud nurgad ja põõsapadrikud pakuvad elupaiku ja varjevõimalusi aga siilidele-konnadele ja väikelindudele. Nad kõik annavad oma panuse, et valmiks saak ja et aeda saaks loodushoidlikult pidada.
* Jätkuvalt on trendikas ise toitu kasvatada.
Suvise aiaelu juurde kuuluvad oma aiast toodud ürdid, köögi- ja puuvili. Puhas ja värske toit on kõrges hinnas. Ka kõige modernsemates aedades on leitud nurgake aiaviljale, viljapuudele ja marjapõõsastele, rääkimata terrassi kaunistavatest ürdipottidest.
* Linnakanade melu.
Kanade kaagutamine ja siblimine toovad linnaaeda mõnusa maameeleolu. Ja lisaks muidugi õnnelike kanade munad, värsked ja puhtad! Peenetel kanatõugudel on imeilusaid helesiniseid, halle, träpsulisi ja muud põnevat karva mune.
* Söödavad ilutaimed on vallutamas iluaeda.
See on teretulnud praktiline lähenemine, et ilu ja kasu oleksid omavahel ühendatud. Eriti tasub istutada just väikesesse aeda selliseid puid, põõsaid, ronitaimi, ürte ja lilli, mis annavad lisaks silmailule ska kõhutäidet: vilju, lehti, õisi, võrseid, juuri.
* Taaskasutus ja kokkuhoid.
Aiamööbel, terrassid ja kompostikastid on euroalustest, sillutised mujalt üles võetud kividest, istekohad panipaikadest pärit vanadest pinkidest-toolidest, aiarajatised lammutatud ehitistelt saadud puidust.
