Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
TERVIKLIK MEISTRITEOS
30.11.2012 13:02 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

AEDVILI KÄEULATUSES: Köögist on hea tulla ürte noppima, sest jalad jäävad puhtaks.
AEDVILI KÄEULATUSES: Köögist on hea tulla ürte noppima, sest jalad jäävad puhtaks.

Tekst: Tiina Tammet
Fotod: Juta Kübarsepp, Mihkel Saar, Tiina Tammet

 

 
KES: Pille, Urmas ja Liisu Olivia Liivo + kaks tubast kassi.
MIS: 1612 m² uusasumisisene nurgapealne krunt Kiili vallas Vaela külas.
TINGIMUSED: savine ja klibune pinnas, mille peale on veetud rohkelt mulda.
 
 

 

Tänapäeva väikeaia mõte on pakkuda inimesele rahuldust – kas siis esteetilist silmarõõmu, lõõgastavat keskkonda, huvi ja hobi realiseerimise paika, taimede kirglikku kogumislava või seda kõike korraga.
Aed on olemise osa, mille funktsioon muutub vastavalt vajadustele. Sestap on igati loogiline ja õige, et tühjale kohale maja ehitama hakates tuleb kohe mõelda ka selle ümbrusele ja toimimisele. Ja sama loogiline on seda kujundust vastavalt asjaoludele, uute mõtete tekkimisele ning pere uutele vajadustele ka muuta. Sadulsepp ja klaasikunstnik Urmas ning 20 aastat merel töötanud, aga praegu väikese Liisu Oliviaga kodune Pille tähistasid tänavu 8. pulma-aastapäeva. Praeguses kodus Kiili külje all on nad elanud neli aastat. Maja kavandasid ja osaliselt ka ehitasid nad ise, aiamõtted jäid rohkem Pille mõelda, ent need teostati ikka koos. Nüüd, kui peres on väikelaps, on aed saanud mõneti teise tähenduse.
Liivode pere on teinud oma krundist aia selle sõna kõige paremas mõttes. Algselt isegi kehvapoolne maatükk asub uue kinnisvaraküla siseringi nurgal, teistele majadele lähedal ning väga savisel maal. Hea mõtte ja töökate käte abil on aed nelja aasta jooksul saanud iseloomuliku näo ja hingamise. Ja mitte ainult aed, mille privaatsuseks istutatud hekid iga aastaga hoogsalt kõrgust võtavad, vaid ka aiatagune on kaasatud erekollast maja ümbritsevasse suurde pilti.
 
Esimesena eesaed
Uusasumi aedu alustatakse nullist, sest siin ei olnud enne põllu kruntideks jagamist veel aiamõtetki. Koos majaga kasvasid ideed ja esimesena sai ilme eesaed, sest see on oluline koht, kust iga päev läbi käiakse. „Panime sellele rõhku, et oleks tore kodust minna ja siia tagasi tulla,” ütleb Pille.
Eestis ei ole lahtised eesaiad traditsiooniks, ikka pannakse mööda oma maa piiri jooksma tara. Siin aga märgivad valduse äärt kivid, millest on raske mööda vaadata. Rohket halli kivikasutust elavdavad nii taimed kui ka sissepääsu markeeriv punane aasiapärane värav. Kivid on selle aia üks võtmesõnu ja ilus näide, kuidas neid kasutada nii, et need ei mõjuks võõrkehadena.
„Naabrid olid täitsa ehmunud, kui me kive kokku vedasime. Need on toodud siinsamas arendusel olnud kivihunnikust, lisaks ühe Kiili maja vundamendiaugust. Kõigile kivid ei meeldi. Ma ei julge öelda, et see on ilus, sest ilu on vaataja silmades. Pürgin pigem tasakaalu poole – kivide vahele on lisatud okaspuid ja lehttaimi. Müürilill katab juba paljusid kive ja pehmendab muljet,” räägib Pille. Suured kivid salvestavad päikesesoojust, millest on palju kasu just kevadel: taimed saavad jõudsama kasvuhoo ning kivide soojus kaitseb neid hiliste öökülmade eest.
Lahtises eesaias ei ole mullapinda. Käiguala katavad kivisõelmed ning muu on kujundatud-kaetud kivide ja taimedega.
Eesaed on avatud hommikupäikesele. Siin sirgub kukerpuu- ja okaspuuvorme, mille vahesid täidavad pinnakattetaimed. Maja äärde on paigutatud varjutaluvaid jugapuu ja tipmise puksrohu taimi. Müürilill, nõmmliivatee, kukeharjad, hostad, iirised, helmikpöörised – lihtsad taimed katavad ala suurte laikudena. Värvi, vormi ja tekstuuri vaheldumine loob nauditavaid, rahulikke, aga samas variatsioonirikkaid kooslusi, kuhu kogu kivirohkus kenasti sulandub. Taimede sama käekirjaga laotamist näeb ka tagaaia istutuslaamas.
Eesaeda ja tagaaeda ühendab lõunapoolne külgaed. Algul sinna väravat ei plaanitud, ent pesamuna sünniga tuli turvameetmed siiski kasutusele võtta, et laps ei jookseks märkamatult tänavale.
Väravast sisse astudes lööb südasuvises aias ninna lavendlilõhn, sest just neid on Pille tee äärde istutanud. Päevapäikeses kümblev aiaosa on eriti sobiv vahemereliste lõhnataimede kasvatamiseks. Lavendlite joovastav lõhn ulatub parasjagu ka majaäärsele terrassile.
 
Terrassilt terrassile
Maja lähiümbrus on kavandatud nn puhta jala alana – lõunapäikeses jookseb ühelt istumisterrassilt teiseni mõnusalt lai laudkate.
Istumisvõimalusi leidub pea igas ilmakaares. Väike hommikukohvi joomise ruuduke asub kohe eesaias. Maja otsaküljel asuv lõunaterrass on pererahva sõnul asendamatu kevadel – kui mujal võib veel hangesid kohata, on see koht juba suviselt soe. Siin puhkevad ka esimesed kevadlilled.
Pille näitab terrassil tillukest kasvuhoonet, seegi on Urmase tehtud. „Ämbritesse istutatud tomatid on tänavu küll pisut nigelad. Ega ma aedviljakasvatuses veel päris kodus ole, aga tänu väikesele lapsele on suhtumine muutunud. Kunagi mõtlesin, et minu aeda ei tule marjapõõsaid ega maasikaid, nüüd on juba needki istutatud,” naerab naine.
Aedviljamaa kavandati algul tavaliste peenardena, siis aga leidis Urmas pööningult ehitusest üle jäänud laudu, mida jätkus terve aiamaa peenrapiireteks. Terrassiõliga töödeldud lauad piiritlevad peenrad korrektselt, muld ei vaju laiali ja muru ei kasva sisse. Kekkilä põhumultš maasikate ja kurkide all hoiab taimed puhtad ja umbrohuvabad.
Maja aiapoolne sissepääs asub lõunamaiselt laia katuseräästa all. Nii mahub ühe katuse alla ka õuelaud ja mõnus puhkenurk. Põhiterrass on väga avar ja mitmel tasapinnal. Siia mahuvad nii suur puidust perekiik, taimekastid kui ka lapse mängutarvikud. Värsket õhku ja vaateid saab siin nautida iga ilmaga, sestap ollaksegi aias niipalju kui võimalik. Ja aias on alati midagi teha, isegi kui pole vaja midagi teha.
 
Täiuslik aiapilt
Pere armastatud istumiskohast avaneb mõnus vaade kogu tagaaiale. Terrassi ääres on puitääristega peenramaa, aia keskel mõõdukas murulapp koos äsjavalminud mängumajaga, servades aga laiub lopsakate taimedega istutusala. Lähedalasuvate naabrite eest pakuvad varju kasvavad kontpuu-, elupuu- ja kuusehekid.
Aed on praegu veel noor ning istutatud leinakased jt puud on veel väikesed, nende kasvades muutuvad aia pilt ning valgusolud üsna palju. Nagu põllupealsetele asumitele iseloomulik, tuleb kogu varjupakkuv kõrghaljastus ise istutada ning võtab aastaid, enne kui see hakkab muljet avaldama.
Majas annab soojust maaküte ja valdavalt on aia all maaküttetorud. Vahel tekib inimestel küsimus, kas maaküttetorud tekitavad igikeltsa. Pille sõnul ei ole nende aias näha mingeid küttetorude põhjustatud muutusi.
Maalilised istutusalad on Pille enda kavandatud ja „pintseldatud”. Üheksa aastat tagasi lõpetas ta Räpina aianduskoolis maastikuehituse eriala ning teenis sellega mingil ajal ka leiba. Seetõttu on siin märgata nii taimede kui ka nende kasvatamisnõksude teadmist ja koolitatud silma taimede paigutamisel. Suured värvikad püsikulaigud – lihtsad, vastupidavad ja värvi või vormi poolest efektsed taimed – on selles aias muljetavaldavad. „Minu jaoks oli oluline rahuldavalt paika saada aia põhijooned, alles siis tuleb taimedega mängimine,” ütleb Pille. Kevadel annavad kõikjal värvi ka sibullilled.
Vanast aiast kaasa toodud suuremad taimed on koondatud ühte aianurka. Keset istutusala kasvab hariliku kuuse ’Frohburg’ rippoksaline erivorm, mille kohta küsiti Pillelt suvel, mis imeharuldust ta kuuseokste all varjab.
Aianõu on Pillelt küsinud nii mõnigi naaber ja tuttav, oma oskusi ja teadmisi jagab ta hea meelega. „Teinekord satun hoogu. Mõni mees on külas kevadel öelnud, et ei taha mind enam oma aias näha, sest käskisin ta naisel aia lagedaks lõigata. Aga suve lõpuks, kui taimed taas kasvanud, lepime ära... Kui näen pügamata elupuuhekki, hakkavad käed sügelema. Tunneme siirast rõõmu, kui naabritel läheb hästi ja küla saab ilusamaks!”
 
Julge jagaja
„Palju taimi tõin kaasa oma vanast aiast Kiilis. Enamiku püsikutest olen ise paljundanud, jagamine on pea ainuke paljundusviis, mida edukalt valdan. Julgustan alati ka teisi aiapidajaid julgemalt taimi jagama! Ostan tavaliselt vaid ühe kuni kolm taime ja siis lammutan nad julmalt laiali. Nii saab lühikese ajaga hulga uusi,” kirjeldab Pille, kuidas rohkelt istutusmaterjali saada.
Oma roll taimede kiirel kasvul on ka juurdetoodud viljakal mullal. Kuna savine ja kiviklibune krunt asub suhteliselt madalal kohal, sai pinnast päris palju tõstetud ning mulda juurde veetud. „Ma olen mullausku,” ütleb Pille. „Kui muld on hea, on taimed tervemad ja kasvavad hästi. Väetanud ma neid eriti palju ei ole. Mürke kasutan konnade pärast võimalikult harva.”
Pille juhib tähelepanu kohe terrassi ees kasvavale, meie aedades suhteliselt vähetuntud sininoka Sisyrinchium laigule. „Selle taime ostsin mõni aasta tagasi Kloostrimetsa puukoolist ja harutasin laiali – iga leheniidi all olid juured. Nii sai istutades kiiresti suurema laigu. Julgelt olen jaganud ka brunneraid, hostasid, kurerehasid, metssalveisid jt. Kõik kasvavad isegi väikesest jupist kiiresti!”
 
 
Oskusliku kavandamisega saab otstarbeka ja kena aia.
 
Aiažürii liige MIHKEL SAAR (Hansaplant):
1.      Perekond Liivo aed on hea näide sellest, et ka täiesti lagedale avatud krundile teiste majade vahetus naabruses saab kujundada hästi funktsioneeriva ja kauni koduaia.
2.      Tavaliselt projekteeritakse kõigepealt maja ja siis aed. Selle maja projekteerimisel on kohe arvestatud ka aiaga. L-tähe kujuline hoone lubas kujundada suure ja privaatse terrassi, mis sulandub kenasti majaga ühte. Nii on maja siseruumid harmooniliselt ühendatud aia-eluruumiga.
3.      Aia iseloomulikuks osaks on suured maakivid. Kui paljud majaomanikud püüavad maja ümbritsevatest kividest vabaneda, siis siin moodustavad kivid aia selgroo. Kividel on tähtis koht aias nii suvel kui ka talvel. Suured ja lopsakad püsilillegrupid annavad aiale rõõmsa ja värviküllase üldmulje. Tugevakasvulised püsililled on piisavalt jõulised, et ise umbrohuga võidelda.
4.      Oskuslikult sobitatud tarbeaed on kujundatud laudterrassi kõrvale. Nii saab köögist ilma jalanõusid vahetamata välja tulla ja mõne maitsetaime supi sisse näpistada. Korrektsed laudadest peenraääred ja ilusad sildid lisavad väärtust nii tarbe- kui ka iluaiale.
5.      Suured terrassid avardavad aeda. Maja erinevatel külgedel on kaks omavahel laudteega ühendatud terrassi. Nii saab ühel terrassil nautida hommiku- ja teisel õhtupäikest. Õhtupäikesele avatud peaterrass on piisavalt suur külaliste vastuvõtmiseks, lapsedki saavad seal mängida. Vihma korral saab kolida laia räästa alla – nii pole tarvis kohe tuppa joosta.
Hariliku kuuse vorm 'Frohburg' kasvaks justnagu tagurpidi.
TARBEAIA ILU. Sirged ääred ja kenad sildid väärtustavad argielu.
AIA SUURIM PEENAR. Kui kujundus on paigas, saab maalida taimedega. Hea muld kasvatab tugevad taimed. Jõulised püsikud pärsivad umbrohu kasvu.
JAGATUD RÕÕM. Pille on enamiku taimi paljundanud jagades, saades nii hulgaliselt istutusmaterjali. Püsikud mõjuvad alati paremini mitmekesi või suurte laikudena.
AIATAGUNE. Aed asub privaatsete hekkide taga, kuid hoolt jagub ka tänavaäärsele. Kohustusliku muru asemel paitab silma kivide ja hostade rida.
Sininokk Sisyrinchium on armas väike taim, keda on lihtne jagamisega paljundada.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar