Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
JALUTUSKÄIK JAAPANISSE
27.06.2012 16:12 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Fotod: Tiina Tammet, Varje Talivee

 

Kadriorgu kutsuvad nii park kui ka kunstimuuseumid. Lisaks toimub siin hooajati mitmeid põnevaid kontserte ja üritusi. Nüüd on juurde tulnud veel üks põhjus Kadriorgu jalutama tulla, ja miks mitte läheneda pargile hoopis teisest küljest! Uus jaapani aed endise Kirdetiigi kohal pakub avastusrõõmu ka korduval külastamisel, sest kasvav uus pargiosa on alles kujunemiseas. 2015. aastaks valmivas jaapani aias pole veel väravaid, teemaja, paviljoni ega pagoode, laternaid, kätepesunõusid jt väiksemaid jaapani aiale iseloomulikke vorme. Küll aga võib imetleda vee ja kivide kokkukujundust ning kasvavaid puid-põõsaid.

Kadrioru Pargi jaapani aia tellijaks on Tallinna linn, rekonstruktsioonitööd läksid maksma ligi 580 000 eurot, millest üle poole tuli Euroopa Liidult.

 

Jaapanlasest aialooja

Eestis esmapilgul tavatu jaapani aia rajamine võeti Kadrioru pargis ette mitmel põhjusel. Esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk korrastamist ning samas ootas see pargiosa midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meelitada. Jaapani aia mõtet tuli Eestisse päris õigesti teoks tegema jaapanlane Masao Sone.

Aiakujundaja Masao Sone on pärit Kyotost, õppinud aiakujunduskunsti Tokyos ning oma aednikust isalt. Pärast isa surma asus ta juhtima aiandusfirmat, mille hoole alla on usaldatud mitu olulist ajaloolist Kyoto aeda.

Eestisse jaapani aia kujundamine oli tema jaoks huvitav väljakutse, sest Kadrioru pargi aiaosa on Jaapani mõistes päris suur ning tingimused teised kui sealmaal. Autorite kollektiivis osalesid ka arhitekt Kersti Lootus, Kadrioru Pargi direktor Ain Järve ja dendroloog Olev Abner. Rajamistöös lõid kaasa nii jaapani kui ka eesti kätepaarid.

 

Looduslikud eeldused ja Tallinna katusemaastik

Jaapani aia rajamine toetub filosoofiale, elu ringkäigule, samas ka kohaliku looduse dramaatikale ja väljendusrikkusele. Hundikuristiku looduslik veelang, kivirikas astang ning olemasolev tiik pakkusid jaapani aia kujundamiseks häid eeldusi. Plusse lisas ka suurte puude olemasolu.

Aed on kujundatud aeglase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Kulgemine, mõtisklus, loodusesse süüvimine on tegevused, mille jaoks ei ole aeda pinke paigutatud. Vahelduseks saab põigata peamisest jalutusteest kõrvale astekividest teeradadele.

Jaapani aias on kivid ja vesi taimestuse kõrval väga olulised elemendid. Nendele tasub aias jalutades tähelepanu pöörata. Jaapani aias ei ole lihtsalt palju kive, vaid need kivid jutustavad ka lugusid, kui hoolega kuulata. Kivide paigutus, neile vaatajapoolse õige külje või lameda astumiskoha leidmine on jaapani aias elementaarne – vaid nii on kivi täiuslikult kõnekas.

Masao Sone püüdis kivide paigutusega järele aimata Tallinna vanalinna katuseid – püstisemad meenutavad kirikutorne, madalamad viilkatuste sakke. Nii on kivid jaapanlaste poolt ka aeda paigutatud.

Jaapanis tehtud ning siin taas kokku pandud on ka aia kivist sillad. Need on tuttuued ja vajavad pisut ajahamba puremist, et sobituda pargi üldisesse konteksti. Mõne aasta pärast tuleb Masao Sone aeda üle vaatama, siis tehakse kenasti kasvama läinud puudele ka suurem kujunduslõikus.

 

Jaapani taimed

Tänaseks on kasvama pandud suurem osa taimestikust. Algselt olid aeda ette nähtud ainult jaapani taimed. On ju aegade jooksul Euroopasse jõudnud ja siin kasvusobivust tõestanud hulk Jaapani saartelt pärinevaid liike, paljud neist juba 19. sajandil saksa botaaniku Philipp Franz von Sieboldi kollektsiooni kaudu. Siiski on Eesti kliima oma pika ja heitliku talvega paljude jaoks problemaatiline ning mitmed taimed tuli Tallinna Botaanikaaia asjatundjate nõul asendada meile sobivatega, neistki ei olnud kõiki meie puukoolidest leida.

Aed on kujundatud nii, et õitsemine kestaks võimalikult kaua ning värvi jaguks igasse aastaaega. Suurem rõhk on õitsevatel puudel ja põõsastel, ent istutatud on ka okaspuid – jugapuid ja mände. Kõrgemaks kasvavad puud peaksid tekitama kõrvalasuva hoonestuse ette rohelise variseina. Kevadel õitsevad jaapani kerriad ja kirsipuud, varsti pärast neid alustavad rododendronid, asalead, siberi iirised ja kollased võhumõõgad, kes on koha leidnud vee ääres. Suurtest põõsastest pakuvad purpurset tooni punane sarapuu ja kontpuud. Sügis värvib kirjuks vahtrate lehestiku.

Kirdetiigi vanast kujundusest on alles mitmeid suuri ja väärtuslikke puid. Jaapanliku aia tüüne meeleoluga sobivad ideaalselt pikkade vee kohal rippuvate okstega raagremmelgad. Taustanüansse lisavad täisjõus vahtrad ja kased.

Jaapani aiamõtet on meil nii üks kui ka teine püüdnud oma aeda tuua. Mõnel on see rohkem õnnestunud kui teisel. Kadrioru pargi jaapani aia näol on tegemist igaühele avatud ja jaapanlasest kujundaja poolt vormitud maastikuga, kus on leida nii jaapani filosoofiat kui ka Eestimaa loodust. Eestis ja Jaapanis on mõndagi ühist, aga ka palju erinevat. Eks aeg näitab, kuidas me kokku kasvame.

LOODUSE ILU
Sügis puistab parki kuldseid lehti.
Juuni esimesel poolel särab aed punastest, oranžidest ja valgetest rodo- ja asaleaõitest.
TIIGIAED
Vana raagremmelgas, mõttega seotud kivid ning veepeegeldused lausa kutsuvad pikemalt mõtisklema.
Jaapanis on kevade sümboliks õitsevad kirsid, mida leiab ka Kadriorust.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar