Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
KODUAED SÄRAB TAAS
01.08.2012 14:26 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Fotod: Tiina Tammet

 
 
 
Juta Meltsase aed Lihulas pälvis võistlusel Kodu Kauniks 2011 finalistidiplomi armastuse ja hoolega kujundatud üle poole sajandi vanuse koduaia eest.
 
  
Kes: Juta Meltsas
Mis: 0,3 ha koduaed 1940. aastate lõpust.
Kus: Läänemaa, Lihula äärelinn
Koha eripära: eriti savine, pinnase tõttu tõstetud krunt, kõrge põhjavesi.
 
 
„Meie maja oli Lihula servas asuvas Metsa tänavas esimene, see võeti vastu 1946. aastal. Pärast seda hakkas ema ka aeda tegema. Algul polnud siin elektritki ega tänaval muud kui savi,” meenutab Juta Meltsas. Aia algusaastatel istutati ligi 30 õunapuud ja marjapõõsaid. Peeti ka loomi, majapidamises olid lehmad, pull, lambad, sead ja kanad. Suur osa aiast oli tarbepeenarde all.
Aeg ja vajadused on aga muutunud ning endisest on järel vaid mõni vana õunapuu. „Vanasti oli aed puid ja põõsaid täis pikitud, nüüd tahaks ainult avarust enda ümber,” tunnistab Juta, kes vahepeal elas perega pikka aega Pärnus. Nüüd lubab pensionipõlv ka aiale rohkem aega pühendada: „Iluaiapisik on mul kogu aeg olnud, Pärnuski oli meil aed, mida tuli korras hoida. Nüüd teen aga selleks, et oleks ilus vaadata ja koht, kuhu kogu perel kokku tulla.” Kaks tütart ja nende lapsed käivad Juta juures tihti, eriti suviti, mil sageli sõprugi kaasa võetakse. Umbes 0,3-hektarilises aias on ruumi tegutsemiseks nii lastele kui ka nende koertele. Kui lapsed olid väikesed, siis oli aias rohkem kiikesid ja liivakaste, et lapselapsed ikka tahaksid vanavanemate juurde tulla. Nüüd on noorim juba 12aastane, aga ikka käivad kõik meelsasti abiks ja suvitamas.
 
Sõber andis üles!
„Ega ma pole kunagi aeda konkursi jaoks teinud, ikka omale,” rehmab naine käega. „Ma kohe ei taha sellist tunnet, et peab millegi jaoks tegema, mulle meeldib oma tahtmist mööda tegutseda.” Mullusest võistlusest võttis proua siiski osa hea tuttava Tiiu Leppimanni soovitusel ja ülesandmisel.
„Olen alati imetlenud Juta töökust. Ta on praegu üle 70 aasta vana, kuid suudab nii maja kui ka selle ümbruse kaunina hoida,” kirjutab Tiiu võistlusele saadetud kaaskirjas. Tiiu on aia kujundamisel ja taimevalikul kaasa aidanud. Istutusalad olid küll juba varem olemas, kuid ta on uurinud ja soovitanud ning Tallinnast kohale toonud taimi, mis peaksid kohalikes tingimustes kindlamini vastu. Koos on naised katsetanud uuemaid sorte, mis sobiksid savisele ja märjemale pinnale. Nii mõnigi suur taim on kahjuks ka välja läinud, sest põhjavesi on kõrge ja kevadeti maa kaua külmunud.
 
Aiategu savisel ja märjal maal
Maa savisus ja liigniiskus ongi selle koha suurim probleem. Kuigi maja asub kõrgemal, laskub maapind lõuna poole lausa soiseks karjamaaks. Aia tõstmiseks on siia toodud palju koormaid kruusa. Algul laotati maaparanduseks maha loomahein, sellele veeti kruus ning mullapinnas.
Aia keskel asub suur, peaaegu paari meetri sügavune põhjaveetoitega tiik. Kevadeti on see triiki täis, vesi taandub alles kesksuveks. Vesiroosid kasvavad siin nii jõudsalt, et mullu tuli tiiki lausa puhastada ja taimi välja rohida. Veekogu aitab krundilt mingil määral vett ära juhtida, nii nagu tiigi kaldale istutatud punapajude ridagi. „Mulle pajud väga meeldivad, eriti kevadel, kui saab lume alt välja sulavaid oksi tuppa tuua,” tunnistab Juta.
 
Kaunid vaated lõkkeplatsilt ja toaaknast
Pajurea taha jääb Juta abikaasa rajatud tõsine ja tugev mänguplats, mille kiiged siiani kasutusel. Samas asub ka lõkkeplats ja istumiskoht, kust üle pajude istutusaladele avanev vaade paneb Juta hinge laulma.
Nauditava vaate kujundab suur taimeala, mis sulab toredasti kokku naabri aia elupuurivi ja lillepeenraga, kus aedfloksipuhmad parajasti täies õies. Juta aia poolel pakuvad erksaid värvilaike kollaselehelised kontpuusordid, väikeste erkpunaste õitega daaliad, roomavad okaspuuvormid, kukeharjad, lillakasrohekad ilukapsad, roosid ja paljud teised püsikud ning okaspuud. Kevadeti õitseb siin palju tulpe, kellukaid, nartsisse, krookusi jt sibullilli.
„Vahel oleme Tiiuga vaielnud – tema soovitab sellist istutamist, kus taimed omavahel kokku sulanduvad. Mina jälle tahan, et taimedel oleksid vahed sees, siis saab peenras liikuda ning puhastada, nad ei kasva omavahel segi ja on ruumi ka sibullillede jaoks. Kevadel väetan taimi kanakaka graanulitega, siis saavad nad hea hoo sisse. Kui keegi suvel millegi järgi karjuma hakkab, siis annan spetsväetisi lisaks,” räägib Juta.
Aiatöödes aitavad ka lapsed, kuid rohimise ja igapäevatööd tööd teeb perenaine ise. Noortele jääb rohkem niitmist, trimmerdamist jm raskemaid tegemisi. Aias on lisaks lilledele ja ilupõõsastele loomulikult ka ürdipeenar, kasvuhoone ning aedviljamaa kartulite, porgandite, rabarberi, kõrvitsa ja kurgiga. Nagu ühes õiges vanaema aias ikka, mis sest, et tegelikult linnas.
 
Lemmiklilleks maikelluke
Kodu lähedalt on aeda toodud mõni looduslik kadakavorm. Lisaks vanadele õunapuudele on istutatud kolm uut, et aiatraditsioon ikka jätkuks. Põnevatest taimedest kasvab aias juudapuulehik ja väravas amuuri sireli uhke, päris puumõõtu eksemplar.
Jutal on raske oma taimelemmikut nimetada, sest tegelikult meeldivad talle kõik, kes hästi kasvavad. Siiski on talle kõige südamelähedasem maikelluke, kes kevadel õitsema hakates hästi lõhnab. Tegusal aednikul ei ole aias ka kindlat istumiskohta, kust loodut imetleda, seda teeb perenaine pigem aeda läbi käies. „Parim vaade avaneb toaaknast, kust õhtupäikesega õue vaadates tekib hea tunne aiast ja olemisest,” on Juta oma kodus õnnelik.
 
NAABRITE KOOSTÖÖ. Kahe aia vaheline võrkaed ei takista pilku – naabrite elupuud ja aedfloksid täiendavad suurepäraselt Juta istutusala ja aiapilti.
Väikesest kast-ürdipeenrast saab maitserohelist noppida.
VÄRVIMÄNG. Punased väikeseõielised daaliad tulevad kollaselehise kontpuu taustal erksalt esile.
Vihmavesi voolab kenasse kannu, kust seda saab kastmiseks võtta. Kannu alla paigutatud kivipadi hoiab pori eemal.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar