Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
MÄNG DIAGONAALIDE JA SIRGJOONTEGA
12.01.2017 17:42 Tiina Kolk Loe kommentaare (25) Prindi

Tekst: Tiina Kolk  
Fotod: Tiina Tammet



Triinu ja Urmas Ambur on poole tosina aastaga rajanud paeklibusele uusarenduse krundile noore huvitavate istutusaladega aia.


Kes: Triinu ja Urmas, lapsed Emma, Emilia ja Morten koos Burma tõugu kassi Lettyga.
Kus: Liikva küla.
Mis: Pisut üle 2000 m2.
Tingimused: Põhja-Eesti paepealne, pinnase poolest vaene, tuultele avatud krunt. Kevad jõuab Liikva külla tavaliselt paar nädalat hiljem kui mujale.


Perekond Ambur otsis pikalt uut kodukohta, kus lastel oleks mõnus kasvada, kuni nad 2008. aastal leidsid Tallinna külje alt Liikva külast sobiva paiga.
„Iga kord, kui linnast tulles Rannamõisa kiriku juurest vasakule pöörame, tunneme, kuidas kiirustamine kaob ja meeled muutuvad hoopis metsaelanike suhtes tähelepanelikuks,” lausub Triinu. Esialgu läks kogu energia kodu rajamisele ning aia kujundamine jäi tagaplaanile. Toona ei olnud neil ka ühtki head mõtet, mida 2000 m² paese ja pinnaseta krundiga peale hakata.
„Kui me esmakordselt oma õueala eripärasse süvenesime, olime väga nõutud. Mõtlesime kohe, et puhtalt oma tarkusega me siin hakkama ei saa, ega osanudki tulevast aeda ette kujutada. Teadsime vaid, et jätame kindlasti alles krundi ainsa puu – vana mitmeharulise sammaldunud tüvega toominga,” täpsustab Urmas.
Pererahva sõnul on praegune pilt nende aiast kindlasti enamat, kui nad esialgu loota julgesid.


Kõik algas kursustest


Nähes ajakirjas Kodu & Aed infot Mart Metsa aiaplaani joonistamise kursustest, otsustasid Triinu ja Urmas sellest osa võtta.
„Meie aed – liialt pikk ja kitsas – oli ka Mart Metsa jaoks paras pähkel. Ta naljatas päris mitu korda, et võiksime krundi tagumise poole hoopis ära müüa,” meenutab Urmas, kelle sõnul jagas juhendaja nupukaid näpunäiteid ja kursuste lõppedes olid kõigil plaanid laual.
Amburid leiavad, et nendele antud parim soovitus puudutas krunti läbiva vana paekivitee säilitamist. „Tookord me veel ei teadnud, et tegemist on kunagise tsaariaegse kindlusraudtee haruga. See selgus hiljem vanu kaarte uurides,” täiendab abikaasat Triinu.
Paekivitee diagonaalne kulgemine läbi kinnistu seadis omakorda paika kõik muu. Just seetõttu ei ole selles aias midagi loogelist, vaid see on tervenisti kujundatud kolmnurkade, sirgete joonte ja diagonaalidega mängides. Pehmust lisavad üksnes taimed.


Terrassi äärest tagaaeda


Kõige esimesena valmis terrass, seejärel kujundas pere mitmeharulisest toomingapõõsast pilkupüüdva puu ja puhastas maast välja vana paekivitee.
„Pinnast meil praktiliselt polnud. Paiguti olid paljad paekivilaigud ja paremates kohtades ehk 10–15 cm mulda,” selgitab naine. „Poolitasime krundi mõtteliselt pooleks ning alguses tõime pinnast juurde ainult eesaeda ja maja ümbrusse. Tasapisi liikusime majast kaugemale. Istutusalade rajamise ja taimestamiseni jõudsime mitu aastat hiljem.”
Tulevikus on õuealale planeeritud väike väliköök, mis hakkab samuti kulgema paralleelselt paekiviteega ja krundi suhtes diagonaalselt. Kuni seda pole ehitatud, on ka aiateed veel tegemata ja sellepärast laiubki praegu elamu, istutusala, laste mängumaja ja tarbeaia vahel muljetavaldav muruväljak.


Korduvad mustrid


„Soovisime, et aias oleks erinevaid ja ka korduvaid taimi. Eesmärk oli need istutusalad omavahel tervikuks siduda. Nüüd on igas peenras üks tüvele poogitud teravaservaline paju ’Hakuro Nishiki’, mis loob üldpildis mulje kolmest suurest valgest pallist. Tihti küsitakse, mis taim seal õitseb. Aga paju suvel ei õitsegi, vaid jätab eemalt sellise mulje,” selgitab Triinu.
Kuna ümbruskonnas kasvab looduslikult palju kadakaid, siis tõid Amburid nende erinevaid vorme rohkesti ka oma aeda. Istutusalades on nüüd nii roomavaid kui ka püstiseid kadakaid. Õitsevatest lehtpõõsastest võib esile tuua parukapuu ’Royal Purple’, Thunbergi kukerpuu, pärgenela, põõsasmarana ’Abbotswood’ ja roosi ’The Fairy’.
Praegu avaneva kauni vaatepildi nimel rügas perekond Ambur oma õuealal mitu aastat varakevadest hilissügiseni. Keegi pole kokku lugenud aia ühest servast teise tõstetud kivide hulka, enne kui need kujunduses endale õige koha leidsid.
Nüüdseks nõuab aed võrdlemisi vähe hoolt. Enamik istutusaladest on kaetud multškanga ja graniitkillustikuga. Kõige töömahukam tegevus ongi muruniitmine.
Aia tagumisse serva püstitatud mängumaja ei ole laste kasvades oma võlu kaotanud ja seal käiakse jätkuvalt lugemas, mõtisklemas või sõbrannadega salajuttu puhumas.
Aiamaja tagakülge on ära peidetud viinapuu ’Hasanski Sladki’. „Ta on natuke vales kohas, sest siin pole tal õieti ronimisruumi. Kavatseme tulevase grillmaja aiapoolse külje teha klaasist ja sinna istutada viinapuid,” tutvustab Triinu plaane.


Parasjagu köögivilju ja marju


Krundi tagaosa ühte poolde rajatud väike tarbeaed on pererahva sõnul laste lemmikuks, seal saavad nad suve jooksul erinevaid marju suhu noppida.
„Tarbeaias kasvatame kõike, millega ei ole väga palju tööd ja mida me ka süüa armastame. Meil on maasikad, vaarikad, nii punane kui ka must sõstar. Lisaks üks perepõõsas, kus koos kasvavad punane, valge ja must sõstar. On üks tikripõõsas ja muidugi mõista rabarber. Vaarikas on meil ilma ogadeta lastesõbralik sort ’Glen Ample’,” loetleb perenaine.
Eriti palju kasutust leiavad ürdid: tüümian, pune, basiilik, sibul, küüslauk jm supiroheline. Laste rõõmuks on ka herned. „Igal kevadel pistan maha kaks suvikõrvitsaseemet, mis alati uhket saaki on andnud. Meie pere pesamuna kasvatab kompostikastis ka igal aastal vähemalt ühe kõrvitsa,” mainib Triinu.
Õunapuudest on aeda valitud kaks klassikalist sorti: ’Krügeri tuviõun’ ja ’Liivi kuldrenett’, samuti pirnipuu ’Pepi’. On ka ploomipuud ’Ave’ ja ’Suhkruploom’ ning maguskirss. „Luuviljalistele meie paene pinnas meeldib ja kirsse toome ehk tulevikus aeda juurdegi. Muide, ka kõik viljapuud on istutatud krundile diagonaalselt,” jätkab Urmas.
Omaette huvitav on vaadata, kuidas aiamaa ühes osas kasvavad kultuurmustikad. Need ei peaks ju õhukese paese pinna peal mingil juhul edenema. „Ega nad kasvanudki mitu aastat, enne kui kaevasime taimed välja ja tegime peenra täiesti ringi. Tõime hapumat mulda, vooderdasime ning katsime istutusala pealt turbapätsidega. Alles siis tulid taimed tardumusest välja ja hakkasid kasvama,” meenutab Triinu.



Igal aastaajal ilus


Viimastel aastatel on perekond nautinud oma ilusat aeda ja veetnud seal omajagu aega. Taimi valides soovisid nad, et aias oleks ka talvel rohelist. Seetõttu on valitud palju okaspuid. Väga kaunis vaatepilt on äsja sadanud kerge lumi igihaljastel puudel.
Kevadel pistavad sibullilled ninad välja. Esimesena tärkavad maja ees suure kivi juures lumikellukesed. Hiljem puhkevad õide nartsissid ja tulbid.
„Sel sügisel panin mulda poolsada valge tulbi sibulat. Saabuval kevadel on, mida oodata,” teatab naine uhkusega.
Suvel õitsevad peamiselt roosid. Triinu on teadlikult istutanud aeda ainult kolme sorti roose, et hoida lihtsat joont ja luua kordusi. Juulis õitseb lehtla najal valge roniroos ’Pohjantähti’ ja täidab aia magusa aroomiga. Hilissügiseni pakuvad õiteilu ’The Fairy’ ja laste maja juurde istutatud ’Leonardo Da Vinci’ roosad õied.
Sügisel pakub silmailu hõõguvpunaseks värvunud tuhkpuuhekk.
„Meie aed ei jää sügisel väga raagu just okaspuude rohkuse tõttu,” nendib mees, kelle sõnul suhtuvad nad kõigisse aia taimedesse kui oma hoolealustesse ja küllap seetõttu on vaid mõne üksiku erandiga kõik paepealsele toodud isendid ka kasvama jäänud.
„Eriti kallid on mulle lapsepõlvekodust pärit valge ja punane pojeng. Armsaks peame ka sõprade kingitud pihlakat maja ees ja vanaisa kingitud valget sirelit ’Madame Lemoine’,” kiidab naine.
Triinu ja Urmas, kes polnud varem aiarajamisega kokku puutunud, püüdsid õppida teiste, mitte enda vigadest. Seetõttu tegid nad alati enne labida muldalöömist väikest uurimistööd, mis aitas ideedel settida. „Ja nagu ikka, on meilgi nii, et see, mis sünnib enda kätega, on südamele väga armas,” kinnitab „Kodu kauniks 2016” konkursil Fiskarsi aia eripreemia pälvinud pere ühest suust.



3 küsimust perekond Amburile


Mis on aias suurim väljakutse?
Aia rajamisel olid kindlasti väljakutseks pinnasega seotud tööd. Pinnast tuli tuua juurde palju ja seetõttu oli tööde maht väga suur ja ka kulukas.

Kuidas sellist aeda korras hoida?
Kuigi meie aeda pole raske korras hoida, on tähtis järjepidevus. Kui märkame, et kuskil on vaja midagi teha, püüame seda teha kohe. Nii väldime tegemata tööde kuhjumist.
Mõtlesime juba aia rajamisel ka selle hooldamise peale ning seetõttu katsime istutusalad kanga ja graniitkillustikuga, et pääseda pidevast rohimisest. See on toiminud.
Oleme üldiselt koondanud kõik taimed peale viljapuude istutusaladesse, nii läheb muruniitmine ladusamalt ja ka taimede eest on lihtsam hoolitseda.


Millised on suuremad sügisesed ja kevadised tööd?
Sügisel ei ole väga töömahukaid tegevusi. Peamine on külmaõrnade taimede katmine, aiamööbli ja muude tarvikute hoiustamine. Tulevikus lisandub ilmselt elupuude pügamine.
Igal kevadel käime kogu muru umbrohunapsikuga üle ja see on tõesti mahukas töö, kuid väga vajalik, et võililled murust jagu ei saaks. Mürke pole me kasutada tahtnud. Samuti õhutame kevadel muru ja eemaldame sammalt. Istutusalad puhastame samuti kevadel lehtedest ja muust. Üldiselt on nii, et suuremad tööd teemegi pigem kevadel, kuid siis on ka talve jooksul kogunenud indu seda kõike teha.

Läbi krundi kulgev vana paekivitee dikteeris kogu aia kujundusjooned. Mitmetüvelisest toomingast on saanud uhke õuepuu.
Istutusalade sakilisust rahustab taimede vormide ja värvide kordus.
Aedviljamaal on rõhk marjadel ja maitsetaimedel, kuid siit saab ka suvikõrvitsat ning koogi jaoks rabarberit.
Paekivitee kaldale on kavas ehitada kasvuhoonega väliköök.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar