Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
RELJEEFNE MAASTIKUVAADE
03.03.2016 17:08 Tiina Kolk Loe kommentaare (0) Prindi

Parim maastikuaed 2015.
Parim maastikuaed 2015.

Tekst: Tiina Kolk
Fotod: Tiina Tammet, Erakogu

 

 

Nauditava aia loomiseks ühendati Vääna jõe kaldal maastiku võimalused, ehitaja ramm ning aedniku oskused. Aed võotos „Kodu kauniks 2015“ konkursil parima maastikuaia preemia, 1500e Husqvarnalt.


Kes: Hiie Grauberg ja Toomas Oolep, kaks tütart ja väimees, kaks kassi ja koer.
Kus: metsa ja jõega piirnev krunt Vääna-Jõesuus.
Mis: 7000 m2 vahelduva reljeefiga krunt.
Tingimused: nelja meetri sügavusele ulatuv liivane pinnas, muutuvad veeolud (suurvesi kevadel või sügisel) ja Vääna jõe kaitsest tulenevad piirangud.

 

Pea tosina aastaga on aednikuks-haljastajaks õppinud Hiie Grauberg ja diplomeeritud teedeehitaja Toomas Oolep muutnud võsastunud paiga Vääna Jõesuus nauditavaks iluaiaks. Kui Hiie sattus kaksteist aastat tagasi külas olles Vääna jõe kaldale praeguse aia kohale kõndima, tekkis tal tunne, et see on kodukoht. Tolleks ajaks olid nad oma perele uut elupaika otsides käinud paljusid krunte vaatamas ning neid hakkas metsa, võsa ja heinamaaga piirnev vahelduva reljeefiga maastik veetlema.

„Arutasime Toomasega, kuidas saame seda ala väärtustada, säilitades loodust nii palju kui võimalik,” meenutab Hiie.

Endisele liivase pinnasega heinamaale on nüüd ehitatud elamu, kuur ning aia sügavusse saun. Hooneid ümbritseb muljet avaldav ilu- ja tarbeaed. Kallaku servale jääva sauna tagant avaneb võrratu vaade orgu, vahvate taimede ja kividega ääristatud allikatoitelisele tiigile ning hoolikalt valitud puude-põõsastega lõkkeplatsile.

Krundil toominga- ja lepavõsa raiudes ning pinnast puhastades avastasid Hiie ja Toomas padrikusse peitunud kunagise jõekääru sopistuse, millel oli säilinud juurdevool allikatest, aga puudus äravool. Tuli ainult käär põhjani puhastada ning äravool jõkke teha. Praegu jagab künka serval kõrguv keldrimägi aia jõepoolseks looduslikuks osaks ja maja ümbritsevaks modernsemaks aiaks. Männimetsaalust krundiosa on nad vaid hooldanud, mõned kadakad silmailuks istutanud ning jõe äärde kulgenud „kitseraja” asemele korraliku tee teinud.

Räpina aianduskooli lõpetanud Hiiele on aiandus ja haljastus südamelähedased. „Praegu on õpitud ametist saanud mu hobi. Juhindun meie õpetaja Adolf Vaigla sõnadest, et aed peab ennast ise korras hoidma. Vaatan loodust ning püüan taimedega koostööd teha,” selgitab naine naerusuiselt.

Ta on järginud ka teist õpetaja Vaigla nõuannet luua kodu veekogu äärde, sest siis pole aia kastmisega muret. „Meie kahtlustele, et kõigile ei jätku ju selliseid kohti, vastas õppejõud kavalalt: „Aga aednikele jätkub.” Elu näitas, et tal oli õigus,” muigab Hiie ja lisab, et teatavasti jagatakse aia rajamine etappideks, millest nii esimene kui ka teine kestab viis aastat. „Kunagi mõtlesin minagi algaja aednikuna, et mis seal nii kaua teha, aga selle aia rajamise kogemustele tuginedes võin kinnitada, et kõik võib võtta veel rohkemgi aega.”

 

LOODUSEGA ÜHTE SAMMU

Jõepoolset kütkestavat maastikku silmitsedes on raske ette kujutada, et veel kümmekond aastat tagasi vohasid siin leppade ja toomingate vahel vaarikad, nõgesed, angervaksad, sõnajalad jt looduslikud märja kasvukoha taimed.

„Pidime hakkama võsa raiuma ja maad parandama. See esmapilgul väga imelik „lomp” oli ka vaja tühjaks kaevata – umbes pooleteise meetri metsakõdu ja mudase pinnase eraldamise järel tuli vastu kõva kruusane jõepõhi ning nähtavale ilmusid kaldast välja voolavad allikad. Nii saimegi aeda tiigi, kuhu nüüd sauna juurest viib alla astmestik. Kui tiik täiesti tühjaks pumbata, täitub see nädalaga uuesti,” kommenteerib Hiie ja täpsustab: „Kõik on umbes nii nagu muiste, ainult kaldad on kividega kindlustatud.”

Kuna krundi suure loodusliku kaldega liivast pinda ei soovinud nad tasandada, siis oli vaja seda kuidagi kindlustada. Parimaks materjaliks valis pererahvas maakivid. Ainsaks puuduseks oli asjaolu, et krundil ei olnud mitte ühtegi kivi. Seepeale kuulutas projektijuhist majaperemees, et võtab kõigilt sõpradelt, tuttavatelt ja koostööpartneritelt vastu ehituskohtade üleliigsed kivid, ning 2006. aasta kevadel alustati aias „kivikülvide puistamisega”, mida nüüd veekogude kallastel, ilu- ja tarbeaias näeme.

 

TIIK TOOB AEDA ELU

Tiigiäärne taimestik ei vaja kastmist isegi põuaga. Kalda ääres tõmbab pinnas vett pooleteise meetri kõrgusele üles ja sealsed taimed saavad isegi kuival ajal palju niiskust. Lopsakad hostad, kukeharjad, liiliad, astilbed jt püsililled edenevad omasoodu, ilma väetamise, umbrohu- ja putukatõrjeta.

„Vallarahvas naerab, et ma pole mitte rohelise, vaid tumerohelise mõtteviisiga,” teatab Hiie rõõmsalt.

„Meie aiaga piirnevas jõe osas asub uuringu kohaselt Vääna jõe kalade suurim lasteaed: forelli- ja lõhepojakesed kasvavad siin paar aastat. Tänu tiigist jõkke voolavale puhtale veele on neil kindlasti paremad elutingimused.”

Kevaditi kurameerib tiigil pardipaar, kes suvel oma pojad siia magama toob, sest kui rebased juhtuvad neid piirama, lükkavad linnud abitud pojukesed tiigile.

Jõe ääres „aitab” aednikku kobras, loodusaias käib kits kärneriks, eriti maitsevad talle rodod.

Aia rajaja sõnul peavad tiigiäärsed taimed taluma suurvett nädal-poolteist. Paljud sordid on välja läinud, aga katse ja eksituse meetodil on loodus ellujääjad välja selgitanud. Huvitaval moel on näiteks kõik sõnajalad aeda ise tulnud.


KUJUTELMA TEOSTUS

Aeda rajades lähtus Hiie päikesest: varjulisemasse osasse jääb kaunilt kujundatud maastik, päikeselisele alale ilu- ja tarbeaed. Nende tsoonide vahele tõmbab näilise piiri pilkupüüdva sabiina kadakaga küngas. Juttude järgi asus mõisaajal sellel kõrgendikul moonakamaja saun, aga aeda rajades tegi pererahvas künka „lahti” ja pistis sinna sisse keldri.

Paljud lahendused aias on saanud alguse Hiie ideest. „Kui minu projektijuhist mees hakkas kurtma, et tema ilma plaanita ei oska teha, siis rahustasin, et projekt on minu peas. Ma ei oska seda paberile panna – aga teeme nii, nagu mina ütlen!”

Toona otsustasid nad liivast pinnast „toetada” kividega. Neid sättis naise juhatuse järgi oskuslikult paika hoopis üks sugulasest kopamees. „See on omamoodi kunst ja tema sai minust aru, et kivid peavad olema laotud, jalad maa ja pead taeva poole. Abimees oskas sammaldunud kivide näod õigesse suunda pöörata,” meenutab Hiie.

Maja ümbruse kujundamine oli paras pähkel, sest liivase pinnase ja kidura taimestikuga endisel heinamaal olid keerukad looduslikud tingimused.

„Paraku ei saa ma elamu ette suurt istutusala teha, sest talvel lükkame sinna lund. Juba algusaastatel katsin „liivatormide” peatamiseks need kohad sobivate pinnakattetaimedega,” selgitab naine.

„Kasvatan oma lemmikuid. Kui taimed mulle meeldivad, ju siis meeldin mina neile ka,” arutleb hobiaednik.

Kevadel õitsevad sealsetes peenardes kadakate vahel sibullilled. Suveks tahtis Hiie sinna ja ka paekivipiirdega peenraisse istutada ühesuguseid madalakasvulisi püsikuid, kuid pidi sellest plaanist loobuma. Kahjuks oli aianditest võimatu leida vajalikku suurt kogust üht või kaht sorti püsililli.

„Ühes aiandis pakuti mulle katsetuseks suvelille ruse sorti ’Bellamy White’ – lopsakalt ja kaua õitsevat amplitaime. Minu aias osutus see sort tõeliselt vastupidavaks ja vähenõudlikuks pinnakatjaks. Mulle meeldivad valgete õitega taimed aias – õhtusel hämaral ajal hakkavad nad lausa särama,” rõõmustas Hiie hea lahenduse üle.

Liivase, kuiva kasvupinnaga on hästi kohanenud nii läiklehine mahoonia, ebaküdoonia, mikrobioota kui ka pargiroosid. Pinnakatjatest edenevad hästi erinevat sorti akakapsad ja siberi valdsteinia.

Maja kõrval sirguvad mõneti ootamatud, ent uhked päevalilled, kelle külvasid siia linnud. Söögimajast pudenenud seemneist on võrsunud kuldsete õitega toredad taimed, kelle kõrval katavad kevadist tulbipeenart tavapärased suvised amplitaimed ripp-petuuniad.

Elulõngadest täiendavad aeda maja ees suurte lillade õitega ’Romantika’ ja väikeste valgete õitega meeldivalt lõhnav Potanini (ehk Fargesi) elulõng ’Paul Farges’ (ehk ’Summersnow’).

„Meie loodusaias peavad taimed ise toime tulema: „laisa aednikuna” teen nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui hädavajalik,” on Hiie põhimõte.

Selle aia kauni kujundusega kooslust naudivad koos pererahvaga kuklased, konnad, rästikud, nastikud, sisalikud ja vaskuss.

Siit liiguvad läbi ka mutid ja vesirotid. Kevadel ja sügisel käivad külalisteks koprad. Koht meeldib nii lendlastele kui ka jäälinnule, väikestest aialindudest rääkimata. Kõigil neil on selle aia elustikurikkuses oma koht ja üksteist nad ei sega.

 

 

Jaanus Vahesalu, aiažürii liige, Husqvarna Eesti OÜ tegevjuht:

„Vääna jõe lookesse, hooajalise üleujutusega alale rajatud aed on eeskujulik näide, kuidas raske maastiku puhul lahendusi leida. Aed on kujundatud maastiku eripära ja aastaajalisi muutusi arvestades. Oskuslikult valitud kultuurtaimestiku ja maastiku vormimisega on tundlikult kokku sobitatud looduslik metsaalune ja jõekallas, samas ümbritseb elamut nüüdisaegne hoolitsetud ilu- ja tarbeaia osa. Parima maastikuaia valimisel lähtume mitmest aspektist, eelkõige aga maastikuaia kui terviku kujundamise ja hooldamise oskusest. Mitmekülgne, liigirikas taimestus, loodust hoidev suhtumine ja hea maastikutunnetus tõid Hiie Graubergi ja Toomas Oolepi koduaiale võistluse „Kodu kauniks 2015” parima maastikuaia tiitli.”

 

5 looduslähedase aia tähtsat punkti:

• Uuri kohaliku maastiku ja looduse eripära. Kohanda oma aed sellega, mitte vastupidi.

• Olemasolev taimestus annab eeskuju, milliseid taimi võiks juurde istutada ja millistest tasub loobuda.

• Looduslähedase aia elustik on alati liigirikkam, seda ka nii aiataimedele kasulike kui kahjulike olendite poolest.

• Väldi looduslähedases aias lubamatute taimekaitsevahendite kasutamist. Väetist pane pigem kitsilt.

• Vali vastupidavad, vähe hoolt nõudvad ja kasvukohta sobivad taimed – need kohanevad kasvutingimustega paremini ning ka aednikul on vähem muret.

 

Looduse poolt alustatud jõekääru süvendati ning kõrgele kaldale rajati kividega vahelduv istutusala. Tänuväärse kõrge püsikuna kasvab esiplaanil verev vesikanep.
Aias tunnevad end hästi nii kodu- kui ka looduslikud loomad.
Ruse 'Bellamy White' osutus väga heaks valikuks.
Madalate pinnakatjatega kirjatud eesaed.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar