Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
TAGAÕUE TROOPIKA
05.01.2016 17:07 Tiina Tammet Loe kommentaare (1) Prindi

Tekst: Tiina Tammet

Fotod: Tiina Tammet, Sandra Raav

 

Entusiasmi ja teadmistega on Eestiski võimalik kasvatada eksootilisi taimi. Isegi õues!

Seda, et juba aastaid aedu hinnanud „Kodu kauniks” võistluse aiažürii sõnatuks jääb, juhtub harva. Aga just nii läkski, kui astusime läbi 1980. aastate lõpul ehitatud ridamaja käänuliste treppidega kodu ja jõudsime klaasitud terrassi kaudu tagaaeda.

Veidi sumuses augustihommiku päikeses meid vastu võtnud aed oli kui põikamine kuhugi teise maailma otsa. Nagu oleks võimalik, et ühest uksest astud Eestis sisse, aga väljud hoopis kusagil teisel pool maakera, tundmatute taimede all. Nii erinev harjumuspärastest Eesti koduaedadest tundus avanev pilt. Tagaaiale privaatsust toovate seinte ääres kõrgusid banaanid ja palmid, silma hakkasid bambusaed ning palmilehtedega kaetud roomattidest katusega istumispink. Peenras sirutasid roomattidest oma lehti välja kannad, tääkliiliad, värvikad kirinõgesed ja edvistasid kaktused. Rippkiige toetuspuu peal ronis viinapuu. Kogu miljöö tundus ühtaegu muretult soojamaine ning argimaailm oma igapäevaste probleemidega näis kusagil kaugel.

 

UNISTUSED TEOKS

 

Võime ju siinset kliimat kiruda küll, ent ometi on hea tahtmise juures võimalik oma unistusi teostada.

„Kui siin seitse-kaheksa aastat tagasi tegutsema hakkasin, ei tahtnud päris tavalist elupuudega aeda, vaid midagi erilist,” räägib Ralf, kes otsis aiategemise algusest saadik oma joont. „Kõik sai alguse esimesest lõunamaareisist Hispaaniasse, kus nähtud palmipuud ja muud eksootilised taimed jätsid kustumatu mulje. Mõtlesin, et miks ma ei võiks palme näiteks koduaiaski kasvatada. Ja sealt kogu lugu algas ... Pärast seda sai reisitud-oldud Austraalias, Aasias ja ka Kesk-Ameerikas, kus nähtu pigem võimendas tahet enda ümber luua oaas, kus tekib kuskil mujal olemise tunne. Mõnda aega Austraalias viibides oli hea jälgida, kuidas need soojamaa taimed päriselt sealses kliimas kasvavad.”

Eestis võib troopilisi taimi kohata enamasti kas mõne huvilise toas, talveaias või botaanikaaia kasvuhoones. Huvitavaid liike kasvab ka Tallinna loomaaias. Ralf on neid küll siin ja seal uurimas käinud, kuid nõu küsinud ta sealsetelt töötajatelt pole. „Internetist leiab väga palju ingliskeelset kirjandust taimede pidamise tingimuste kohta. Alustasingi sellest, et uurisin põhjalikult, milliseid taimi võiks meie kliimasse üldse valida. Muidugi olen palju eksperimenteerinud ja palju taimi on ka välja läinud. On suur vahe, kas taimed kasvavad kasvuhoones või õues. Kasvuhoones on vaid vari sellest, mis nad tegelikult on. Olen aru saanud, et taimed kasvavad paremini looduslikes tingimustes, sest nad vajavad päikest ja õhku. Tähtis pole niivõrd temperatuur, kuivõrd loomutruud tingimused,” arvab ta. Nii kasvavadki tillukese, umbes 90 m² aia põhjapoolse piirde ääres, näoga päevase päikese suunas ridamisi palmid ja banaanid, sekka madalamaid lopsakaid kannasid, tääkliiliaid ja värvikaid kirinõgeseid.

 

TALVEKS PAKITUD AED

 

Kui suvel pole troopikataimedega palju muret, siis talveks tuleb nad siiski „sisse pakkida”, et külm vihmaperiood või tugevad miinuskraadid liiga ei teeks. Aias kasvaval jaapani banaanil Musa basjoo ja banaanisarnasel harilikul enseetel Ensete ventricosum lõigatakse lehed maha, nn pseudotüved kaevatakse välja ning hoiustatakse garaažis. Banaanid on ju rohttaimed ning kevadel hakkavad nad uuesti jõudsalt juurduma.

Suuremad palmid talvituvad aga peenras, sest väljakaevamist ja juurte vigastamist nad ei talu. Pealegi on nad siseruumide jaoks juba liiga suured. Palmidel seotakse lehed kokku ning puud soojustatakse kaugküttetorude ümber panemiseks mõeldud isolatsiooniga – see tähendab umbes tund aega ehituslikku tegevust. Väiksemad palmid tõstetakse poti sees keldrisse. Samuti kaevatakse välja kannad ja kirinõgesed, kes talve muidu üle ei ela. Peenrasse jäävad talvituma kiulised tääkliiliad Yucca filamentosa, hiina siidpöörised Miscanthus sinensis ja sirmbambused Fargesia murielae, kes mõistlike kasvutingimuste ja soodsa ilma korral meil ka talve üle elavad.

„Pakin aia talveks kokku novembris, kuid seda võiks teha veel detsembriski – isegi 15 külmakraadiga öö palme veel ei riku. Ent kui külm jätkub nädal aega järjest, võivad katmata taimed hävida,” teab Ralf. Vanim ja surim karuspalm on Lilleküla aias kasvanud juba seitse talve. „Viimased soojad talved võivad muuta aedniku katmise osas hooletuks,” arvab Ralf. „Kuid Eesti kliima on heitlik ja seetõttu tuleks katmist ikka tõsiselt võtta. Rohkesti teeb kahju ka talvine liigniiskus, näiteks ei talu seda tääkliiliad, üks suur tääkliilia taim Yucca rostrata sai seetõttu hukka. Ka viigikaktused Opuntia talvituvad kaetud terrassil, kus on küll külm, aga vihma peale ei saja,” jagab Ralf kogemusi.

Kevad tuleb aeda juba märtsi lõpul või aprilli algul, sest majadevaheline tuulevaikne paik soojeneb kiiresti. Siis on aeg ka taimed lahti võtta.

 

AED KUI IGAPÄEVANE ELURUUM

 

Siiski ei ole Sandra ja Ralfi aed ainult eksootiliste taimede kasvatamiseks, vaid ikka eelkõige mõnusaks eluruumi laienduseks. Siin on nii väike grilliga istumiskoht, veesilm, rippkiik kui ka oskuslikult seina taha maskeeritud panipaik aiatööriistade jaoks. Aias kasvab juba paarikümne aasta vanune mägimänd, juurde on istutatud tavalisemaid taimi, nagu elulõngu, kuslapuu, äädikapuu, roos ja igihaljas rododendron. Väikeses kastis on koht ka ürtide tarbeks. Veesilma asemel oli enne nn kõrbetaimede ala, ent kuna üsna varjuline koht taimedele väga ei meeldinud, leiti parem lahendus veesilma kujul. Vesi lisab aeda elavust ja niiskust. Vee ääres sirguvad kõrged elegantsed hiina siidpöörised ’Puenktchen’ ja graatsilised igihaljad sirmbambused on hiljuti istutatud ning alles ootavad oma talvekogemusi.

Aias on kasutusel ka Aasias vägagi levinud tugev ehitusmaterjal bambus. Sandra ja Ralf ehitasid ehtsatest bambusritvadest privaatsust pakkuva vaheaia. „Üle 500 bambusevarre lehtedest puhastamine ja aiaks sidumine oli päris kurnav töö. Tundsime ennast juba peaaegu hiinlastena,” ütleb Sandra.

Õhtuti põnevalt valgustatud õueruumi saab kasutada ka pimedamal ajal ning aed pakub aknast või rõdult toredat vaatepilti.

 

TEISTMOODI VILJAD

 

Vanem palmipuu on siin õitsenud juba mitmelgi aastal, mullu suvel aga üllatas koguka õiega ka banaan. Kuigi söödavaid banaane sellelt liigilt ei saa, võivad Ralf ja Sandra ikkagi uhkusega tõdeda, et nende Eestimaa aias kasvatab banaan vilju.

„Ühel aastal kasvatasin riitsinusi – need kasvasid uhkelt kolmemeetriseks ja olid väga efektsed, nende varred olid jämedad nagu noore puu tüved. Sügisel lükkasid taimed oma raskusega naabritevahelise aia peaaegu ümber. Tänu naabri tähelepanelikkusele jäi see siiski püsti. Kuna riitsinused on ka veidi mürgised, siis sain kogemuse kätte ja enam neid kasvatada ei soovi,” jutustab Ralf ühe aasta katsetusest.

Igal aastal on midagi omamoodi. Aastad lähevad ja mõtted muutuvad koos nendega. Ralfi sõnul on „aiategemine” tema jaoks protsess, kus kogu aeg midagi muutub. Midagi saab igal aastal juurde ehitatud, istutatud, katsetatud või ümber paigutatud.

 

KUS MÜÜAKSE BANAANITAIMI?

 

Nii nagu Ralf on taimede kasvatamise kohta uurinud põhiliselt internetist, on ta ka taimed sealtkaudu ostnud. Eestis ju õues kasvatatavaid banaane ja palme eriti ei müüda, pealegi on Saksamaa eBayst neid tunduvalt soodsam tellida. „Banaan kasvatab risoomidest lisavõsu. Kui see õigel ajal ära lõigata, on teda lihtne jagades paljundada. Palmide noortaimi saab seevastu ainult seemnetest,” selgitab Ralf. Taimede eest hoolitsebki põhiliselt Ralf, see on tema eriline hobi. Hoolealused saavad vajalikke väetisi ja vahel tuleb ka kahjureid tõrjuda. Rohimisvaeva siin aias palju pole – on selged istutusalad, paeplaatidega sillutatud käiguteed ning muru.

„Kõige raskem on siin kasvatada ilusat muru,” tõdeb Ralf. „Maa on ebatasane, murutaimedki ei kata pinda ühtlaselt ning umbrohud kipuvad sisse kasvama.” Mehe sellist kurtmist muidugi pisut naljaks kuulda. suust, kes Eestimaa aias banaanide otsas vilju kasvatab, on sellist kurtmist muidugi pisut naljaks kuulda.



Ralfi ja Sandra aia troopilist ilmet kujundavad taimed 

TALVEKS TÕSTETAKSE SISERUUMI:

• Jaapani banaan Musa basjoo

• Harilik enseete Ensete ventricosum ’Maurelli’

• Hiina banaan Musa acuminata ’Dwarf Cavendish’

• Erinevad kannad Canna

• Tugev vašingtooniapalm Washingtonia robusta

• Buutiapalm Butia eriospatha

• Tundmatud bambused Marokost

• Puis-aaloe Aloe arborescens

• Viigikaktused Opuntia

TALVITUVAD ÕUES:

• Harilik karuspalm Trachycarpus fortunei

• Wagneri karuspalm Trachycarpus wagnerianus

• Sirmbambuse liik Fargesia rufa

• Igihaljas sirmbambus Fargesia Murielae • Läikiv sirmbambus Fargesia nitida ’Viking’ ja ’Black Pearl’

• Luuderohi Hedera helix

• Kiuline tääkliilia Yucca filamentosa

• Uhke tääkliilia Yucca gloriosa ’Variegata’

• Magnoolia Magnolia ’Betty’

• Väänduv kuslapuu Lonicera periclymenum ’Serotina’

• Äädikapuu lõhislehine vorm Rhus typhina

• Hiina siidpööris Miscanthus sinensis ’Puenkchten’

• Viinapuu Vitis

• Erinevad sõnajalad

• Hariliku jalaka rippoksaline vorm Ulmus glabra ’Camperdownii’

• Rododendronid Rhododendron sp.

• Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia

Eneli Käger, „Kodu kauniks” konkursi aiažürii aiandusspetsialist:

 

Milline on üks tüüpiline ridaelamu aed? Pikk kitsas soolikas, millel laiust kuus meetrit ja ulatub nii kaugele, kui maad jätkub, oleks kiire vastus. Luua sellistes tingimustes vähegi privaatsust on vägagi keeruline. Tulemus selles Tallinna Kristiine linnaosa aiakeses on aga hämmastav.

Kujunduslikult on aias olemas kõik. Eesti tingimustesse igati sobiv katusealusega istumisnurk koos grillimise ja linnaoludesse sobiva tuletegemise võimalusega. Hommikuinimesena naudiksin kohvitamist pigem just seal, kuulates kevadsuvist linnulaulu ja hommikupäikese paitavat tunnet. Oskuslikult teostatud ja läbi mõeldud istumiskoha valgustus loob mõnusa meeleolu ka pimedamasse aega.

Olen siiani olnud arvamusel, et ridaelamu aias on üsna võimatu mingit privaatsust saavutada, ilma et eraldaks end elupuuheki või müüri taha. Kuid saab ju end ka varjata nii pilliroo- kui pajumattide taha, mis jätavad õhulisema tunde. Pikk ühest materjalist sein mõjub müürina ning tekitab alati tunneli tunde. Seega on nutikas erinevaid piirdeid kasutada. Näiteks on ka selles aias pika elupuuheki asemel rakendatud pigem „logisevat” ja vabamat erinevatest taimedest istutust, mis annab aimduse varjatud ruumikusest.

Pika kitsa aia teeb visuaalselt avaramaks oskuslik majandusala varjamine veesilma taha laotud paeseinaga ning avarust tekitava muruga. Ka vähese murupinna jagamine hästi läbi mõeldud teega lisab pisikesse aeda näilist suurust.

Olen tihti täheldanud, et aias hakkavad silmad kiirelt otsima seda avalikkuse eest varjul hoitavat „musta ala”, sest paraku pole millegipärast paljudes aedades tihti leitud õiget kohta tööriistade või komposti jaoks. Teinekord võin olla rohkem võlutud korralikult puhastatud ja hoiustatud tööriistadest kui esmapilgul kaunist taimede istutusalast.

Kristiine linnaosa on tegelikult ajalooliste aianduslike juurtega piirkond, kus enne Mustamäe ehitamist kasvatati „päris Tallinna” köögivili, maitsetaimed ja õunad, mis jõudsid hommikuti linna turule. Aastate jooksul on avarad aiad jagatud mitmeks ja nende vahele on hulgaliselt ehitatud suuremaid ja väiksemaid elamuid. Samasse kanti jääb ka 1925. aastast tegutsenud Peetersoni pereaiand (praegune Kristiine aiakeskus). Seega ei kao aiandusoskused siit linnaosast veel niipea.

Eestlase jonn ja kannatlikkus on teinekord uskumatu. Tean, et loodusseaduste vastu ei saa: Põhja-Eestis on üsna ilmvõimatu rajada hapulembeste taimede paradiisi, kui paesel aluspinnal on vaevu 30 cm mulda. Kuid alati saab rajada selle tõstetud pinnasele, kontrollides pidevalt mulla happesust ehk pH-d. Hoolimata pikalt kestvast halvast suusailmast on pilvede taga alati päike ... ja ikka leidub keegi kõike pea peale keerav Uskmatu Toomas, kes tellib interneti vahendusel unistuste taimed ja kasvatab neid juba seitsme aasta jooksul. Kui poleks kohal käinud, ei usuks, et selline aed on

 

Sõnajalad, sirmbambused, palmid, banaanid ja tääkliiliad kujundavad selle aia soojamaise miljöö. Talveks sissetõstetavad taimed kasvavad anumates, külmakindlamad jäävad peenrasse.
Päikesele avatud sooja seina ääres tunnevad sooja kliima taimed end hästi.
EESTI SUVI
Mitmekorruseline ridamaja pakub võimalust nii rõduks kui ka tillukeseks aiaks.
Banaaniõis on lähedalt vaadates väga põnev. Juba paistavad ka tillukesed viljad.
Kodune eksootiline aed on kui oaas, kuhu peituda argimurede eest.
Väänduva kuslapuu kaunid õied lõhnavad õhtuti. Taga paistvad viigikaktused kasvavad suvel jõudsalt.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar