Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Tee ise

Forma Media
ARMASTUSEGA VIHAST
05.05.2014 12:53 Piret Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Värskeid kasevihtu tee jaanipäevani, pärast seda aga proovi ka ürdivihta!
Värskeid kasevihtu tee jaanipäevani, pärast seda aga proovi ka ürdivihta!

Tekst: Piret Veigel
Fotod: Tiina Tammet, A-Lehdet pildipank

 

Sadevälja aiandustalu perenaine Jana Proos on avastanud võrratud ürdivihaprotseduurid, mis muudavad sõpruskonna saunaõhtud unustamatuks elamuseks.

 

Suvealguse heledates õhtutes sopsuvad kasevihad on saunaklassika. Mõni kangem mees kasutab vahel veel kadakavihta, teine toob külmkapist lõhnava eukalüptiviha, aga kõige peenemat naudingut pakuvad värsked aromaatsed ürdivihad. Suvisest ürdileilist on saanud Sadevälja talu pererahva ja sõprade suur lemmik.

„Värske viht on teadagi kõige mõnusam,“ ütleb Jana Proos. „Suve alguses teeme saunaõhtuks kasevihtu, aga hiljem muutuvad need ju kuivaks.“ Nii tuli ta ühel kesksuvisel päeval üsna mitu aastat tagasi oma suures ürdiaias taimi tagasi lõigates mõttele köita ka neid vihta. Küllatulnud sõpradele meeldis tulemus väga ja ürdiprotseduurid said jõeäärsete suitsusaunaõhtute lahutamatuks osaks. „Oleme õues, käime saunas, hüppame jõkke, ja et asi oleks veel mõnusam, silitame end ürdivihtadega…“ kirjeldab Jana seltskondlikke aroomiteraapilisi saunamõnusid.

Ürdisauna saab nautida üksnes suvel, sest kuivatada või külmutada sellist vihta ei saa, laguneb kohe ära. „Aga et ürdivihad on üksnes suvehooaja hitt, see ongi minu jaoks asja tuum – muidu kaoks ju mõnu ära,“ ütleb Jana. Tema meelest on just see oluline, et igale aastaajale jääks isemoodi võlu – nii ei muutu elu vaheldusrikkas Eestis kunagi igavaks.

Ürdisaun ei ole aga sugugi ainus looduskosmeetika nipp, millega Sadevälja saunas end turgutatakse. „Maale tulijad saavad poekosmeetika koju jätta ning teha endale spaaprotseduure käepärastest materjalidest. Kui peenral on maasikad, siis maasikamaski, kurgihooajal kurgimaski. Vahel oleme ka hakitud ürtidega erinevaid soolasid teinud,“ õpetab Jana.

 
 

10 praktilist õpetust koduseks lõhnaspaaks

  1. Ürdisaunahuvilise aias peaks kasvama üksjagu selliseid taimi, kes sobivad nii kulinaarseks kui ka raviotstarbeks. Kui klump on suurem, on seda ilusam vaadata ja ka vihtasid saad teha terve suve. Ürdid sobivad ühtviisi hästi nii linna- kui ka maa-aeda.
  2. Kõige parem on ürdisauna teha suve teisel poolel, kui taimed on juba suureks kasvanud ja hakkavad ära õitsema. „Alustan vihtade tegemist niipea, kui taimed juba lõikamist kannatavad,“ ütleb Jana.
  3. Lõika maha terve taim, mitte üksikuid oksi. „Taimedele sobib suvine noorenduslõikus – saad korraga nii suure pundi, nii et pihk on täis,“ õpetab Jana. Juuli teises pooles maha lõigatud taimed jõuavad enne sügist veel teisegi korra vihasaaki anda.
  4. Säti oksad ilusasti kokku, nii et need pihku mahuvad, ja seo kinni kuumakindla, soovitatavalt looduslikust materjalist nööri või lõngaga.
  5. Ürdivihta võid teha kas ühe liigi põhjal või köita kimpu erinevaid taimi, näiteks piparmünti koos melissiga.
  6. Ära tee ürdivihta pikalt ette, muidu jõuab see närbuda. Mine tee tiir aias alles siis, kui saun on juba kuum.
  7. Ürdivihaga kõvasti sopsutada ei saa, see on rohkem paitamise ja lõhnanaudingu jaoks. Ära vihta märjaks tee, sest värsked taimed on niigi pehmed. Leilikuumuses hakkavad taimedest eeterlikud õlid kohe eralduma.
  8. Ürdivihta saad kasutada ainult ühe, kõige rohkem kaks leilikorda. Seega naudi lõhnaspaa mõnusid pärast esimest leili ja pesu.
  9. Kõige värskendavam ja mõnusam lõhn on sidrunmelissil, kes on ka Jana lemmik. Selle pehmete lehtede vahel on peidus veidi karedamad äraõitsenud õiepõhjad, millest saadav erinev aisting lisab saunamõnu.
  10. Ürdivihad ajavad väga palju prahti. Jana sõnul on nendega hea toimetada just suitsusaunas, kus sodi jõuab põrandalt vee äravooluava kaudu tagasi loodusesse. „Praht kuivab muidugi lavakuumuses ära, see ei määri ja selle saab hiljem kokku pühkida,“ ütleb Jana. Samuti võib lavale alla panna suure linase rätiku või lina. Kõige vähem pudiseb lavendel.
 

Naudi ja istuta!

  • Kõik naistenõgese, mündi, iisopi ja punemesordid.
  • Lavendel on kõigist kõige aromaatsem. Eestis vastupidavaimast, tähklavendlist ’Hidcote Blue’ tehakse Sadeväljal vihtu peaasjalikult naistele.
  • Sidrunmeliss on värskeima lõhnaga.
  • Aedmonarda – tõrvavarjundiga lõhna ja karedate õisikutega taim – sobib ennekõike meestele.
  • Aedsalveist kui ürtide kuningannast tervet vihta teha ei raatsita, küll aga võib mõne oksa pista teiste taimede vahele.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar