Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
ELAV MUUSEUM
30.01.2012 17:10 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

 Fotod: Tiina Tammet

 


Miniatuurne potipuu bonsai on tänapäeval üks Jaapani kultuuri märksõnu. Ehkki bonsai kasvatuskunst on pärit hoopis Hiinast või Korea poolsaarelt, nagu palju teisigi nähtusi ja inimesi, mis on selles saareriigis ajaloo käigus omanäolise väljundi saanud. Kunst on arenenud Jaapanis juba alates Kamakura perioodist 12. sajandil, kuid bonsaikunstile pühendatud avalik muuseum avati alles 2010. aasta kevadel. Muuseas, sõna bonsai sai kaasaegse kujundatud potipuu tähenduse alles viimase saja viiekümne aasta jooksul, tähendades varem lihtsalt potti istutatud taime.

Bonsaikasvatajate küla
Tokyo lähedal asuv Saitama linna äärne Ōmiya Bonsai küla tekkis 1920. aastatel. Pärast 1923. a toimunud maavärinat asusid sinna piirkonda Tokyost tulnud bonsaikasvatajad, sest puhas õhk ja laiemad ruumivõimalused soosisid nende äri. Kunagisest 15 bonsaikasvatajast töötab luksuslikus aedlinlikus elamurajoonis nüüdisajal vaid viis. Muuseumi asutamisega loodetakse säilitada piirkonna orienteeritust bonsaikasvatusele ning meelitada turiste tutvuma nii selle kunstiala kauni ajaloo kui ka jaapani esteetika sügavamate aspektidega.
Bonsaikasvatus on aegade jooksul olnud tugevate peretraditsioonidega, kestab ju ühe puu eluiga läbi mitmete järgnevate põlvkondade. Laialt levinud mõttepilt on bonsai eest hoolitsev eakas inimene. Siiski on tänapäeval pigem selline tendents, et bonsaikasvatusest ja -äriga tegelemisest huvituvad taimekasvatuse või maastikuarhitekti haridusega noored, mitte bonsaiperekonna järeltulijad.

Traditsioonide ja tänapäeva vahel
Paar aastat tagasi avatud muuseum on osutunud üllatavalt populaarseks igas eas inimeste ja ka perede hulgas. Moodne, samas arhailist esteetikat järgiv arhitektuur ning stiilne siseõu juhatavad külastajat sujuvalt läbi ekspositsiooni, kus tutvustatakse bonsaide ajaloo, kasvatuse ja eksponeerimise erinevaid tahke. See, kes asjast veel midagi ei tea, saab siit esimesed põhiteadmised bonsaidest. Kes aga rohkem teab, oskab jälgida bonsaimeistrite kasvatusnüansse ning imetleda väärikaid, isegi üle saja aasta vanuseid puid. Siseruumis välja pandud puid vahetatakse aeg-ajalt õuesolevate vastu, sest ka skulptuurtaimed vajavad valgust nagu teisedki looduses kasvavad elusolendid. Jaapani traditsioonilisi bonsaisid kasvatataksegi õues, kus saab jälgida aastaaegade vaheldumist. Ajalooliselt oli see eelkõige aadlike kulukas hobi, kuid tegelikult võib igaüks bonsai kasvatada. Peab jätkuma ainult kannatlikkust ja tahet.

Terviklikkus
Bonsaikunst taotleb stiililist tervikut – miniatuurse, looduslikke proportsioone järele aimava puukese kõrval peavad tervikkompositsiooni sobima ka kasvatuspott või -kivi, esitlemise koht ja taust. Nii et tegelikult pole teoseks üksnes puu, vaid killuke maastikku.
Nagu teistelgi kunstialadel, on ka kujundamisel koolkondlikke erinevusi ning puude kasvatusvormide klassifitseerimist. Need koolkonna reeglid ja vormid pole suhteliselt noorel kunstil nagu bonsai siiski nii ranged nagu näiteks vanadel kanoniseerunud kunstivormidel – ikebanal, teetseremoonial või nō teatril. Kõige rohkem on levinud puu nimetamine kasvukuju järgi. Kompositsiooni inspireerivad näiteks kaljul kasvavad tuulest koolutatud männid, poolenisti kuivanud jändrikud põlispuud või grupiti kasvavad väikesed puudesalud. Soositud on ka õitsevad lehtpuud, näiteks jaapani ebaküdoonia, kirsi- või virsikupuu. Kasvukuju kontseptsioon pannakse aga paika juba noore puukese puhul, kui teda hakatakse vastavalt koolitama. Põhilisteks hooldusvõteteks on kärpimine, painutamine, hoolikas kastmine ning puu õige väetamine. Meister oskab suunata puu elujõudu nii, et saavutada aastakümnete pärast soovitud vorm miniatuursel ideaalmaastikul. Eesmärgiks ei ole näidata tingimata kõike, vaid omaette jaapanliku fenomenina eksponeerida mõtestatud tühjust, mis lubab vaatlejal ette kujutada imaginaarset ümbrust või asetada end koos puuga kujuteldavasse maastikku. Selle poolest sarnaneb bonsaikunst teiste kunstiliikidega – haikude luuleridade, nō teatri või maalikunstiga.

Muuseumi mitu rolli
Bonsaimuuseum on koht, kus tehakse uurimustöid ning säilitatakse möödunud aegade teadmisi. See on ühtlasi ka elav aed, kus hoitakse, arendatakse ja õpetatakse selle kauni kunstiala traditsioone esteetikast hooldusvõteteni. Omaette tähelepanu all on muuseumis bonsaide kasvatamisega kaasnev – eri stiilis keraamilised potid ja aluskivid. Muuseumi teeb põnevaks kunstikollektsioon jaapani traditsioonilise ukiyoe puutrükitehnikas teostatud piltidega, kus kujutatakse bonsaidega seotud stseene.
Muuseumi üks nauditavamaid kohti on siseõu, mis on kujundatud erineva pinnakattega lainjaks maastikuks. Siin lageda taeva all elab muuseumi bonsaikollektsioon oma igapäevast elu, saades osa vihmast, tuulest ja päikesest.
Külastajad saavad selles muust maailmast eraldatud aias jalutades kordumatu elamuse igal aastaajal. Lehtpuud lähevad kevadel hiirekõrvule, värvivad sügisel oma tillukesi lehti ning püüavad talvel pilku huvitava võraga. Okaspuud püsivad majesteetlikult rohelised kogu aasta jooksul, viies oma eaka väljanägemisega mõtted looduse ja elu igavesele ringkäigule.

www.bonsai-art-museum.jp

Muuseumi siseõue võiks end unustada jalutama või mediteerima tundideks.
Bonsaiks kujundatud Sargenti kadakas Juniperus chinensis var. sargentii.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar