Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
ÕIEPILVEDES ULUALUNE
02.05.2016 13:50 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Valged detailid, toolid ja uksed-aknad seovad õite värvimõllu rõõmsaks koosluseks.
Valged detailid, toolid ja uksed-aknad seovad õite värvimõllu rõõmsaks koosluseks.

Tekst ja fotod: Tiina Tammet

Armastus lillede ja ilusate detailide vastu muudab kodu armsaks ja pere rõõmsaks.


Kes: Ülle ja Heino, kass Kaisu.
Mis: taimerohke vana taluõu, suvelilleküllane majaesine.
Kus: Pühajärve küla Otepää vald.
Tingimused: künkliku reljeefi ja tuulekoridoridega koht, metsa lähedus toob metsloomi õuele.


„Ma siin natuke tuunisin,” ütleb Ülle „Kodu kauniks” konkursi aiažürii liikmetele, kui ühel vihmamärjal augustipäeval aeda sisse astume. „Õisi peab ikka palju olema!”
Kogu pika vana talumaja õuepoolne sein on ausalt ja ahhetama panevalt õiterikas. Laia räästa alune pind õitseb nagu paradiis parematel päevadel. Ukseesine on piisavalt avar, et mahutada mugavaid toole ja pinke. Lillepotid katavad nii põrandapinda, lauakesi kui seina. Seinale kinnitatud puidust kastid valmistas pereisa Heino. Kuigi taimed saavad vaid napilt hommiku- ja õhtupäikest, õitsevad nad siin rikkalikult ning õiekuhilad „voolavad” külluslikult üle potiäärte.


Kirju, aga rahulik seltskond


Sorte ja liike leiab siit nii vanu kui ka uusi. Enamiku taimi on Ülle ise külvanud või beebitaimedest üles kasvatanud. Kevadel olid kõik aknalauad taimehakatisi täis. Fuksiaid ja pelargoone on ju väga lihtne pistikutest paljundada. Ülle on vahel ka kiusatusele järele andnud, kui mõnd ilusat ja soodsat taime müügil kohtab, vahel aga on ka nukrate taimede „halastusoste” teinud. Töötamine haljastajana on andnud teadmisi, kuidas säästlikult head tulemust saavutada, ning taimekasvatuspraktikatki.
Suviste edvistajate kirjusse seltskonda kuulub erineva õievärviga pelargoone, raudürte, fuksiaid, petuuniaid, lobeeliaid ja begooniaid. Värvivalik on väga suur, ometi jääb silm selle kirevusega rahule. Maja pisut ookerkollane toon tasandab kollaste õite pealetükkivust. Lillepottide ja aiamööbli läbiv valge rahustab ning seob värvimäruli koos valgete õitega ühtlaselt meeldivaks mustriks. Sellega mängivad kaasa ka valge välisuks ja aknaraamid; romantilisust lisavad kerged suvekardinad, seinalaternad ning teised pisikesed valged detailid. „Täiesti juhuslikult said sarnase mustriga nii ukseesise keraamilised plaadid kui ka abikaasa õe Hilja Nairis-Piliste kingitud vitraaž. Juhtumisi leidsin juurde ka sobivates värvides petuuniasordi ’Pegasus Special Mango’,” usub Ülle heade juhuste kokkulangemisse. „Abikaasa töötab Soomes, mitmeid toredaid aiatarvikuid olen leidnud sealsetest aianduskeskustest. Kuna mees on kaugel tööl, siis olen siin paljud elemendid ise värvinud ja seina kruvinud, ei jaksa teda alati ära oodata,” selgitab Ülle, kuidas ideed kiiremini teoks saavad.
Pere lemmik, juba üle kümneaastane kass Kaisu peab samuti majaesistel toolidel peesitamisest lugu, sest siit on kogu elumaja ja abihoonete vaheline õueruum ning sellel liikujad hästi silma all. Tal on selleks puhuks lausa oma kindel tool ja vaibake.


Võlusõnadeks põhk, sõnnik ja multš


Ülle on kunagi õppinud veterinaariks, siis töötanud talupidajana, Otepää haljastajana, vahepeal õppis Luua metsanduskoolis maastikuehitust ja töötas isegi ajalehe Valgamaalane reporterina. Nüüd naudib ta kodus tegutsemist. Kolm peretütart – Külliki, Nelli ja Kerda – on kõik juba oma elu peal, kuid käivad vanematekodus tihti külas ja abiks. Seetõttu leiab kõik, mis aiamaal kasvab, ka köögis rakendust.
Aiamaal aga kasvab kõik väga jõudsalt, sest kunagisest loomapidamisest on alles palju komposteerunud sõnnikut ning vana heina. Seda varandust kiidab Ülle väga: „Kõige alla laotan kihi sõnnikut, siis heina-põhku, siis peale kihi mulda, istutan taimed ning multšin veel kord. Selline pinnas on soe, toitaineterikas ja niiske ning taimed kasvavad silmanähtavalt. Katsetan erinevate multšidega. Soovitan põhu ja heina kasutamist soojalt teistelegi, sest see annab maale palju juurde. Istutasin sedasi avamaale ka üleliigsed tomatitaimed ja need kasvasid isegi paremini kui kasvuhoones, sest aiamaale tekkis omaette soe mikrokliima.”


Lillepeenra hitid


Põhku ja sõnnikumulda jagub ka kasvuhoonesse ning laiadesse lillepeenardesse. „Mul on lillepeenardes nagu segasummasuvila, kus nii suvi- kui püsililli. Igal aastal on omad õitsevad hitid. Lasen neil ennast ise külvata,” ei ole Ülle oma taimede liikumise suhtes väga karm. Talle meeldivad lihtsad lilled: karikakrad, saialilled, moonid, priimulad. Siin-seal kasvab sõrmkübaraid, üheksavägiseid, kosmoseid, päevalilli, habenelke, gladioole, astreid, aga ka päevaliiliaid, liatriseid ja teisi. Kevadel loovad kauni kooskõla kurekellad ja erinevad brunnerasordid. Erilised taluaia lemmikud on pojengid, murtudsüdamed ja floksid.
Siin, metsaveerses talus ei saagi enam roose kasvatada, kuigi mõned põõsad akende all siiski on. Neid on Ülle küll varem rohkelt istutanud, ent metskitsed on roosid kesksuvel jälle ära söönud, nagu nad kipuvad ka elupuude ja noorte viljapuude kallale.


Loomad ja linnud


Metsloomad jalutavad siin sageli õuele, seetõttu on nooremad viljapuud alalise tüvekaitsmega. Hoida tuleb ka marjataimi näiteks harakate eest. Siit käivad läbi jänesed, rebased, kitsed, metsas tegutseb koprakoloonia ja vahel astub läbi isegi metssiga. Rohke linnurahva rõõmuks on talu maadele üles pandud ligi nelikümmend pesakasti. Üllele on loodus väga hingelähedane, ent aias on olulised vaated ja perspektiivid. Künklik maastik pakub selleks ka toredaid võimalusi.
„Meil on siin ka mõni päris vana õunapuu, vanast taluaia ajast. Meie ostsime talu nõukogude aja lõpul, kunagi kuulus see perele, kes küüditati. Üht suurt antoonovkat kutsume Laari õunapuuks, see sai nime peaminister Mart Laari külaskäigu järgi. Tookord, 1990. aastatel käis Laar taludega tutvumas ja me siis katsime laua selle õunapuu alla, pakkusime piima ja rabarberikooki,” jutustab Ülle taluga seotud põnevatest sündmustest.
Üllel on palju ideid ja pealehakkamist. „Hakkan kevadel hirmsa rajuga pihta, aga sügiseks olen väga väsinud. Ise tuleb teha oma elu ilusaks ja põnevaks!” Perenaise sünnipäev on maikuus, siis on kogu loodus kirev ja lopsakas. Kevadel eputavad aias priimulad, kitsekakrad, erinevat sorti sibullilled: tulbid, nartsissid, hüatsindid, püvililled. Murus õitsevad lumi- ja märtsikellukesed, sillad ning krookused.


Kuidas Ülle lilled nii lopsakad on?

  • Lai ulualune kaitseb taimi külma vihma eest, mis enamikule neist üldse ei meeldi. Maja sein pakub turvet tuule eest ning samuti on seina ääres soojem kui lagedal.
  • Suvelilled tahavad korralikku väetamist. Ülle on suur kanakaka ja adruväetise pooldaja, neid on ta juba mitu aastat kasutanud.
  • Istutusmuld on tähtis. Ülle on kasutanud Biolani mulda ja turvast segamini ning lisanud jõudsalt rammu juurde.
  • Sagedasti esinevat amplitaimede rauapuudust aitab tõhusalt leevendada kastmisväetis Terraflex-T, millega Ülle kastab taimi vähemalt kord nädalas.
    Terraflex-T väetist pannakse üks teelusikatäis kümne liitri vee kohta. Väetisenõu peab olema alati suletud, sest peened kristallid sulavad õhuga kokku puutudes.
  • Närbunud õite korjamine innustab taimi uusi õisi kasvatama.
  • Kui vähegi võimalik, siis kastab Ülle ampleid vihmaveega.
  • Taimedele meeldib tähelepanu, igahommikune ringkäik aias mõjub turgutavalt nii lilledele kui pererahvale.

Kass Kaisu hommikupäikesevanni võtmas.
Aiamaal kasutab Ülle rammutamiseks kunagisest loomapidamisest jäänud kodusõnnikut ning põhu- ja heinamultši.
Rikkalik amplitaimede valik: punase. ja valgeõieline lobeelia, erinevad fuksiad ja pelargoonid. Inensiivse vörvi ja tugeva kasvuga punase lobeelia avastas Ülle mullu Decorast.
Värve jagub lillepeenrasse ja ka hoonetele.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar