Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
JALUTUSKÄIK JAAN KIVISTIKUGA
01.04.2013 14:47 Tiina Tammet Loe kommentaare (9) Prindi

Fotod: Väino Eskla, Piret Veigel, perek. Kivistik, Tiina Tammet

 

 


Jaan Kivistik pälvis võistluse Kodu Kauniks 2012 raames auväärse aiakultuuri edendamise auhinna, mille pani välja aianduskeskus Hansaplant.
 
 
Jaan on töötanud Räpina Aianduskoolis aukartustäratavalt kaua, õpetades peamiselt puuviljandust. Tema sulest on ilmunud hulk puuviljanduse ja viinamarjakasvatuse alaseid artikleid ning raamatuid. Nii Räpina kui ka teiste koolide õppejõudude, õpilaste ning kirjasõnas talletatud tarkuste kaudu püsivad teadmised Eesti aiakultuurist, aiandusest, inimestest ja võtetest.

 

 
Oleme ju väike rahvas, kelle aiandushariduslik huumuskiht ei ole hoolimata sadu aastaid maarahvaks olemisest siiski kuigi paks. Seetõttu on oma ala asjatundjate kogemused, õpetused ja oskused abiks igaühele, olgu siis kitsamalt isiklikus või laiemalt ärilises mõttes. Aiandusharidus on nagu hea muld, mis targalt tegutsedes jääb elusaks ja viljakandvaks, kuid mille hoolimatu majandamine võib kergesti ära rikkuda.
Jaan Kivistiku „vagude ajamine” või „pookimine” on igatahes olnud viljakas.
 
Viinamarjadel on tarjad!
Kui me eelmisel sügisel Räpinas kohtusime, tõstis Jaan kõigepealt mu ette kastitäie erinevat sorti kohapeal valminud viinamarju ja palus maitsta. „Mina söön koos seemnetega, hammustan katki. Seemned on samuti tervislikud, kuigi osadel sortidel mõrud,” teatab ta. Proovime ära sordid ’Zilga’, ’Somerset Seedless’, ’Guna’, ’Krasavets’, ’Madeleine Angevine’, ’Jokke’, ’Adalmiina’, teiste hulgas ka Jaani enda aretised ’Jaki Vapper’ ja ’Jaki Ilo’.
Rohkem ja vähem tuntud viljade degusteerimise kõrval sain teada nii mõndagi õpetlikku. „Hoiduge sõnast „kobar”, millega võite eksida – see on botaaniline termin. Kasutage viinamarja, sõstra või pihlaka puhul sõna „tari”, mille sisu pole täpselt määratletud,” soovitab Jaan Kivistik. „Ärgem öelgem maasika või vaarika kohta „mari”, mida see botaanikute käsitluses pole. Öeldes nende kohta „vili”, ei eksi me botaanika termini suhtes. Parem on kasutada sõnu, mis pole terminid, või siis võimalikult laia tähendusega termineid.
 
Jalutuskäik kooliaias
Väikesel ringkäigul kooliaias ja mõisapargis vestlesime koolist, ilmast ning aiandusest. Hea tunne on hingata koos jahedavõitu sügisõhuga sisse ka hinnatud õpetaja asjalikke teadmisi. Ja neid jagub nii viinapuude, õunapuude, vastistutatud viljapuuridade ja isegi mõisapargi puude vahele.
Lisaks heale ülevaatele kooli õppemajandi aia põhimõtetest rääkis Jaan erineva tugevusega pookealuste headest ja halbadest külgedest, aednikuks õppijate töödest ning tema osalusel aretatud õuna- ja kuldsõstrasortidest, mis mullu registreeriti: taliõunasort ’Lea’ ja kuldsõstrasordid ’Radolf’, ’Rami’ ning ’Raadu’.
Sordiaretus on juba suguvõsa geenides – Jaani vanemad vennad Endel ja Uno Kivistik tegelesid samuti aianduse ja sordiaretusega, ka Uno abikaasa Aili ja poeg Taavi on praegugi samal alal tegevad.
 
Õppematerjaliks soovitussortiment
Kooliaias kasvatatakse põhiliselt soovitussortimendi puuvilja- ja marjasorte, mida õppijad teada võiksid. Jaani sõnul on Eesti puuviljanduskomisjoni koostatud puuviljanduse soovitussortiment (vaata näit http://sordivaramu.emu.ee/ või J. Kivistiku koostatud raamatus „Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis”, TEA Kirjastus, 2012) kahes mõttes oluline. Soovitussorte valides väheneb risk nii kodu- kui ka algajal äriaednikul. Õppijale on soovitussortiment nagu kohustuslik kirjandus üldhariduskoolides. See on ühine arutelumaterjal, millest igaüks peaks midagi teadma.
Kooli kollektsioonaia õunu ei kasvatata ärilistel eesmärkidel, vaid see on õppematerjal. Sordid on reastatud tähestiku ja valmimisaja põhjal ning erineva kasvutugevusega alustele poogitult. Aias saavad õpilased tundma tegelikku aednikutööd, taimede paljunduspõhimõtteid ja palju muud, mida üks õige aednikuks pürgija teadma peab.
Keemilisi taimekaitsetöid tehakse minimaalselt, et oleks näha, kuidas sordid haigustele või kahjuritele vastu peavad. Õppetööks vajalikud puuduvad viljad ostetakse kohalikelt õunatootjatelt (Asuva ja Halika talust). Koostöö- ja praktikabaasina on headeks partneriteks ka Juhani puukooli paljunduslabor ja tootmiskasvuhooned.
Õppemajandis müüakse soovijatele kohapeal paljundatud istikuid.
 
Tasakaalu otsimine
Minu küsimusele mahepõllunduse kohta sõnab Jaan: „Nii nagu arstiteaduses on olemas klassikaline ja alternatiivmeditsiin, nii on ka mahe- ja intensiivtootmine ühe skaala kaks otsa. Meie koolis õpetatakse mõlemat, tegelikus elus kasutatakse midagi vahepealset. Vähemalt ühe tunni loen õpilastele ka kutse-eetikat, tuginedes maailmakodanikust filosoofi Albert Schweitzeri õpetusele. Tema seisukoht oli, et igasugune elu on püha. Ka õunamähkuri ja võõrkakra elu. Ei ole olemas ühist retsepti, vaid igas olukorras tuleb teha ise otsused, kas ma ikka pean antud juhul teist elu hävitama. Kui õunapuude õitsemine on väga rikkalik, siis õielõikaja mõõdukas esinemine on isegi kasulik, sest ta reguleerib saaki. Samas kui ma külvan, aga umbrohtu ei tõrju, siis saaki ei saa.”
Mõistliku maailmatasakaalu otsijana, selgesõnalise ja nõudliku õpetajana, oma eriala pühendunud asjatundja ning sümpaatse härrasmehena tunnevad Jaan Kivistikku ka tema kolleegid ning õpilased.
 
Kommentaarid
 
Mihkel Saar,
aianduskeskus Hansaplant:
Jaan Kivistik on Eesti aiakultuuris nagu õpetaja Laur Oskar Lutsu „Kevades”.
„Eesti puuviljandusest rääkides ei saa me üle ega ümber Jaan Kivistikust. Kõik, kes on vähegi Eestis selle ala või viinamarjakasvatusega kokku puutunud, on kas otseselt või kaudselt puutunud kokku ka temaga. Mitu põlve Eesti aednikke on saanud temalt nii lugedes kui ka Räpina Aianduskoolis õppides väärtuslikke erialaseid õpetussõnu.
Jaan Kivistik on olnud aastaid Räpina Aianduskooli üks tuntumaid ja hinnatumaid õpetajaid ja seda mitte ainult kitsalt puuviljandust silmas pidades. Õpetajaametis on ta olnud sillaks eestiaegse aianduskultuuri ja tänapäeva vahel. Kui rääkida Eesti läbi aegade legendaarsetest aiandusõpetajatest, siis Jaan Kivistik on kindlasti oma õpetaja Adolf Vaigla mantlipärija.
Kivistiku eksamid on olnud Räpina Aianduskoolis paljudele tõsiseks proovikiviks, mida mäletatakse veel aastaid hiljem. Okste ja võrsete järgi puuviljasortide eristamine on nii mõnegi õppuri viinud hetkelisse masendusse. Samas on seda kõike hiljem päris tore meenutada ja võtta kui üht osa mälutreeningust.
Lisaks teoreetilisele osale on ta õpetanud väga paljudele aednikutöö oskusi. Praktiliste oskuste edasiandmisel suudab Jaan Kivistik isegi näiliselt lihtsast mulla riisumisest teha põneva töö.”
 
Eneli Käger, Substrali aiandusnõustaja, aiažürii liige:
„Kahjuks ei ole minul olnud võimalust õppida Jaan Kivistiku käe all, kuid õnneks jagab ta oma teadmisi suuremeelselt ja täpselt ka raamatutes ja kirjatükkides. Huvitav on aga tõdeda, et inimene, kes räägib asjalikult õunapuudest ja viinamarjadest, on tõenäoliselt Räpina Aianduskooli õpilane. Tugevad õpetajad määravad tihti kooli näo ja isegi kui me kooliajal ei oska neid teadmisi piisavalt hinnata, jäävad hästi edasiantud teadmised meid saatma ja kerkivad õigel ajal vajaduse korral pinnale.”
 
Harri Poom, Saare-Tõrvaaugu aiandustalu aednik:
„Jaaniga suheldes saab kiiresti selgeks, et tegemist on täpse, konkreetse ja põhimõttekindla, ent ometi leebe ja taktitundelise inimesega. Aiandusõpetaja ja tugeva isiksusena on mõjutanud väga paljude Eesti aednike kujunemist, mistõttu tema roll eesti aianduse näo kujundamisel on märkimisväärne, eriti just puuviljanduses ja võib-olla kõige enam veel viinamarjakasvatuses.
Põhjamaade viinamarjakasvatajate seas on ta rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud. Olen ise temalt palju õppinud ja õpin veel!”
 
Christi Unt, Roosoja talu perenaine:
„Jaaniga kohtusime esmakordselt Räpina Aianduskoolis umbes kümmekond aastat tagasi. Aiandusinimesena olin loomulikult temast varemgi kuulnud ja ootasin tundi huviga. Ja ei pidanud pettuma... Mul on väga hea meel, et just tema oli minu puuviljanduse õppejõuks, sest lisaks sellele, et tegemist on ääretult meeldiva inimesega, olid ka tema tunnid ülesehituselt huvitavad ja alati väga hästi ette valmistatud.
Minu jaoks on Jaan tõeline õpetaja. Õpetaja oma südamelt ja hingelt.”
 
Mall Kaldas, aianduskaupade hulgimüügifirma Schetelig esindaja, aiažürii liige:
„Kui ma kunagise nimega Räpina Sovhoostehnikumis õppisin, oli Jaan Kivistik minu kursuse juhendajaks ja puuviljanduse õpetajaks. Lisaks põhjalikule baasharidusele tuli vaeva näha näiteks tähtsamate puuviljasortide tundmaõppimisega lehe, vilja ja lehtedeta oksa järgi. Ja need ongi väga erinevad! Õunapuude pookimise hinnet pidime ootama aga terve aasta, seda siis kasvama läinud poogendite arvu järgi. Tore aeg oli!”
 
Väino Eskla, Aiatark®:
„Olen Jaan Kivistikuga puuviljanduse erialal kokku puutunud juba mitukümmend aastat. Mida aeg edasi, seda tihedamaks on koostöö läinud. Olen usaldanud Jaanile läbivaatamiseks mitme raamatu käsikirjad. Jaan ütleb alati otsekoheselt välja oma arvamuse, kinnitab või lükkab ümber senist kirjapandut.
Vaieldamatuks saavutuseks on puuviljandusalaste õpperaamatute väljaandmine ja kooli(tus)töös kasutamine, sellega seostub ka tema tähtis osa aiandusterminoloogia arendamisel. Tänu Jaanile on paljuski edenenud puuviljanduskomisjoni töö ning puuvilja- ja marjakultuuride soovitussortimendi aastatepikkune koostamine.
Lisaks on ta rakendanud oma töös juba aastaid e-õpet (õppetöös kasutatav veebileht http://ak.rapina.ee/jaan).
Üheks tunnustuseks pikaajalise aiandusalase tegevuse eest on Põlvamaa Elutöö Preemia laureaadi tiitli pälvimine 2011. aastal.”
 
Kui ilm ei võimalda aias käia, saab sorditundmist õppida okste põhjal ka klassis.
Jaan Kivistik selgitab kooliaias õunapuude lõikamise põhitõdesid.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar