Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
RODOVIKERKAAR MÄNNIMETSAS
30.05.2012 19:23 Tiina Tammet Loe kommentaare (1) Prindi

Fotod: Tiina Tammet

 

 

Kes: Mihkel Saar ja Pille Järvela, poeg Siim.
Kus: Kiili vallas, 4000 m² rabaäärne metsane krunt.
Mis: 300 sordiga rodokollektsioon.
 
 
 
Aias tuleb kasvatada neid taimi, mis antud koha tingimustesse kõige paremini sobituvad. Kui raba serval asuval looduslikul krundil kasvab murakate, mustikate ja männiriisikatega männimets, siis pole ju mõtet rajada siia roosiaeda või istutada viljapuid. Tuleb kasutada ära need tugevad küljed, mida asukoht pakub. Ja maja taga lokkav männimets on pakkunud Mihkel Saarele, aianduskeskuse Hansaplant osanikule ja tootmisjuhile suurepärase maastiku tema ühe lemmiktaime rododendroni kogumiseks ja katsetamiseks.
Rodode kogu oli Mihklil kujunemas aastaid enne elama asumist Kiili taha rabaservale. Juba 1991. aastal istutas ta esimesed sordid aianduskeskuse Hansaplant territooriumile, kus mõned taimed praegugi kasvavad. Et aga sealne paepealne pinnas ei olnud kasvatamiseks soodne, tuli rajada turbapeenrad ning ruum uute sortide istutamiseks jäi üsna varsti kitsaks. Tuli otsida paremat kohta. Kuna Mihkli elu ja töö on nagunii taimedega läbi põimunud, leidis ta ka majakrundi oma hobi ja huvi ühendades ning eelkõige rodode kasvatamiseks sobivaid kasvutingimusi otsides. Paiga leidis ta raba serval, kuid hoolimata esialgsest liigniiskuse kartusest on aeg näidanud, et see sobib rododele küll.
Tänu heale läbisaamisele naabritega on kujunenud mitme maja suurest krundist ühiselt piiratud avar metsaalune. Mihkel on oma taimekoguga juba osaliselt ka naabrite maal, sest oma lapil jäi kitsaks ning rodod vääristavad naabritegi õueala. „Tavainimesele on siinne männik täiesti tarbetu maa – ei saa õieti midagi kasvatada, ei saa teha palli- ega mänguplatsi. Kuid siin on võimalik kasvatada rodosid ning metsamarju. Igasugusesse metsa ja võserikku saab teha omamoodi põneva aia, kui osata kasutada koha võimalusi,” väidab Mihkel.
 
Kujundus
Kuigi suurema osa krundist võtab enda alla rodode kollektsioonaed, on maja vahetus ümbruses ka puhketerrass, muru ja lillepeenrad. Muru läheb siberi valdsteinia või viljatu kurereha ribaga omakorda üle metsaaluseks. „Kuigi olen aednik, küsisin nii majaümbruse aia kui osaliselt ka metsaaluste laudteede rajamisel kujundusnõu Arnold Hannustilt. Ise teadsin küll põhilisi asju, kuid kuna terviku nägemust polnud, siis selleks, et paigutada teed ja peenrad nii, et väike aed näeks suurem välja, tegime visandeid koos,” kiidab ta oskusliku kujundaja kogemusi. Maja ümber kavandati lihtne aed, mis nõuab vähe hoolt. Siiski on kogumiskirg leidnud tee ka siia: eelmisel aastal alustas Mihkel õueorhideede kuldkingade väikese kollektsiooniga, neid on tal umbes 30 sorti.
Rodode istutamisel ei järgitud erilisi kujundusreegleid. Pigem paigutati taimed sobiva kasvukoha järgi, vältides liigniiskeid kohti. Heitlehised said valgema, igihaljad varjulisema kasvupaiga. Mihkel jälgis segaduste vältimiseks ka seda, et sarnase õievärviga taimed ei satuks kõrvuti.
Taimed alustavad õitsemisega mai 1.–2. nädalal, viimased lõpetavad juuli algul. Õitsemise kõrghooaeg jääb juuni esimestesse nädalatesse, siis on puude alune tulvil erinevates roosades toonides õiepilvi.
Kaks aastat tagasi valmis naabriga kahasse puude vahele laudtee, mis muutis metsaaluse mulje kohe „tsiviliseerituks”. Nüüd saab kergema vaevaga taimede vahel jalutada ja ka metsaalune pinnas ei kannata liigse tallamise all. Laudtee abil on metsa alla tihedamini asja ka siis, kui rodode aeg on möödas – siin kasvab ju tegelikult rabametsa looduslik taimestus, murakad, jõhvikad, tupp-villpead. Sügisel leiab siit palju pilvikuid ja männiriisikaid.
 
Katsepõld
Kuue aastaga on metsaalusesse kogunenud ligi 240 sorti igihaljaid ja 70 sorti heitlehiseid rodosid ehk asaleasid. Juba mitmendat aastat täidab Mihkel paljude sortide kohta vaatlustabelit, kuhu paneb kirja talvitumisandmed – kuidas käitus lehestik, kuidas õiepungad. Vaid mitme aasta tulemuse põhjal saab teha järeldusi selle kohta, kas sort meie kliimasse sobib. Külmakindluse katsetamiseks on siia saatnud istikuid ka Saksamaa firmad. „Minu aed on suhteliselt külma koha peal, mitu aastat järjest on olnud talvel päevi, mil on 32–33 kraadi külma. Kesk-Euroopa sortide tase ulatub kuni –25 kraadini. Mõni üksik sort on ka üllatanud, kuid meil talvitumine on neil nõrgapoolne. Need, mis mul vastu ei pea, vahetan välja, või annan ära soojemasse kasvukohta,” selgitab Mihkel.
Taimi ei ole talveks kaetud, kuid päikesepõletuse eest kaitseb neid siiski männiokste kerge vari.
Väetist põõsad saavad, sest kultuursordid vajavad õiepungade moodustamiseks toitaineid. Mihkel väetab taimi tavaliselt kord aastas mai algul kompleksväetisega, mille lämmastiku, kaaliumi ja fosfori suhe on u 2:1:2. Väetis võiks kindlasti sisalda magneesiumit ja mikroelemente. Eriti hea on, kui õnnestub väetada mõne pikatoimega väetisega, mille mõju kestab 3–4 kuud. Kiiretoimelisi vedelväetisi ei ole ta rodoaias kunagi kasutanud.
Rodoaed ei nõua väga palju hoolt. Suurimad tööd said metsaalusel tegelikult juba ammu tehtud – kasevõsast puhastamine ja kuivanud risu koristamine. Ning ega istutustöödki enam väga suured pole. Suurimaks tööks ongi vaatluste kirjapanemine, kevadine väetamine ning närbunud õite murdmine. Seemnealgete eemaldamine säästab taime kasvujõudu järgmise aasta õienuppude moodustamiseks. Ka põõsas muutub kujult kompaktsemaks, sest näpistamine soodustab harunemist.
Kui aga noor rodo- või asaleataim on liiga hõre või saanud talvekahjustusi, tasub teda lõikamisega aidata. „Talvekahju lõika terve kohani tagasi, siis hargneb taim uute võrsete moodustamisega. Mujal maailmas, kus rodod on hoogsama kasvuga, lõigatakse neid sageli tagasi ning nad ajavad kännust uued võrsed nagu sirelid. Parem on lõigata kevadel kasvuhooaja alguses,” õpetab Mihkel.
 
Igahommikune aiatiir
Mihkel käib rodode õitsemise ajal neid iga päev mitu korda vaatamas. Ühest küljest ajendab seda muidugi suur rodoarmastus, ent teiseks põhjuseks on süvenev fotograafiahuvi. Erilisteks modellideks on roosid, pojengid, orhideed ja rodod. Ainuüksi rodode pildikogu ületab kollektsiooni sortide arvu hulga kordi. „Selleks et head pilti saada, peab taim hästi õitsema ning olema õiges õitsemisfaasis. Samal ajal peab olema hea valgus, mis annab edasi õige värvitooni. Sageli ei saa mitut asja korraga, seetõttu tulebki tihti käia, et saada ilusat pilti. Kõigist oma aia rodosortidest on mul olemas mingi pilt, aga paljudest on juba ka hea pilt,” selgitab Mihkel.
 
 
 
Rodokasvataja 5 põhitõde
  1. Rodod vajavad happelist kasvupinnast. Tavalises aiamullas tuleb neile rajada muust pinnasest isoleeritud turbaga istututusauk või turbapeenar.
  2. Rodod vajavad poolvarjulist kasvukohta. Igihaljad rodod, kes kasvavad päikese käes, vajavad kevadtalvel päikesepõletuse eest katmist. Heitlehised on kasvutingimuste suhtes vastupidavamad.
  3. Väeta rodosid kord aastas kevadel, siis nad õitsevad paremini.
  4. Murra põõsalt õitsemise lõppedes kõik närbunud õied. See soodustab põõsa harunemist ning uute õienuppude teket.
  5. Vali aeda külmakindlaid erineva õitsemisajaga rodosorte, siis kestab nende erakordne õieilu kauem.

 

Erinevat sorti rodode õisi avaneb maist pea juuli alguseni, kuid kõrghetk jääb juuni algusesse, mil kogu metsaalune on täis õitsevaid põõsaid.
Laudtee viib ühe iluduse juurest teiseni. Esiplaanil jaku rodo Rh. yakushimanum ’Polaris’.
Rõdult avaneb hea vaade õieilule. Tumerohelised igihaljad põõsad pakuvad ka pärast õitsemise lõppu väikesele õuealale piiret.
Harilik jõhvikas õitseb rododega samaaegselt, kuid vajab märjemat kasvukohta.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar