Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
ÕUESÕPPE EESKUJU
01.04.2014 14:04 Eve Veigel Loe kommentaare (2) Prindi

Sügiseks kasvavad kärjekujulised peenrad lopsakalt taimi täis ja umbrohule ei olegi enam ruumi.
Sügiseks kasvavad kärjekujulised peenrad lopsakalt taimi täis ja umbrohule ei olegi enam ruumi.

Fotod: Tiina Tammet, Piret Veigel

 

 

Kuidas õpetada virtuaalmaailmas kasvavat põlvkonda loodust tundma? Märjamaa Gümnaasiumis on selleks oma kooliaed.Märjamaa gümnaasiumi aed pälvis võistluse Kodu Kauniks eripreemia, 1000 e Fiskarsilt. Just selline aed võiks olla igal koolil! Nii saavad lapsed õppida tundma taimi ja lihtsamaid aiatöid, aga eelkõige loodust tema põnevuses ja muutumises.

 

 
 

„Lääne-india kurk kasvab kolm meetrit kõrgeks, selle viljad sarnanevad kurkidega ja neid võib kasutada ka taimekompositsioonides,“ loeb Märjamaa gümnaasiumi aednik Elle Valtu uudishimulikele oma aiaraamatust. Suures kaustas on nii pilt kui ka andmed kõige kohta, mida sel hooajal aiast leida võib. Ainult toiduretsepte veel ei ole – või siiski: „Lehti tarvitatakse toiduks samuti nagu spinatit. Viljad on magusa maitsega nagu maasikad.“ Mis see küll on?

Märjamaa koolis tunnistust muidu kätte ei saa, kui aias käsi mullaseks ei tee. Asjalikku aiatööd jõuavad siin teha 8., 10. ja 11. klass, aga oma kogemuse saavad peenarde vahel ka päris pisikesed. Lapsevanemad, kes ise samas koolis käinud, ei ole kahelnud aiatundide vajalikkuses, nagu ka kooli majandusjuht Eino Väljaots, kes ise ajarajatiste ehitamisega tegelnud ja tutvustab koos Elle Valtuga huvilistele kooli valdusi.

Aednik Elle teha on olnud nii seemne- kui ka taimevalik, mis iga aasta veidi vaheldub vastavalt hooaja pakkumistele ja huvi tekkimisele. Kõik taimed tuleb mõistagi ise ette kasvatada ja saakigi koristada. Üht-teist saavad aiast suhu pista noored aiatöölised, ning sellerit-peterselli ja mädarõigast kurkide soolamiseks saavad siit ka korterites elavad õpetajad, ütleb Elle. Kevadel on võtta rabarbrit ja rohijate rõõmuks on kuumaasika marju suhu panna sügiseni.

Põnevaid taimi täis peenrail on näha nii õisi kui ka vilju ja kogu sordimaailma kirevust: lehtpeeti ja juurikaid, punaseid ja kollaseid vilju. Nisu ja rukist mullu ei kasvanud, aga muu oluline peaks näha olema, loetleb Elle tuttavaid ja päris tundmatuid taimi. Peenrad jagunevad kolme gruppi, millest ühes põhiliselt köögiviljad, teises maitse- ja ravimtaimed ning kolmandas nii suve- kui ka püsililled. Aeda aitab liigendada vanem haljastus, mis tekitab õdusaid omaette aiaruume. Kui varasematel aegadel oli koolimaja ümber rohkem peenraid-kapsamaad, siis praeguseks annab ka proosalisem pool iluaia mõõdu välja ning pakub silmarõõmu õues olemiseks. Tore oleks siin koolis käia!

 

 

Kodukoolile kodune aed

Aiakujundusprojekti on teinud kooli vilistlane, Maaülikoolis maastikuarhitektiks õppinud Helen Jors: „Kooliaed on Märjamaa gümnaasiumi oluline osa ja endise õpilasena on see samasugune ka mälupiltides. Seda aeda oli hästi tore teha, sest olin 12 aastat seda ise iga päev kasutanud ja iga nurgatagune oli tuttav. Seetõttu oskasin hinnata ka kooliaia kasutusvajadusi ja -võimalusi.
Kärjed olid selles ruumis juba loomult olemas, tuli need lihtsalt üles leida ja selle motiiviga edasi töötada. Eks kool on juba iseenesest nagu mesilaspesa.

Mul oli väga suur rõõm näha, et mu projekti hakati kohe ellu rakendama ja see ei jäänud riiulile tolmu koguma. Projekt on koostatud nii, et seda võib hõlpsasti osade kaupa ellu viia ning leida lahendusi ruumikasutusprobleemidele. Oleks tore, kui koolil jätkuks rohkem pealehakkamist ka taimmaterjali uuendada ja ette võtta visuaalselt silmapaistvamaid uuendusi. Aga eks iga asi tuleb omal ajal ja usun, et projektist leitakse veel asjalikke nippe.“

 

 

Kooliaiad läbi sajandi

Kooliaed, kunagine loodusõpetuse tunni loomulik osa, on viimase saja aasta jooksul tingimuste muutudes kord esile tõusnud, kord tagaplaanile langenud. Kui 1934. a tegi haridusministeerium aia rajamise koolidele kohustuslikuks, siis nende õitseng saabus alles 1950.–1960. aastatel, mil kõikjal tehti katseid ja kasvatati kõike, mida oli võimalik. Uue vabariigi aegu kadusid kooliaiad õppekavast, ent aitasid raskel ajal koolitoitu kasvatada – kuni arad ametnikud euronormide hirmus sellele lõpu tegid. „Tootsi peenra“ nimeline kooliaedade konkursski sai toimuda vaid 1995.–1999. a. Haljasaladeks muudetud kooliaedade kõrval on aga siiski alles neid, mis tegutsevad nii kasvatuslikul kui ka praktilisel eesmärgil.

Eesti vabaõhumuuseumi teadur Anneli Banner kirjutas 2011. a Õpetajate Lehes meie kooliaedades toimuvast ja viitas ka nende võimalikule tulevikule: „Kui vahepeal tundus, et kooliaiad jäid ajale jalgu, siis praegu on nad seoses õuesõppe populaarsuse kasvuga leidnud uue mõtte. Põnevat õpet pakkudes saab selle kõrvalt justkui muuseas ka vajalikud aiatööd tehtud, ilma et lastes tekiks trots ja vastumeelsus.“


Kooliaed pakub nii äratundmis- kui ka avastamisrõõmu. Kõrvuti taluaiast pärit pärandtaimedega kasvatatakse siin tänapäevaseid uudissorte ja ka vähetuntud taimi.
Harilik õielill on suurepärane värvikas suvik nii peenras kui ka kuivkimpude tegemiseks.
Salatsiguril on lummavalt taevasinised õied.
Taimesildi järgi on lihtne õppida.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar