Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Kodu ja sisustus

Forma Media
STALINISTLIK KOORUKE, ÖKOŠIKK TUUM
07.01.2013 11:37 Eve Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Fotod: Juta Kübarsepp
 
 

 

Võistluse Kodu Kauniks ökopreemia, 1000 eurot looduslike viimistlusmaterjalide firmalt Safran võitis Eve Arpo oma kahetoalise korteriga Kalamajas Tallinnas.
 
 


See paik on Kalamaja puumajade keskel erandlik. Suure, tervet kvartalit ääristava hoone ehitasid saksa sõjavangid Kalmistupargi kõrvale vahetult pärast sõda koduks Vene ohvitseride perekondadele. Sellest pidi tulema omalaadne näidismaja, kuidas nõukogude inimesed elavad.
Suursugusust ja veidi nostalgiat õhkavast majast sai arhitektiharidusega kunstniku Eve Arpo jaoks armastus esimesest silmapilgust: „Tõesti, see oli ainus korter, mida ma vaatamas käisin, ning tundsin kohe, et sobime,” juhatab ta sisse oma kodu loomise loo. Siin olid olemas kõik valikul olulised märksõnad: autentsus ja omapära, valgus ning kesklinna lähedus. Ka ruumiplaneering oli niivõrd sobiv, et seda ei pidanud hakkama põhjalikult muutma. Nii kolis ta nelja aasta eest oma kahetoalisse 53-ruutmeetrisse korterisse ja hakkas kodu lähemalt tundma õppides siin juba ise remonti tegema, püüdes säilitada koha iseloomu ning lisada killukese endast.

Napp eelarve virgutab leidlikkust
„Kuna naudin oma kätega tegemist, tegingi ise nii palju kui vähegi jõudsin. Kuigi see oli mu enda otsus, õpetas kogemus palju – lootsin, et asjad arenevad hoopis kiiremini. Oh, kui rõõmus ma olin, kui sain liivakotid pärast aastast remonti toanurgast välja tõsta ja veel aasta hiljem viimased raamatud vastvalminud riiulisse asetada!” meenutab Eve omamoodi õpiaega.
Muidugi tuli uuendustööde käigus ette ka ootamatusi, nagu näiteks üllatuskurvidega torud ja kandekonstruktsioonid. „Kõike, mis ehitama hakates ette tuleb, ei oska elus ette näha,” tõdeb ta nüüd paratamatusi. Siiski tundub talle, et pääses kergelt: kogu korteri põrandad olid hästi säilinud, parketilt tuli õlitamiseks vaid vana lakk eemaldada, linoleumi alt tulid välja heas korras põrandalauad. Hästisäilinud peegelvõlvidega laed ei vajanud suurt midagi peale värske värvi, alles olid koguni sisseehitatud seinakappide uksed.
Kui Evele tehtust-tegemata jäetust midagi üldse hinge peale jäi, siis uued puitaknad, mille oleks võinud ehk tellimata jätta, säilitades vanade eheduse ja originaaldetailid. Otsus sai tehtud akende seisukorda, remondihindu ja tuttavate kogemusi arvestades.
Eelarve oli renoveerides-sisustades vägagi piiratud, mis ühest küljest seadis raame, kuid teisalt pani fantaasia tööle. „Õppisin palju – vannitoa hüdroisolatsiooni panekust krohvimise ja puituste restaureerimiseni, kirjeldab ta mitme aasta peale jagunud ehituskogemusi. „Õnneks oli mul abiks häid sõpru, kes aitasid mehisemate töödega.”

Lisatud luksus
Et valitud korter meeldis Evele just oma autentsuse ning säilinud detailide poolest, plaanis ta teha võimalikult vähe muudatusi. See tähendas siiski elutuba sanitaarruumidest eraldava kitsa koridori lammutamist. Nii sai koridorist-vannitoast-WCst kahe seina ja kahe ukse eemaldamisega üks mõnus suur vannituba, mis ruutmeetrite poolest on nüüd köögiga ühesuurune.
Vannituba ongi üks armastatumaid ruume siin kodus, selles mängib suurt rolli isetehtud vann. „See oli suvine eksperimentaalprojekt, mille käigus disainisime-ehitasime koos sõbra, disainer Lauri Eltermaaga EKA skulptuuriosakonnas Jaapani traditsiooniliste ofuro’de eeskujul tammepuust vanni. Võrratu oli kogeda, kuidas suurtest puuplankudest valmib saagimise, lihvimise ja õlitamise tulemusel ese, mis paneb mul siiani südame põksuma. Vanniskäigud on sellest ajast alates kui rituaalid,” õhkab Eve kirjeldustest rahulolu.
Õdusust annab pesuruumile juurde veel Ida-Eestis kaevandatud toormest savikrohv, elegantset linlikkust lisavad aga 50ndate stiilis põrandaplaadid.

Värvid, loomus ja loodus
Lisaks ökonoomsetele ja säästlikele lahendustele on Eve eelistanud kogu kujunduse juures, kus vähegi võimalik, naturaalseid ja ökoloogilisi materjale, mis pakuvad peale silmailu ka meeldivat puutekogemust. Õlitatud pinnad tunduvad lakituist soojemad, naturaalsed värvid aga jätavad meeldiva varjundirikka pinna ning sobituvad omavahel nagu loodustoonid ikka.
Värvieelistused sõltuvad sageli tundeist, mis lausa sunnivad mõnda tooni kasutama, kinnitab kunstnik värvide suurt mõjujõudu. Ja need tunded võivad ajaga muutuda. Sageli võib paberil valmis mõeldud toon jätta koos teiste värvide ja loodusliku valgusega hoopis muu mulje. Värv modelleerib ruumi, sõnastab ta oma kogemuse.
Kodus on ta katsetanud ka erinevaid värvitüüpe, näiteks on elutoaseina lubikrohv kaetud tundlikes toonides lubivärviga, mille segas sõbra nõuandel ise kokku. Pintseldamiskihte tuli sel viisil palju ja ta kahtleb, kas teist korda sama töö ette võtaks – lihtsam oleks kasutada juba valmissegatud lubivärvi. Ka vannitoa savikrohvi pani ta seina koos sõbraga, kui kohalekutsutud meistrimees ei tahtnud harjumuspäraseid meetodeid muuta.
Muutnud on ta siin juba omaloodutki: magamistuba oli algselt värvitud munaõlitemperaga tervenisti intensiivset tooni ploomilillaks, nii et ruumi sisenedes oli kui urgu pugemise tunne. Siis aga selgines soov muuta aknapoolne ruum hoopis valgustpeegeldavalt heledaks, ning nüüd tundub tervik talle hoopis õigem.

Viimne lihv ehk mängurõõm
Terviku loomist kirjeldab Eve kui tausta ja detailide tasakaalustamist: „Otsisin võimalusi kasutada looduslikke materjale selliselt, et tulemus oleks linlik ning tekitaks ka ruumi erksaid aktsente. Värvidega lõin õrna fooni, millesse lisasin erksamaid täiendusi: tekstiili, keraamikat, kunsti. Nii on lihtne meeleolu muutudes muuta ka ruumi atmosfääri.”
Mööbel ja sisustusdetailid on siia jõudnud põhiliselt kolme teed pidi: ise valmistades, taaskasutusest või kingitustena, tõdeb Eve. „Olin isegi üllatunud, kuidas otsides leiab teise ringi esemeid mööblist kuni köögitehnika ja valamusegistini, ka korralik pliit, ahi ja külmik on second-hand.” Veinikastid leidsid kasutuse köögiriiulina, vana kann valgustina, hoovis seisnud lauad sobisid riiuliks. Tartu Loomemajanduskeskuses kasutuks kuulutatud valgusti passis aga suurepäraselt elutoa lakke ja hüljatud kohvikutoolid osutusid köögis imemugavateks.
Omavalmistatud esemete hulka kuuluvad lisaks suurepärasele vannile veel sõprade abiga tehtud mahagonist liimpuitplaadist köögimööbel, panipaigaga voodi, mõned valgustid ning esiku- ja elutoariiulid. Lisaks ehivad seinu sõprade kingitud maalid ja kolm Eve enda loodud kunstiteost.
Üks kujunduse meeldivaimad osi oli tekstiilide valimine, kirjeldab ta elamisele viimase lihvi andmist: „Kardinate, vaipade ja patjadega lisasin ruumi pehmust, värvi ja tekstuuri.” Tekstiilid on ka suures osas ainsad asjad, mis siia korterisse peamiselt ID-Kangast uuena ostetud. Kardinad valmisid koostöös Krista Looritsaga. Kallimate esemete hulka kuuluvad aga ajalooga asjad, eelkõige vanaemalt mälestuseks saadud köögilaud, mis nüüd kasutusel kirjutuslauana, õlikann, vaas ja uhmer ning vanaisa foto.
Nelja aastaga on Eve selle paiga päriselt enda järgi seadnud. „See on olnud koduks mulle ja mu kallimale, lisaks koerapreilile ning kahele kõutsile,” kirjeldab ta muutusi oma leibkonnas. „Kõik meessoost tegelased on praeguseks siit lahkunud, kuid uksed on ikka rõõmsalt avatud sõpradele, kes pealinna külastades tihtipeale mu diivanil ööbivad.”

 

 

Mis? Miks? Kuidas?


Ökošikk linnakorter
Ökopreemia pälvinud kodus on oskuslikult ühendatud ökoteema mõlemad pooled: ökoloogilisi materjale ja lahendusi eelistades on arvesse võetud ka ökonoomsust ja välditud ülemääraseid töid-tegemisi, mis omakorda vähendab koormust keskkonnale. Lisaks tõestab Eve Arpo ka paadunud vanavaravõõrale, et taaskasutus ja looduslähedus võivad hädalahenduste ja sundvalikute asemel tähendada elegantset ökošikki ja teadlikku rohelist meelt, mille arendamiseks ei pea tingimata pagema metsapõue. Ka linnaelu võib rohelisele südametunnistusele eluvõimalust pakkuda.
Tähtsamad märksõnad:
• Autentsus, omapära, valgus, kesklinna lähedus.
• Sobiv planeering mõõduka kohandamisega.
• Püüd säilitada koha iseloomu, lisades killukese iseendast.


 
Tunne stiili: stalinistlik arhitektuur


Stalinistlik arhitektuur on jätnud meile mitmekülgseid mälestusi. Ühelt poolt võõristavaid: suured, ühiskorterite ja sõjajärgsete uusasukatega täidetud kõledad hooned tobedate torni- ja tordimoodi kaunistustega. Teisalt kaunite proportsioonidega ajalooliste eeskujude järgi rajatud hooned kui killuke unistuste päikeselinnast, mille stiilipuhtust imetletakse nüüd nii tervel Sillamäel kui ka Tallinna südalinnas ja mujalgi. Tollased uusehitised võivad isegi mõisasüdameis ehedalt mõjuda.
• Omane on: kõrged laed, head proportsioonid, kvaliteetsed materjalid, vähene läbikostvus, linlik elukeskkond.
• Väärib säilitamist: originaalsed naturaalsed materjalid: põrandad, krohvitud laed ja seinad, karniisid, ornamendid, puitaknad, tahveluksed.
• Sisustusideed: pakub võimalust ajastute ja stiilide segamiseks. Tänapäevased mugavused ja lahendused saavutatakse mõõduka ümberehitusega. Seinte eemaldamine võimalik osaliselt, vastavalt projektile.
Tollased lahendused ja materjalid väärivad sageli säilitamist seepärast, et pakuvad tervikkvaliteeti just koostoimes: krohvitud seinad ja laed ning massiivsed põrandad vähendavad läbikostvust, niiskust siduvad materjalid ühtlustavad sisekliimat, ülemäärase ümbertegemiseta välditakse ootamatuid kulutusi.

 

KÖÖK
Mitmeaastaselt arhitektuuriõpingutelt Hollandist kaasas toodud kannus aurab sõbranna korjatud pärnaõietee.
VANNITUBA
Jaapani ofuro eeskujul sündinud vann on kokku tapitud ja liimitud paksudest tammeplankudest ja töödeldud hiinapuu õliga. Puit on vanni tarvis mõnusalt soojahoidev materjal ega vaja muud erihoolt, kui vahel õlitamist ning pesemisvahenditest samuti õlipõhiste ja mahedamate eelistamist.
Eve Rietveldi Akadeemias valminud lõputöö seeriast "Mälestused", materjalideks toorsiid ja klaas. All hoovist leitud laudadest valmistatud riiul.
MAGAMISTUBA
Magamistoa õrnhalle seinu soojendab toasügavusse jääva ploomililla alkooviga suguluses olev lillakas siidist kantidega linane kardin, omatehtud voodi koosneb mahukast panipaigast ja madratsist.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar