Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
TAMME TALU ÜRDILOOMING
29.02.2012 18:58 Tiina Tammet Loe kommentaare (1) Prindi

Pere üks kassidest on alati ürdiaias külastajatele oma ürdilembust demonstreerimas ja sööb alati just seda õiget kasside lemmiktaime. Antud juhul faasseni naistenõgest Nepeta x faassenii, keda inglise keeles kassimündiks (catmint) kutsutakse. Tagapool ronib taral viinapuu sort ’Zilga’.
Pere üks kassidest on alati ürdiaias külastajatele oma ürdilembust demonstreerimas ja sööb alati just seda õiget kasside lemmiktaime. Antud juhul faasseni naistenõgest Nepeta x faassenii, keda inglise keeles kassimündiks (catmint) kutsutakse. Tagapool ronib taral viinapuu sort ’Zilga’.

Fotod: Tiina Tammet

 
 
Tamme talus võtab külalisi vastu suvearoome laotav ürdiaed, põnevaid tooteid pakkuv talupood ning asjalik perenaine, kelle töö ja hobi on viimaks koduõuel kokku saanud.
Tamme talu sündis tühjale kohale. Uue sajandi algul ehitati suguvõsa maile isa kingitud krundile maja ning koliti Pärnu lähedale elama. 20 aastat kestnud palgatöö ettevõttes Viisnurk oli end Heli jaoks ammendanud. „Maale” elama asudes oli tal kinnismõte kindlasti midagi kasvatada, nii nagu oid tublid põllumeestest esivanemad ennegi teinud. Toeks Räpina aianduskoolist saadud aiandusharidus, alustati koos abikaasa Reinuga maasikakasvatusega. Aga Heli salamõtteks oli kohe algusest peale tekitada endale aastaringne kodune töökoht ja nii heade  juhuste kokkulangemise tahtel saigi. Maasikapidamine ei olnud ikka päris see, mis oleks Heli hinge rahuloluga täitnud.
Tänu Räpina kooli heale õpingukaaslasele sai riivamisi tutvust tehtud ürtide võluva maailmaga. Peale Räpina kooliaia ürdinurgakese taimede lähemat uurimist tulid juba kuidagi iseenesest taime- ja seemneotsingud aiaärides. Sellest sai algus üha laienevale ürdikollektsioonile.


Maasikamaast said maitsetaimepeenrad
Kollektsioonile avarama pinna loomiseks tuli oodata nii kaua, kuni esimesed maasikad aja jooksul maja ümbert kaugemale kolisid. Tänaseks on see laienenud talu külastajatele avatud näidisaiaks, kus taimenautlejad saavad uudistada põnevaid sorte ja vähelevinud liike ning maitsta üht või teist taime.
Lisaks katse-, näidis- ja kollektsioonaia taimedele kasvavad põllul ning kasvuhoones taimed, mida toodete jaoks hulgi kulub. Tootmismaa suuruseks on praegu umbes 1 ha, ürdiaia alla jääb 0,11 hektarit ehk endiste maasikavagude järgi arvestades 66 × 18 meetrit. Talus kasvatatakse nii püsikuid – tüümiani, münte, piparrohtu, salveid, monardat, leeskputke, punet jt – kui ka igal aastal uuesti külvatavaid maitsetaimi: basiilikute sorte, mehhiko estragoni ehk läikivat peiulille jt. Põllul kasvavad kuivsegudes paljukasutatud porrulauk, küüslauk ja sibul. Kasvuhoones valmib tomati- ja paprikasaak, muu hulgas rohkesti tšillit, mis lisab nii mõnelegi hoidisele särtsu. Oma talu toodete tarbeks kasutatakse ära ka kõik talus kasvanud maasikad, vaarikad ja mustsõstrad.


Ürdi- ja ravimtaimeaed
Ürdiaed rajati maasikavagude asemele, seega juba kultiveeritud pinnasele. Aia rajamisel on olnud heaks abiliseks abikaasa Rein, sest ega igale naisterahvale oskusi nõudvad puutööd küll jõukohased ei ole. „Huumusekiht on meil tegelikult väga õhuke ning maa väheviljakas,” tõdeb Heli. Hästi kasvavad vaid liivasemat pinnast armastavad porgand ning porrulauk, aga nende koht on valdavalt tootmispõllul. Ka Vahemere piirkonnast pärit maitsetaimed tunnevad end siin vägagi hästi – kuiv, suhteliselt vaene ja päikeseline koht on neile just sobiv. Salatitaimed eelistaksid aga pigem niiskemat ja rammusamat pinnast.
Istutuspinnaseks on kuiv ja toitainetelt vaene liivmuld ja multšiks on kompostiga segatud turvas, mis aitab mulda niiskemana ja hooldusvabamana hoida. Aga suvisest rohimistööst see muidugi ei päästa. Liiv kipub turvast ära sööma, seega tuleb seda aeg-ajalt uuendada. Kuna kogu majapidamine on puuküttel, saavad taimed ka lehtpuutuhka.
Puiduga piiratud neljakandilistel peenardel ning pikal piirdepeenral kasvavad kõikvõimalikud söödavad taimed. Eraldi piiritletud aiaossa on kogutud ravimtaimed, nende hulgas ka mitmeid väga mürgised, keda suhu pista mingil juhul ei tohiks: käoking, sügislill, must lumeroos, maikelluke, sõrmkübar. Samas on huvitav teada, et rahvameditsiinis on kasutatud näiteks bergeeniat, tähkjat liatrist, akakapsast, villast nõianõgest, kipslille, metspipart, tõnnikest jt.


Kollektsioon
Taimekogu on kujunenud aastate jooksul silmi ja kõrvu lahti hoides. Taimi on toodud kaasa tuttavate juurest ja reisidelt, välis- ja kodumaistest seemnepoodidest ja aiaäridest kollektsiooni sobivaid seemneid ja istikuid. Kui alguses moodustasid kollektsiooni valdavalt maitsetaimed, siis nüüd kuuluvad kogusse taimed, mis maitsevad ja lõhnavad hästi, mis on kasutamist leidnud erinevate rahvaste kultuurides ravimtaimedena ja mürgised taimed. Huvi on ka erinevate vähem kasvatatavate või lausa unustatud köögiviljade vastu.
„Kollektsioonis oli möödunud aastal esindatud 296 erinevat liiki ja sorti. Kevadel lisandub pea paarkümmend uut asukat, kuna seemned on juba ootamas ja neist osad juba sügisel külvatudki. Sel sügis-talvel jõudsime Reinuga valmis „uue hubase kodu“ rohketele liivateede sortidele, nii et uuele pikale peenrale mahub kõrvuti pea 30 erinevat liivateede padjandit kasvama,“ täpsustab Heli.

Põnevaim taimegrupp on mündid: neid on 15 eri välimuse ja maitsega varianti, liivateede kollektsioonis on pea sama palju isendeid. Võrratut maitseelamust pakub näiteks püha basiiliku ehk tulsi ja mehhiko estragoni ehk läikiva peiulille kooslus, mis on ka „Hea tuju tee” koostises.
Paljud taimede hooldustarkused tulevad läbi kogemuse. „Kuna mullastik ja tingimused on meil Eestimaa lõikes väga erinevad, ei oska sinu maa kohta keegi peale sinu enese täpselt öelda, mida tegema pead. Ja paljud tarkused tulevad ainult ajaga – kui oled ühte taime kasvatanud mitme aasta jooksul,” on Heli arusaamisele jõudnud.


Taimekasvatusest oma toodeteni
Veel mõni aasta tagasi võis Heli kohata kevadistel aianduslaatadel noori maitsetaimi müümas. Tema valikus leidus alati ka selliseid, keda põnevusega oma aias katsetada. Nüüd on alates kevadest talus just nii palju külastajaid, et taimehakatisi ta laadal enam ei müü. Oma kollektsioonaiast ja põlluistutustest üle jäävad taimed müüakse huvilistele kohapeal.
Maitsetaimi ja köögivilju kasvatades, neist erinevaid toite ja teesid valmistades tekkis Helil mitmeid häid mõtteid, kuidas ise põnevaid tooteid teha ja turustada. Kasutades ära võimalust taotleda Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetust sai ehitatud toidu tootmiseks nõuetekohane hoone ja loodud kaks aastaringset töökohta. Nüüd valmivad Tamme talu originaalretseptide järgi järeleproovitult maitsvad ürdilisandiga moosid, tšatnid, ürdisegud ja -soolad, mida leiab müügilt erinevatest Eestimaa nurkadest ning laatadelt. Ja loomulikult kohapeal talupoes.
„Tamme talus on kevadega võrdselt kiire aeg sügis, aiasaaduste sissetegemise aeg, mil valmivad moosid, tee- ja soolasegud. Kui talus aastaringselt töötavad Eevi ja Elvi juba suve keskel tootmisruumidesse läksid, siis sealt nad enam aiatöödele enam eriti ei jõudnudki. Seetõttu on plaanis kevadel võtta aiatööpraktikale kaks inimest lisaks. Suvel saavad koolivaheaja-tööd ka tütar Elisabeth ning Reinu õepoeg Reno,“ selgitab Heli.
„Kuigi töömaht on suur ja näib aina kasvavat, olen väga rahul, et saan tegelda tööga, mis mind tõeliselt huvitab. Põnev on leida katsetada uusi taimi ja mõelda välja uusi tooteid – näiteks kasvab ühel peenral vanaaegsete köögiviljade hulka kuuluv aed-piimjuur, keda praegu enam ei kultiveeritagi”.
Igal aastal suudab mõni taim oma olemasoluga üllatada, seega vahelduvad ürdiaedniku lemmikud tihti. „Ma ei julge kõvasti öeldagi, et tegelikult olid minu selle suve maitsehitid till ja petersell ning ka köömneid, mida lapsepõlves ei sallinud, olen oma köögis palju kasutama hakanud. Aga eks iga hooaeg pakub uusi maitseeelistusi,” naerab Heli.
 
 
 
Ürdiaia suuremad tööd
• Suuremaid töid on taimede hooldamine: istutamine, külvamine, rohimine, seemnete kogumine. Rohimisel on tüütuseks põldosi, ehkki ravimtaim ju seegi. „Ega ma nüüd iga rohulible pärast ka põe, sest aiandustalus ei saagi kõik olla steriilselt puhas. Loodus on ju pidevas muutumises ja kui aed on puhtaks rohitud, tuleb see töö ikkagi jälle mõne aja pärast ette võtta,” tunnistab Heli. Möödunud kevadel tuli Töötukassa toel tallu abiaedniku õppele Helgi, kelle tööks peakski jääma esmajärjekorras just näidisaia eest hoolitsemine.
• Kevadeti puhastatakse ürdiaeda põhjalikult. Isekülvist tärganud või laialikasvanud taimed istutatakse põllule või paljunduspottidesse huvilistele müügiks.
• Mitmed tee- ja ravimtaimed kogutakse enne õitsemist või õitsemise algul – aega tuleb jälgida, et saada õige maitsega ürt. Järjepidevat tähelepanu nõuab ka äraõitsenud taimede tagasilõikamine, et need ei annaks isekülvi ja taas rohimist nõudvat järelkasvu.
• Kuna suur osa vajaminevast seemnest kasvatatakse ise, tuleb hoolas olla ka seemne õigeaegse kogumise ning säilitamisega. Ühe- ja kaheaastaseid taimi tuleb ju igal aastal uuesti külvata.
Eraldava tara taga kasvavad ravimtaimed, keda toimet tundmata suhu pista ei tohiks. Tokkrooside Alcea ja monarda Monarda taga kasvavad ka mürgised sõrmkübarad Digitalis ning käokingad Aconitum. Ees värvikas rebasheinte Amaranthus rida.
Täisõies ürdiaia hurmav lõhnasuvi. Ees puned Origanum vulgare, taga lillatavad aniisi-hiidiisopi Agastache foeniculum ja Moldaavia tondipea Dracocephalum moldavicum õieküünlad.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar