Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
OOD EESTI LOODUSELE
02.11.2015 15:45 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

„Milano Expo 2015” Eesti paviljon (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ) pälvis palju positiivset tähelepanu.
„Milano Expo 2015” Eesti paviljon (Kadarik Tüür Arhitektid OÜ) pälvis palju positiivset tähelepanu.

 

Tekst: Tiina Kolk
Fotod: Madis Kass, Andrea Forlani, Merilen Mentaal

 

 

Milanos toimunud Expo maailmanäituse Eesti paviljoni miljonid külastajad nautisid kolmandale korrusele rajatud parkmetsa.


Kadarik Tüür Arhitektid OÜ messigrupp rajas Expo paviljoni osalt avatud kolmandale korrusele nõutud murukatuse asemel hoopis haljasala. „Murukatus ei tundunud meile mõistlik, sest neid külastajaid, kes maailmanäitusele helikopteriga saabuvad ja selle ilust osa saavad, on ju väga vähe. Seepärast otsustasime veidi Eesti metsa Milanosse tuua,” kommenteerib paviljoni üks autoreid, arhitekt Ott Kadarik.

Sellest rohealast, kus rahvas võis linnulaulu saatel aega maha võtta ja tutvuda Eesti loodusega, sai messikülastajate lemmikpaiku, iseäranis palavatel päevadel. Niipea kui keegi istus katuseaias pingile, hakkas metsainstallatsioonis laulma üks Eesti lind. Kui aga uudistajaid oli rohkem, kõlas „metsas” juba võrratu linnukoor, sest pinke leidus seal rohkesti.

 

RÄNNAK TALUAIAST METSA

Expo katusehaljastuse projekti koostas Oxfordi diplomiga aiadisainer Merilen Mentaal.

„Kuna eelnevalt oli kõneldud looduslikust alast, siis saingi sealt innustust ja kujundasin kastikomplektidesse eriilmelist Eesti loodust,” selgitab alles tänavu varakevadel projektiga tööd alustanud disainer. Tema kavand kujutab jalutuskäiku vanast taluaiast üle märjema sooserva ja kuivema puisniidu männimetsa. Looduses juhtub ju igal kuul midagi meeliköitvat: mõned alad olid värvirüüs kevade hakul, niit vaimustas õiteiluga südasuvel ja kõrrelised ehtisid ala augustist oktoobrini.

Igasse „paika” valis ta tavalisi, üle Eesti üksmeeles kasvavaid taimi. „Tegelikult pakkus Expo roheala veidi stiliseeritud looduspilti, sest kasutasin mitme taime puhul aretatud sorte, aga nad ei erine kuigivõrd oma looduslikest liigikaaslastest,” täpsustab Merilen.

 

VAHVA VÄLJAKUTSE

„Expo projekti võtsingi kui suurt katuseaeda, mis pidi saama võimalikult loodusliku, veidi metsiku ja vaba ilme,” tunnistab aiadisainer. „Usun, et Milano kuumas kliimas pakkusid taimed nii mõnelegi külastajale varju ja mõnusat peatuspaika, kus korraks istuda ja hinge tõmmata.”

Merileni soovitusel saab sellise aia rajada ka meie katuseterrassidele või lihtsalt mõnele suuremale terrassile. Kastid, milles taimed kasvasid, olid piisavalt suured ja sügavad, et tagada istikutele piisavalt mulda, kasvuruumi ja niiskust. Samuti elab sellistes kastides talve üle enamik Expole viidud taimi. Väga stiilsed, hea vormiga taimekastid andsid kogu kujundusele eheda ja tänapäevase tunde. „Meil võiks katustele ja terrassidele samuti veidi loovamalt läheneda, sinna midagi omapärast luua,” kõlab tema üleskutse.

Expolt sai ta hea õppetunni meie taimede sooja kliimasse viimise ja nende sealse kohanemise osas. Sugugi mitte kõik põhjamaised taimed ei talu päev läbi kuuma päikest – nii mõnigi neist hakkas kiiremini õitsema ja lõpetas õitsemise palju rutem kui meie tingimustes. Sellega tuli arvestada. Mõni taim vajas sagedast veega turgutamist, kuid üldiselt said nad seal hästi hakkama ja esindasid Eestit väärikalt, on Merilen Mentaal rahul.

Tema sõnul leiavad messiala taimed endale edaspidi uue kodu, ühtki neist ei visata ära. „Korjame kõik hoolega kokku, pakime taas sisse ja nad rändavad kas veidi edasi või jälle tagasi.”

 
 

HALJASTUSES KASUTATUD TAIMED

 

Taluaed

Meie vanavanemad tõid eelmisel sajandil oma aeda palju looduses kasvavaid taimi. Nii mõnegi tänase klassiku seemned sattusid rehielamu akna alla peenrasse niidult tuulega lenneldes. Messile valis kujundaja neist mairoosi, karikakralisi ja kellukaid. Samuti tõi ta sinna pihlaka, sest meie rahvapärimuse järgi peab üks pihlakas igas taluõues kodu ja peret kaitsma. „Tuhkatriinu muinasjutus oli Tuhkatriinu ristiemaks pihlakahaldjas,” tuletab aiaprojekti autor meelde.

 

TALUAIA TAIMED:

Harilik pihlakas Sorbus aucuparia
Näärelehine kibuvits (mairoos) Rosa spinosissima ’Plena’
Suureõieline kellukas Campanula persicifolia
Harilik raudrohi Achillea millefolium ’Hella Glashoff’
Härjasilm Leucanthemum ’Alaska’
 
 

Soine niit

Eesti loodus võib uhkeldada soode ja rabade, lodude ja aasadega. Rabad lummavad meid imeliste värvitoonidega nii päikesetõusul kui ka loojangul, eriti aga sügisel, mil seal näeb eredaimat punast ja kõige soojemat kollast. Ka niiske või soine niit pakub veetlevaid värve: suve teisel poolel ereroosasid kukesabasid ja angervaksade kreemikasvalkjat õitevahtu. Valge tüvega kased paistavad kaugelt silma ning säravad suvepäikeses.

 

SOISE NIIDU TAIMED:

Arukask Betula pendula
Harilik angervaks Filipendula ulmaria
Kaelus-kirburohi Persicaria amplexicaulis ’Rosea’
Harilik kukesaba Lythrum salicaria
Ojamõõl Geum rivale
Harilik sinihelmikas Molinia caerulea ’Heidebraut’
 
 

Puisniit

Siinsed taimed on tavaliselt taevakarva sinised või valgete pilvetupsude sarnased, meelitades enda keskele ka kollase päikese. Põlvekõrgune taimevaip koos kõrrelistega saab kõige uhkema õiterüü tavaliselt jaanipäeva paiku. Õhus lendavad pääsukesed ja kõige romantilisemad suvehetked jäävad meelde just nurmedel rännates.

 

PUISNIIDU TAIMED:

Harilik pärn Tilia cordata Mägijumikas Centaurea montana
Luht-kastevars Deschampsia cespitosa
Suureõieline kellukas Campanula Persicifolia
Harilik kuldvits Solidago virgaurea
Härjasilm Leucanthemum ’Alaska’
Harilik raudrohi Achillea millefolium ’Hella Glasshoff’
Varretu priimula Primula vulgaris
Näärelehine kibuvits Rosa spinosissima ’Plena’

 

Männimets

Mõnusalt varjuline ja kopse tervendav koht. Männivaigulõhn on eriliselt rahustav ja metsas kulgemisest võib kujuneda lausa omaette meditatsioon. Eestis on männimetsa üle 700 000 hektari ehk 35% metsadest on männikud. Männimets on värviline kevadel ja sügisel, suvel valitseb siin pigem rahulik ja majesteetlik rohelus. Metsaveerele jagub veidi rohkem õisi, justkui inimese metsa meelitamiseks. Sügisel valmivad palumetsas energiast pakatavad mustikad, kukemarjad ja pohlad. Osa neist küpsesid ka Expo istutuskastides.

 

MÄNNIMETSA TAIMED:

Harilik mänd Pinus sylvestris
Kännasmustikas Vaccinium corymbosum
Harilik tõrvalill Lychnis viscaria ’Splendens’
Harilik karukell Pulsatilla vulgaris
Harilik maikelluke Convallaria majalis
Harilik pohl Vaccinium vitis-idaea
 

MentaalMaastike aiadisainer Merilen Mentaal:

„Valisin rohealale taimede looduslikud või neile võimalikult lähedased sordid. Vaid mõnes kohas lisasin veidi värvi, näiteks hariliku raudrohu loodusliku valge versiooni muutsin helekollaseks, kasutades raudrohtu ’Hella Glashoff’. Ka tõrvalill sai veidi uhkema õie tänu versioonile ’Splendens’,” pakkus aiadisainer Expole näitustele kohase veidi stiliseerituma ja efektsema lahenduse.

Expo maailmanäituse Eesti paviljoni miljonid külastajad nautisid kolmandale korrusele rajatud parkmetsa.
Puitarhitektuuri, looduslähedast taimestikku ning linnulaulu sai nautida nii pingil jalgu puhates kui ka kiikudes.
Aed leidis puhkepaigana aktiivset kasutamist. Sellist kvaliteetset rohelist linnaruumi võiks olla kodumaalgi rohkem.
Paviljoni materjalikasutust kordavad piisavalt suured ja sügavad istutuskastid mahutasid isegi tükikese Eesti metsa.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar