Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Kodu ja sisustus

Forma Media
MÄNGUD EILSE JA HOMSEGA
01.08.2012 14:25 Eve Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Fotod: Kaido Haagen

 
 
 
 
Alge ja Viljar Sard Rakverest pälvisid võistluse Kodu Kauniks 2011 finalistidiplomi isikupärase ja loomingulise kodu eest.
 
 
Kui olete Rakvere kandis tööriistu ostnud, et pisut puutööd või muud mehist teha, siis vahest on Viljar Sard sattunud teilegi Stokkeri poes õigeid vahendeid ja võtteid soovitama. Just sellega ta seal tegeleb. Virumaalastele võib aga tuttavamgi olla kunstiõpetaja Alge, kes Ateena kunstikoolis aitab kunstihuvilistel oskusi omandada, mõtet lennutada ja silma treenida. Selleks et vaatamisväärset enda ümber paremini näha ja ära tunda.

 

 
Nende kahe kadestamisväärt oskustega inimese kodu külastasid ajakirja Kodu & Aia toimetajad ühel soojal suveõhtul, et rääkida isetegemise juurde kuuluvatest väikestest vahvatest leidudest ja suurest rõõmust millegi tõeliselt meelepärase sünni üle.
 
Elamise sibul
Keset Rakvere linna kiiluvad mitmel pool eramajade vahele paneelhooned ning nende kõrvale jäävat väikest ja halli, võib öelda, et ülitavalist väikelinnamaja ei tea mööduja loomingulistes kihistustes kahtlustadagi. Aga võrrelgem seda kas või sibulaga: eraldi võttes ei koosne see muust kui lõputuist ülestikku soomustest, aga milline vägi ja võim seal peidus on! Mõnda sibulat on kasutatud maagias, mõne harulduse eest on aga makstud ka miljoneid …
Sardide juurde sisse astujat ei pimesta ennenägematud imed, pigem hargneb juba ukselt lahti vaikne äratundmiste rida, mis annab igaühele tagasi just neid mälestusi, mida ise kohata tahetakse. Mitmekihiliste mälestustega on pererahvas ka ise mõnuga mänginud. Siin end mõtisklema unustades võiks kirjutada perekonnaromaani eelmistest kümnenditest või panna iga kunstikooli õpilase isemoodi seadet jäädvustama. Ja mis muu siis ühes koduses argipäevas tähtis ongi – eks ikka hetke püüda.
Maja, mille Viljari vanaisa, ehitusettevõtja Martin Spirka oma perele 1931. aastal ehitas, on näinud muutlikke aegu. Pärast sõda oli siia pitsitatud lausa mitu üürikorterit, et nõukogude korraga sobimatut eraomandust käest ei võetaks. Viljar on selles majas elanud kogu elu ja viimasel aastakümnel hakanud hoonele algset vormi tagasi andma. Nii kohtab siin praegu erinevaid kihistusi algusaegadest, aga ka elumuutuste järgi teisendatud plaani. Muidugi nõuab vana maja üksjagu tööd ja läbimõeldud lahendusi, et mugavusi juurde luua.
 
Elamise kunst
„Lõhkuge maha ja ehitage uus!” arvasid tuttavad. Aga see oleks siis juba üks teine, mitte esivanemate maja, leidsid Sardid ja otsustasid ka kohaliku koduloo eest hoolt kanda. Üle tosina aasta on läinud kogu energia ehitise „nähtamatu vereringe” kujundamisele. Siin reas on keskküttekatel, elektritööd, aknad-uksed ja muu elutähtis. Sisustusele ei ole palju kulutatud ja seetõttu on kodu kujundamisest saanud hoopis tore loominguline mäng, kus kõik on pidevas muutumises vastavalt aastaajale ja meeleolule.
„Ruumide ilme on kujunenud sujuvalt, suurte plaanideta ja iseenesest, teljeks on armsad mööblitükid,” kirjeldab Alge. „Ma ei salli remonti, seepärast me niisama midagi üleöö tegema ei hakka,” tunnistab ta. Nagu ka seda, et neil pole olnud terviklikku kontseptsiooni, vaid kodu on kujunenud natuke lego-sarnaselt, tükk-tüki järel. Kõik on kuidagi ise tulnud ja mööblit ei ole nad poest ostnudki. Palju on Viljar ka ise meisterdanud ja nuputanud – valamukapi, raamaturiiuli, toole ja muudki.
„Kodu peab olema hea soe urg, kuhu iga kell saad sisse astuda,” kirjeldab Alge keset lämbet suveõhtut, kuidas külmal talvepäeval esimesena koju jõudja ahju kütte paneb. Igal pereliikmel on oma lemmikpaik – ise armastab ta istuda punases konjakitoolis, Viljar telenurgas. Perepoeg tegutseb eelkõige kuuri all värkstoas või oma toas, mille uksel hoiatab kõrgepingekapi silt: „Ettevaatust, pingestatud!”
Kõige tihedamas kasutuses on köök, kust kõik teed ja tegemised hargnevad. Puudust tunneb pere vaid väiksest külalistetoast ülakorrusel, mis loodetakse valmis teha tulevikus, nagu ehk ka suurem töökoda – talvel on kuuris meisterdada külm.
 
Meeste mängud
Kõnekad ajalooga detailid viivad jutu vägisi vanade asjade väärtusele ning taaskasutusele, mida toetav asjade ringlus võiks meil olla hoopis paremini korraldatud. Alge ja Viljari vilunud silmad oskavad ära tunda omanäolisi ja säilitusväärtusega esemeid, aga loomulikuks peavad nad sedagi, et kõik ei säilita iga vana eset, mis võivad ju ka ebameeldivaid mälestusi kanda. Nii mõnigi nende juures hästi teeniv ning stiilselt mõjuv ese on leitud hüljatuna kusagil vedelemas. Oleks palju lihtsam, kui ülearuse kraami saaks mugavalt ära anda sinna, kust huvilised teaksid seda juba leida.
„Hagijad me ei ole,” hindab Viljar oma vanavarahuvi, aga paaris poes müüjad siiski teavad, et ta korjab vanu mudelautosid. Lisaks leidmisrõõmule pakub harrastus ka üksjagu kultuuritausta ning teiste huvidele kaasaelamist, kirjeldab ta kollektsionääride ülemaailmsete foorumite tegevust. Eriti levinud on see meeste hobi Ameerikas. Asjadega tulevad kaasa lood, ning kord on ta saanud ühe auto ka kingituseks – kui omaniku abikaasa oli eestlane.
Tema kuuendas klassis alguse saanud kogus peaks näha olema enamik maailma automarke.
Ka reisides on abiks harrastajate omavahelised sidemed – kui tuttav midagi omalt poolt vaatamiseks pakub, erineb nähtu reeglina oluliselt turismikataloogidest. Ja reisida armastavad Alge ja Viljar mõlemad. Reisilt tuuakse kaasa pigem muljeid ja elamusi, mitte suveniire, ning tähtsamaks peetakse kohapeal pakutava nautimist, mitte tagavara kaasa vedamist. Kodukujunduseks leiab põnevat ainet siingi.
 
 
Mardi tuba. Mardi mudellennukid mahuvad napilt tema tuppa ära. Alkoovi ehitatud aseme all ja kohal on Viljari ehitatud panipaigad, kuhu on paigaldatud ka kõlarid.
Töötuba. Töötoas on Viljari lapsepõlves alguse saanud autokollektsioon, kus peaks näha olema enamik maailma automarke.
Õuetuba. Pere suur lemmik on kahe majasopi vahele rajatud terrass, kõrvaliste pilkude eest peidus patio. Suvine lisatuba, kus ka talvel kuumi jooke maitstud, on sisustatud endise saunamööbli ning Viljari kokku pandud pargipingiga.
Köök. Köögiseina ehib kunstiringi õpilase tehtud pilt. Suur ümmargune söögilaud on esivanemate pärandus, tore taburet väärt meistri kingitus ja valamulaua tegi Viljar ise. Köögiaknast saab kohvi ulatada otse välja terrassile.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar