Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
SIIA SAAGU MÄGI
03.02.2014 12:55 Tiina Tammet Loe kommentaare (5) Prindi

Neerukujulist tiiki võib vaadelda kaldal jalutades, paviljonis teed juues, ülevalt mäeharjalt või vesijalgratast vändates.
Neerukujulist tiiki võib vaadelda kaldal jalutades, paviljonis teed juues, ülevalt mäeharjalt või vesijalgratast vändates.

Fotod: Andres Treial, Tiina Tammet

 

Kodu Kauniks võistluse aiažürii külastas perekond Kalmi Haava talu aeda esmakordselt viis ja pool aastat tagasi. Juba siis võttis meid vastu kaunis õierohke ning asjalikult planeeritud maa-aed koos õunapuude ja noore ploomiaiaga. Tookord pälvis ilus aed siiski vaid finalisti eripreemia, sest sel suvel leidus veelgi tugevamaid esinejaid. Aga ega pere seetõttu hoogu aeglustanud. Juba tookord välja öeldud mõte omapärasest veesilmast tehti aastatega teoks ning mullu oli Kodu & Aia žüriil taas au sõita Noarootsi.

 

Haava talu

Haava talu asub Noarootsi vallakeskuse vahetus läheduses. Kodu rajamist alustati 1986. aastal endisesse karjakoplisse. Viimased 12 aastat on enam tähelepanu pööratud maja ümbritsevale iluaiale, millega tegelemisest Lii ja Ülo Kalm mõlemad rõõmu tunnevad.

Kodukrunti läbiv tee, kus küll autosid suhteliselt harva sõidab, jaotab aia kaheks osaks. Hoolikalt pügatud kuusehekiga tee poolt kaitstud elamut ümbritseb avara muru ja lopsakate istutusaladega aed. Selle tagumises osas seisavad rivis korralikult lõigatud õunapuud. Maja lähedal asuvad ka grillimiskoht ning puhkeala lauad-toolid.

Majalähedased istutusalad on aastatega küpsenud ja täienenud. Taimed tunnevad end hästi. Lisaks igapäevasele armastusele saavad nad kuival ajal tiigivett ning üle aasta lähedalasuvast Kekkilä tehasest kasvumulda. Toredaid värvikooslusi pakub püsikute ja põõsaste vahelduv istutamine. Sekka ka suuremaid varjupakkuvaid puid, igihaljaid põõsaid ja roose.

Kevadel rõõmustavad silma tulbid, nartsissid ja teised sibullilled. Tulpe on mitut sorti, aga istutatud on need suuremate üht sorti kogumikena, näiteks rooside vahele peenrale ritta. Lii lemmikud on valge pojengõieline ja veidi hiljem õitsev sügavpunane narmasservaga tulbisort. Pärast sibullilli alustavad pojengid, siis juba enamik teisigi püsikuid – suvel on pilt kogu aeg õierohke. Nii istutusala vabadel kohtadel kui ka pottides õitsevad suvililled: astrid, kosmosed, mätashari jt, kes oma pikema õitsemisega kaua silma rõõmustavad. Aastast aastasse istutatakse peenrasse oma keldris talvituvad jorjenid, inkarvillead ja kaeralilled.

 

Ploomiaed

Teisel pool teed laiub ploomiaed ja selle taga asubki kõige uuem ja suurejoonelisem kujundusobjekt, mille kallal toimetades on kulunud suur osa pere viimaste aastate vaba aega ja puhkehetki.

Kõigepealt peab aga mööduma kandvas eas ploomiaia joonlauana sirgetest ridadest.

Ploomiaed pakub kõige ahhetamapanevat vaatepilti kevadel õitsemise ajal, kui sadakond puud peaaegu korraga õievahus valendavad. Ka saagiajal on heal aastal pilt rikkalik ning ploome jagub nii endale kui tuttavatele.

Muidugi soosib Lääne-Eesti pehmem mereline kliima nende kasvatamist, kuid talvekahjusid on siingi. Viimasel aastal lubjatud puutüved pidasid aga kahjustustele tunduvalt paremini vastu, seda soovitab Ülo teistelegi ploomikasvatajatele.

Juba kümme aastat kasvavad siin sordid ’Liisu’ ja ’Edinburg’. Kusjuures esimene on karmimatele talveoludele paremini vastu pidanud. Uuematest sortidest on juurde istutatud terve rida aprikoosivälimusega ’Vilmitari’, mõned puud varajast ’Kressut’ ning rikkalikumaks saagiks vajalikku tolmuandjat ’Emma Leppermani’.

 

Pürksi suurim järv ja kõrgeim mägi

Kunagise lambakarjamaa ala oli varem väga madal ja vesine. Pärast ploomiaia valmimist sai „aiatöö otsa” ja siis jäi aega mõelda, mida selle umbes poole hektari suuruse maaga peale hakata. Sündis idee kasutada märg maa ära tiigi tegemiseks.

„Kõigepealt kutsusin siia Eino Kalda, Võrumaa vanahärra, kes veesooni otsib,” jutustab Ülo maastiku saamisloost. „Tema käis ees, mina tikkudega järel, et märkida kohad, kust võin kaevata nii, et vesi tiigis seisaks. Pärast kaevas ekskavaator nädal aega ja tiik oligi valmis.” Tiik on loodusliku põhjaveetoitega, kevadise ajutise liigvee ärajuhtimiseks on ülevoolutoru ühendatud kraavidega.

Venna käest laenatud väike kopp oli aga töös kolm aastat, enne kui kõik sai korda nii nagu praegu näha võib. Mulda ja killustikku toodi täiteks ja tasandamiseks üle 100 tonni. Suured kivid, mis kindlustavad kalda ja nõlvad, pärinevad peaaegu siitsamast. Osa tuli välja kaevamise käigus, suur osa on ükshaaval toodud lähedalasuvast vanast kruusakarjäärist ja kaldasse paigutatud. Hoolega rajati teed, sillad ning tasandati avar muruala.

Tiigikalda kuppelpaviljon avastati Jäneda laadalt. Tartu mehe puidust tehtud modernse disainiga lehtla on siin päikese- ja vihmavarju pakkunud juba kolm aastat.

Tiigist välja kaevatud pinnasest sai aga mägi. „Noarootsi asub vanal merepõhjal, siin pole suuri jõgesid ega mägesid. Nüüd tegime oma mäe, järve ja jõe koos rõõmsalt vuliseva kosega,” ütleb Ülo uhkusega. Pump toob tiigist vee üles ning see voolab kividega vooderdatud ojasängis taas alla tagasi.

Tiigi ääres saab mõnusalt aega veeta: lõket teha, vesijalgrattaga sõita, ujumas käia ja ennast korralikult välja puhata, uute ideede ning energiaga laadida. Siin tehakse sõprade ja sugulastega jaanituld ning korraldatakse muid üritusi.

Kui on piisavalt jääd ja lund, leiab talvelgi tegevust – saab uisutada, suusatada ja kelgutada.”

 

Elu tiigis ja selle ümber

Taimestus veesilma ümber on alles kujunemisjärgus. Kõigepealt istutati tiigi servale roomavad kadakad. Okkalised põõsad ja kivid aitavad lapsi sügavast veest turvaliselt eemal hoida. Alleshoitud suur kasepuu põeb pärast maapinna ümberkorraldamist veidi, ent loodetavasti saab peagi oma kasvuhoo tagasi.

Paar aastat tagasi ohtralt õitsenud vesiroos sai aga mulluse kuuma suvega lehekahjustusi. Varbaidpidi vees kosuvad hundinuiad ja mere äärest toodud kollased võhumõõgad.

Muruna kivide vahel rohetav osi pole siiski külvatud, ütleb Ülo: „Osjad kasvasid kivide vahele ise – algul tundusid umbrohuna, aga mis neist ikka ära kitkuda – ilusad on ju!”

Künka ümber on istutatud puid, mille suureks kasvamist peab veel aastaid ootama: valgepööke, punaselehelisi pööke, robiiniaid, lehiseid, pärnapuu. Seni tuleb neid põtrade, kitsede ja pikkkõrvade eest hoida ja kaitsta.

Kohati kuni 3 meetri sügavuses tiigis ujuvad ka kalad. Onu Elmar Aksli Hiiumaalt, kes on olnud elupõline kalur, andis omapüütud viisteist suurt kokre, kellest nüüd on saanud miljon väikest. Kalad ajavad suvel rähkja pinnaga tiigipõhjas toitu otsides vee sogaseks, kevadel-sügisel on aga vesi selge kui allikas. Neil on siiski ka oma otstarve looduse ringkäigus, jutustab Ülo: „Ants Laikmaa majamuuseumi taga elab haigrute koloonia. Enne lendasid nad siit lihtsalt üle Paslepa lahe äärde kala sööma. Nüüd on muist ülbeks ja laisaks läinud. Püüavad siit kogre, söövad ära ja ei viitsi laheni lennatagi!”

Kohalikes toonekurgedes on aga ärevust tekitanud tõepärane toonekure kuju, mida üks lind korduvalt „nahutamas” ja uppi löömas käis. Kulus terve aasta, enne kui suudeti sõbruneda.

 

Aiatööde rõõm

Hooldustöid tuleb nii suurel alal pidevalt teha. Suuremaks tööks on viljapuude okste lõikus ja saagi korjamine. Muruniitmine võtab samuti palju aega. Muruniitjaks on aga hoopis Lii, kes teeb seda traktoriga igal nädalal. Mõned kohad, kallakud ja servad vajavad ka trimmerdamist. Kooliõpetaja pikk suvepuhkus kulubki valdavalt aias toimetades, ent aega jääb ka elust rõõmu tunda.

Kuigi ruumi edasi minna ju veel on, tõmmatakse praegu uute rajatiste tegemisest hinge, sest olemasolevat on vaja ka hooldada. „Egas inimesel ideed otsa saa. Pigem saavad piiravaks võimalused, kuidas ideid ellu viia,” tõdeb Ülo.

„Aega aeda nautida on meil piisavalt, iga päev püüame seal ringkäigu teha. Nautimise käigus jääb aga ikka silma ja näppu midagi, mis vajab veel sättimist,” ei lahuta Ülo aias tegutsemist elu meeldivamast poolest.


Jaanus Vahesalu, Husqvarna Eesti OÜ tegevjuht:


Preemia pälvinud aed jäi silma mastaapse maastiku kujundamisega – sellistes mõõtmetes ümberkorraldusi tavapäraselt koduõuelt ei leia. Kujundus oli kaalutletud, teostus, viimistlus ja hooldus kvaliteetselt teostatud. Tähelepanu väärivad ka oma pere vajadustest laiemad kasutusvõimalused nii suvel kui talvel. Kuigi maastiku muudatused olid suured, jäi seotus ümbritsevaga märgatavaks. Veekogu tegemiseks olid ära kasutatud paiga looduslikud eeldused ning kohalikud materjalid. Peale mõneaastast „sisseelamist” ning taimede kasvamist muutub praegune lagedana tunduv aed kindlasti looduslähedasemaks.

 

Eeskujulik ploomiaed pakub toredaid hetki kevadisest õitsemisest härmatises võragraafikani.
Valmivad ’Liisu’ sorti ploomid on maitsvad ja ilmastikukindlad.
Üles mäkke pumbatud vesi voolab vulinal väikeste koskedena taas alla. Oja põhi on kindlustatud koormakilega, kaldad erineva suurusega kividega. Kivide vahel laienevad taimed: osjad, sõnajalad, kannikesed.
Kaldad ja nõlvad on kindlustatud kividega. Nende vahel võtab hoogu nii istutatud kui isetulnud taimestus.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar