Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Kodu ja sisustus

Forma Media
TAMPERE ELAMUMESSI LILL
05.11.2012 12:47 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Tekst: Agneta Land
Fotod: Jussi Koivunen, Jukka Salminen

 
 
 
Tervakukka elanikeks on Anna ja Mikko Kuitunen. Kiire eluviisiga noorpaar ei oleks iial uskunud, et nad võtavad kunagi ette maja ehitamise vaevarikka tee. Samas oli noortel juba ammu jutuks olnud soov elada just Vuoreses – Tampere uues rohelises linnasoas. Kui tänavust elamumessi kavandati ja tekkis võimalus sinna krunti taotleda, olid ka Kuitunenid jaol.

 

 
 
Maja tulgu ökoloogiline!
Noortele oli oluline, et nende kodumaja oleks võimalikult keskkonnasõbralik. Sobivat ehitusfirmat hakkasid nad otsima netist, guugeldasid sõna „ökomaja” ja leidsid firma Greenbuild Oy. Ettevõttest soovitati Annale ja Mikkole arhitektiks Matti Kuittineni.
Neid, kes soovivad elamumessialale maja ehitada, on üldjuhul rohkem kui linnal krunte pakkuda – tulevaste elamuprojektide põhjal langetab valiku asjatundjatest koosnev žürii. Arhitekt Kuittineni esitatud visandprojekt oli elamumessi žüriile õnneks meelepärane.
 
Keskkonnasõbralik ja kergesti hooldatav
Anna ja Mikko nägemuses pidi tulevane kodu olema õdus ja kodune, aga ka kergesti hooldatav.
Tampere elamumessimaju külastades oli tore näha majade juures märgistusi, kui kergesti hooldatavaks asjatundjate žürii üht või teist kodu hindab. Arvukate harrastustega noorte jaoks oli oluline, et kodu korrashoid ei nõuaks liigset vaeva ega aega.
Sama põhimõte kehtis ka aia puhul – see sulandub pehmelt ümbritsevasse loodusse. Liikuda saab mujalgi kui ettenähtud rada pidi ning lapsed võivad seal vabalt mängida. Aeda tekitatud erinevad tasapinnad ja mitmekülgne taimestik võimaldavad liblikatel, putukatel ja siilidel leida turvalist varjualust. Majaperemees Mikko peab plussiks ka seda, et nende aias ei pea muruniitmisele aega kulutama.
 
Traditsioone ja tulevikku ühendav maja
Hoone arhitektuur järgib Soomes traditsioonilist, 1930. aastatest pärit rintamamiestalo tüüpmaja. Viilkatusega puumaja fassaadi katab enamasti mustaks tõrvatud laudis, mis haakub kenasti ka maja nimega – tõrvalill.
Osa hoone välisküljest on kaetud päikesepaneelidega ning kohapeal viimistletud Cembrit Metro plaatidega, millele on tehases graveeritud ornamendid. Arhitekt Matti Kuittineni sõnul ühinevad maja sise- ja välisilmes traditsioonid ning tulevik.
198 m² majas on kokku kuus tuba. Siseruumid on selge jaotusega, tubadest avanevad vaated on hoolega läbi mõeldud. Majja sisenedes pääseb pilk takistusteta läbi maja taustal olevale metsamaastikule. Esimeselt korruselt teisele viivast trepist pääseb otse katuseterrassile, kus saab naabrite eest peidus päikest nautida.
Kolmandiku maja esimesest korrusest võtavad enda alla saunas käimisega seonduvad ruumid. Kõik märgruumid on koondatud lähestikku ümber tehnilise ruumi, vältimaks liigset torude vedamist.
 
Puit, taaskasutus ja tapeedid
Maja sisustus on samuti kantud rohelisest ideoloogiast. Sisekujunduse autor on sisearhitekt Maija Koro, kelle sõnul sujus koostöö majaemandaga oivaliselt. Viimistlusmaterjalidest tõusevad esile puit ning mustrilised tapeedid. Viimased pärinevad Soome vanalt tapeeditootjalt Tapettitalo, millega Annal seostuvad tundelised mälestused – lapsena elas ta selle tehase lähedal.
Anna ja Mikko sõnul oli nende eesmärgiks teha oma kodust anonüümse messimaja asemel õdus paik, kus pärast päevatööd patareisid laadida. See on noorpaaril ka suurepäraselt õnnestunud.
Interjööris on kõrvutatud uut ja taaskasutatud mööblit ning sisustust. Lastetoa vaibad näiteks on kootud taaskasutatud kanga ribadest, elutoa akna ees aga ripuvad vanaema heegeldatud pitskardinad.
 
 
Arhitekt Matti Kuittinen: keskkonnasõbralik maja on lai mõiste
 
Tampere elamumessil oli mitmeid madalenergia- ja passiivmaju. Tervakukka on ökoloogiline, vastates samas passiivenergiamaja põhimõtetele. Kas see aga tähendab ka ökoloogilist maja?
Passiivmaja on ökoloogiline vaid seetõttu, et kulutab vähe energiat. Keskkonnale avaldab suurimat mõju just üksikehitise elukaare energiakulu. Praktikas on seega passiivmaja ka ökoloogiline. Teisalt aga võib passiivmaja ehitada erineval moel, kasutades kas suure või väikese süsiniku jalajäljega* materjale. Tervakukka puhul on nii konstruktsioonis, soojustuses kui ka viimistluses kasutatud võimalikult palju puitmaterjali.
Seega siis eristab ökoloogilist maja passiivmajast ehitusmaterjal?
Ökoloogilise low-tech maja-võib ehitada põhust (nt ajutine NO99 põhuteater Tallinnas), savist või taaskasutatud materjalidest. Sel moel on aga keeruline saavutada passiivmajalt nõutud õhupidavust. Sellegipoolest on kasutatud ehitusmaterjal taastuv ning selle valmistamiseks ei kulu palju energiat. Hi-tech-passiivmaja võib ehitada näiteks klaasist ja polüuretaansoojustusega ning varustada rohke kodutehnikaga. Sellise maja ehitusmaterjalide valmistamiseks kulub palju energiat ja tekib ka palju kasvuhoonegaase, olgugi et maja kulutab oma eluajal vähe energiat.
Kumb lahendus on parem? See sõltub suuresti arendaja väärtushinnangutest ning ehitisele loodud kriteeriumidest. Seaduslikult suunab Euroopa Komisjoni energiatõhususdirektiiv (EPBD) ehitamist aastaks 2020 tugevalt nullenergiaehitamise suunas. Poliitiliselt hinnatakse energiatõhusust ökoloogilises ehituses kõrgelt. Sellel on suur tähendus ka kliimasoojenemise vaoshoidmise seisukohast, kuna eurooplaste energiavajadus rahuldatakse enamjaolt fossiilse kütusega. Teine energiatõhususe lisamise põhjus on seotud EU majandus- ning turvalisuspoliitikaga: ebastabiilses maailmas ei ole strateegiliselt arukas sõltuda väljastpoolt oma piirkonda tulevast õlist või maagaasist.
Mil moel erineb Tervakukka tavalisest passiivmajast?
www.eco2wood.com).Tervakukka konstruktsiooni ehituse käigus väljastatud kasvuhoonegaaside hulk on minimaalne. Selle tarvis moodustati ühine arendushange, kus osalesid ehitusala ettevõtted (UMP, Ensto, Enervent, Uponor, Termex) ning kolmanda sektori organisatsioonid (TTS ja Soome Looduskaitseselts). Koos üritati leida parimaid lahendusi maja erinevate osade kasvuhoonegaasi väljastuse minimeerimiseks. Tulemused on osa rahvusvahelisest €CO2 nimelisest uurimushankest (
Mis teeb ühe maja ökoloogiliseks?
Maja ökoloogilisus on väga laiahaardeline mõiste. Selle all võib mõelda näiteks ehitusmaterjalide keskkonnasõbralikkust – siingi on juba üle 20 erineva kategooria. Energiatõhusus, krundi looduslikkuse säilitamine, ehitise elukaare keskkonnamõju minimeerimine või viis, mil moel ehitis võimaldab teostuda ühiskonna ökoloogilistel eesmärkidel jne. Seega võib ökoloogiliseks pidada väga mitmesuguseid ehitisi.
Termin „ökoloogiline maja” on väga ebamäärane mõiste ning tekitab inimestes segadust. Pea kõik arendajad reklaamivad erinevate argumentide abil oma maju sõnaga „ökoloogiline”. Selle asemel tuleks kasutada täpsemaid määratlusi maja mõju kohta keskkonnale: kasvuhoonegaaside väljastamine, happesademed, osooniauk, eutrofeerumine, energiakulu, materjalikulu, veekulu, prügi taaskasutus, materjalide toksilisus jne. Kuna neid on praktikas keeruline lihtsustada reklaamlauseteks, kohtab Euroopas toodete-teenuste puhul vähemalt 20 erinevat „ökomärki”.
Aga lühidalt öeldes on maja ökoloogiline, kui see:
a) täidab ametnike kehtestatud ökoloogilisuse kriteeriumid (nt energiatõhusus);
b) täidab arendaja ökoloogilised kriteeriumid, nagu näiteks krundil oleva vana tamme säilitamine.
 
*Süsiniku jalajälg on kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevõtte vm üksuse või mingi muu toote/teenuse olelusringi jooksul. Saadud väärtuste järgi on võimalik hinnata inimtegevuse mõju keskkonnale ja eriti kliimamuutustele.
 
 
Esimese korruse elutoas jääb kaminast tahapoole sauna eesruum.
Praktiline köök valmistati firmas Keittiömaailma. Töö- ja kapitagune pind on Silestone kvartskivist. Köögilaua kohal olevad valgustid leiti Ikeast, Domus-nimelised toolid on Ilmari Tapiovaara 1946. a disainiklassikud.
Ristilapsele mõeldud tuba maja ülakorrusel. Tore öökullitapeet pärineb Tapettitalost. Voodi on Soome tootjalt Muurame ja seda saab vastavalt lapse pikkusele reguleerida. Vaibad on kootud taaskasutuses kangaribadest.
Saunaruumi seinas on UPM-living seinapaneelid ning saunalava on sanglepast.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar