Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
JAAPANLANNAD PUNASES
01.06.2015 15:16 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

’Bloodgood’ kasvab aias väikese puu või põõsana.
’Bloodgood’ kasvab aias väikese puu või põõsana.

Tekst: Jüri Annist
Fotod: Jüri Annist, Tiina Tammet


Jaapani vahtrate punaselehised vormid on aias hinnatud imetlusobjektid.

 

Kämmalvaher Acer palmatum on leebema kliimaga maadesväga populaarne aiataim. Nimi viitab tema lehtedele,mis paljuski sarnanevad laialisirutatud sõrmedega kämblaga. Kuigikämmalvahtrad, keda kogu ülejäänudmaailm (koos veel mõnede liikidega)tunneb nende kodukoha järgi „jaapanivahtratena” (ingl k Japanese Maple)on hingematvalt ilusad, tuleb arvestada,et meie ilmastik ei pruugi neilesobida. Krõbeda pakase talumine käib neile üle jõu.

Kolm „elevanti”, kes nende populaarsust oma seljal kannavad, on väheldane kasv, olematu korrapärase hoolduse vajadus ja paljude sortide lehtede kaunis värvus, eriti sügiseti. Paraku võivad Eestis külmad tulla sügisel sedavõrd järsult, et vahtrad poetavad oma lehed lihtsalt maha ja sügisene värvidemäng jääbki nägemata. Hoopis kindlam on valida mõni suvi läbi punaselehine kaunitar, kes oleks võimalikult külmakindel.

Punaselehiste kämmalvahtrate positiivseks eripäraks on asjaolu, et nad säilitavad oma lehtede punase

värvuse sügiseni välja. Paljud teised punaselehised puud/põõsad on lõõskavates toonides lehtedega suve esimesel poolel. Suveharja möödudes hakkab nende lehestik muutuma järjest rohelisemaks. Selliste taimede tüüpiliseks esindajaks on harilik sarapuu ’Fuscorubra’.

Järgmiste kämmalvahtra sortidega sellist muret ei ole:

’Bloodgood’ on meie aias pool tosinat aastat kenasti vastu pidanud. Ta on kasvanud u 1,5 m kõrgeks ja 1 m laiaks põõsaks. Euroopas edeneb ta kuni 4 m kõrgeks ja 3 m laiaks põõsaks. Tema lehed on terve suvi punased, need on sügavasti lõhestunud, seitsmehõlmised. Meie oma kasvab laigulises varjus, aga tema lehtedel ei ole rohelist jumet, nagu see päikesevalguse vaeguse käes viibivatel värviliste lehtedega taimedel tikub olema. Alles sügise saabudes värvuvad lehed rohekaks, kollakaks, oranžikaks. Enne mahapudenemist tekib lehtedele lühikeseks ajaks kauneid mustreid.

Mingit pügamist ’Bloodgood’ ei vaja. Tänu suhteliselt kiirele kasvule annab ta, võrreldes paljude teiste kämmalvahtra sortidega, oodatud tulemuse rutem. Tegemist on väga populaarse sordiga. Ta talub väidetavalt kuni –25 °C külma.

’Atropurpureum’ sarnaneb ’Bloodgoodiga’ (ka külmataluvuselt), aga tema punased lehed on viiehõlmised. Põõsas kasvab aeglaselt ca 3 m kõrgeks.

’Shaina’ on uuem sort, kes sarnaneb samuti vana hea ’Bloodgoodiga’. Aga temal jätab väiksemgi vari muidu punased lehed roheliseks. Seetõttu ongi ’Shaina’ põõsa võra seespoolsed lehed rohekad. Üldmulje on tänu sellele kirjum. ’Shaina’ lehed sarnanevad kujult väga kanepitaimede omadega. Püstiste okstega põõsas edeneb kahe meetri kõrguseks. Autoriteetide arvates ta on samuti ’Bloodgoodiga’ võrreldava külmakindlusega.

’Dissectum Garnet’ on aastakümneid olnud armastatuim jaapani vaher. Tema lehestik koosneb õigupoolest punastest narmastest, mis hoiavad ennast siiski kenasti horisontaalselt. Lehtede punane tonaalsus muutub hooaja jooksul, aga minu meelest ei ole need muutused eriti märkimisväärsed. Ta kasvab väga aeglaselt vihmavarjulaadseks bonsailikuks kaunitariks. Võra eksponeerimiseks poogitakse ta enamasti 0,5–0,7 m kõrgusele tüvele. Kui soovid kääridega tema „soengut sättida”, siis tee seda kesksuvel. Päikese käes on tema värvus intensiivsem, aga pead hoolega jälgima, et muld oleks püsivalt parasniiske. Meie puul on paks lumi ära rebinud tema hapraid oksi.

 
 

Istutamiseks soe koht

 

 

Kui otsustad pakaseruletiga riskeerida, siis istuta kämmalvaher võimalikult soojale, päikeselisele ja tuuletule kohale. Muld ei pea olema ülearu viljakas, aga ta peab olema püsivalt parasniiske, mõnusalt kohev ja kergelt happeline. Noorte istikute alus multši sügisel juurte kaitseks tüseda kihi komposti, mulla või koorepuruga. Kevadel rehitse multšikiht kindlasti õhemaks (3–5 cm). Võra kaitsmiseks kasuta pakasekangast või mitmekordset katteloori. Alates kolmandast eluaastast muutuvad need taimed külmale vastupidavamaks ja meie ei ole siis enam soojustuskangaid kasutanud.



Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar