Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
MULTŠIST NII JA NAA
03.07.2015 14:19 Tiina Tammet Loe kommentaare (1) Prindi

Tee oma elu multšimisega kergemaks ja ilusamaks!
Tee oma elu multšimisega kergemaks ja ilusamaks!

Fotod: Matton, Tiina Tammet

 


Hea multš aitab aiataimedel paremini kasvada ja näeb hea välja. Tee oma elu multšimisega kergemaks ja ilusamaks! 

 

Peenarde rohimine on üks tüütu töö nii ilu- kui ka aedviljapeenarde puhul. Rohimist, kobestamist ja kastmist, mis on põhilised suvised aiatööd, saab tunduvalt vähendada multšiga. Halvasti valitud ja paigaldatud pinnakate võib loodetud hea tulemuse asemel aga hoopis kahju teha. Multšiks võib kasutada erinevaid materjale, nii orgaanilisi (taimseid) kui mineraalseid (killustikku, kive). Materjalide erinevate omaduste tõttu sobivad nad ka erinevate vajadustega kohtadesse. Milline on hea multš, kuhu mida valida ning kuidas seda kasutada?

 
Hea multš…
  • aitab säilitada taimedele vajalikku ühtlast mulla niiskust;
  • aitab takistada pinnase ärauhtumist kallakul või tugeva vihmaga;
  • parandab mulla kvaliteeti: koostist ja struktuuri;
  • lisab mulda orgaanilist ainet ja suurendab mulla bioloogilist aktiivsust;
  • pärsib umbrohu kasvu.

Hea puukooremultš püsib kobedana ega paaku. Laseb läbi vett ja õhku, kuid hoiab maapinda tuhkkuivaks muutumast. Meeldiv tume värv loob taimedele ühtlase tausta. Multši tuleb aasta-paari tagant lisada, pealmist kihti uuendada. Kerge kobestus aitab umbrohtu eemal hoida. Saadava peamiselt erinevates fraktsioonides männikoor, mida tuleks pinnasele panna u 10 cm kihina.

Põhumultš, mis koosneb hakitud viljakõrtest, sobib eelkõige aedviljapeenarde ja peenravahede katteks ning maasikate alla. Jälgi, et multš oleks kvaliteetne, st puhas ja ilma kopituseta. Püsib aasta. Pikal sajuperioodil võib minna hallitama. Laotatakse u 10 cm kihina. Võib segada kokku roheliste taimeosadega, et suurendada lämmastikusisaldust.

Rohuniidus (närbunud/kuivanud niidetud rohi, muruniitmise jääk) sobib hästi peenarde ja marjapõõsaste aluste katmiseks. Eraldab mulda lämmastikku. Seda tuleks panna korduvalt, aga õhema kihina. Võib sisaldada umbrohuseemneid. Vihmaga võib minna hallitama. Laotatakse u 3 cm kihina, võib segada nt põhuga, et saada õhulisemat kihti.

Puiduhake sobib nii teeradade katteks kui ka puittaimede ja põõsaste aluseks multšiks. Ei sobi aedviljapeenardesse, kuna kõduneb aeglaselt ning tarvitab mullast lämmastikku. Selle kasutamisel on soovitatav taimi lisaks väetada. Laotatakse 4–8 cm paksuselt.

Lehtpuusaepuru sobib kasutamiseks peenarde vahel ja vaarikate all. Ei sisalda eriti toitaineid, taimed vajavad lisaks lämmastikuga väetamist. Soovitatakse kasutada aasta või kaks seisnud saepuru, laotatakse 5–10 cm paksuselt.

Elav pinnakate. Puude ja põõsaste alused saab katta ka pinnakattetaimedega, mis loovad püsiva katte – seda pole vaja aastaid vahetada. Näiteks tipmine puksrohi (pahhüsandra) ja siberi valdsteinia moodustavad tiheda rohelise vaiba ka varjulises kohas.

Kivimultš sobib kohtadesse, kus on tugev veega ärauhtumise või liigse tallamise oht. Seda ei pea uuendama, ent multš vajab aeg-ajalt puhastamist ja kivide suurusest olenevalt ka kergitamist. Võib vajada alla geotekstiili, et kivid pinnasega ei seguneks – see sõltub kivide suurusest.

Killustik või graniitsõelmetest dekoratiivmultš näeb hea välja, kuidvajab samuti enda alla geotekstiili, etei seguneks pinnasega. See aga loobtaimede juurtele ebasobivad kasvutingimused.Sobib sügavama juurestikugadekoratiivtaimede alla.

 

 

Orgaanilise multšina võib kasutada ka:

 

  • Põhupelleteid
  • Mereadru
  • Kompostitud materjali
  • Sügisesi puulehti
  • Sõnnikut
  • Turvast
  • Männiokkaid ja –käbisid
 

 

Mis võib minna valesti?

 

  • Liiga paks multšikiht takistab kõikide taimede kasvu. Jälgi, et multš ei vajuks vastu taimi, ning jäta taimede juurekaelte ümbrus vabaks.
  • Kevadel liiga vara laotatud multšikiht ei lase mullal soojeneda ja pärsib taimede arengut. Laota multš aedviljapeenardele alles alates juunist.
  • Mõned materjalid, nagu peenike koorepuru ja puiduhake, kipuvad paakuma ega lase läbi taimedele piisavas koguses õhku ja vett. Kobesta sel juhul multšikihti.
  • Liiga palju toorest materjali viib mulla orgaanilise elustiku tasakaalust välja. Paksus kihis võib tekkida kuumenemine nagu kompostimisel ning see teeb taimedele halba.
  • Ebakvaliteetne materjal võib muuta mulla struktuuri ja keemilist koostist halvemaks ning levitada taimehaigusi.
  • Kalkuleeri multši hinda. Arvesta, kui palju raha kulub ühel hooajal multšile. Ehk on mõistlik multšitavaid alasid täiendada taimestikuga või nn elava multšiga.
  • Ära kasuta plasti ega muud tehismaterjali. See näeb välja kole, ei kõdune mullas ega rikasta seda ning võib saastada pinnast keemiliste ühenditega.
  • Värvitud multš võib moodsa arhitektuuri kõrval efektne välja näha, kuid ei pruugi täita oma ülesandeid mulla parandamise ja taimede kasvu edendamise seisukohalt.
  • „Surnud” multš ei anna mullale midagi juurde, vaid hoopis võtab sealt. Anaeroobne multš on elujõuetu ning eraldab mulda taimedele kahjulikke ühendeid.


Koorepuru on levinuim peenrakattematerjal.
Hostade alune killustikumultš jätab teeservast viimistletud mulje.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar