Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
AED HEKKIDE EMBUSES
02.01.2012 18:20 Tiina Tammet Loe kommentaare (9) Prindi

Fotod: Tiina Tammet, Teri Kuusmaa, erakogu

 

 

 
Valdur Kõdari ja Kadri Kännu koduaed on Kodu Kauniks 2011 finalist
 
 
Kes: Kadri Känd, Valdur Kõdar, 2 suurt koera – labrador Blacky ja Rohodesian Ridgeback Simba
Mis: 1500 m² endise suvilakooperatiivi krunt Väänas
Tingimused: Kivine, kuid viljakas savikas pinnas.
 
 
„Kui 1960. aastate algul Väänasse suvilakrundi saime, oli siin mättaline, kivine ja usse täis maa,” meenutab Valdur algusaastaid. „Elektrimeeste aianduskooperatiivi „Eesti põhjavõrgud” kuuluv suvilahoone oli 25 m², selle ümber kujunes tollal tavapärane aed õunapuude, sõstrapõõsaste ja kapsamaaga.” Eesti aja alguses said erastamise ja üldiste muutuste taustal uue otstarbe nii suvila kui ka aed. Suvilast ehitati elumaja ning tarbeaed muutus iluaiaks.
Kui abikaasa 1999 lahkus, jäi aia kujundamine Kadri hooleks. Sellest saati on aed tasahaaval tänase näo saanud, kasvanud koos Kadri teadmistega aiandusest. „See ei saagi kunagi valmis, vaid muutub jätkuvalt iga aastaga. Aias toimetamine on minu jaoks pigem rahustav tegevus, mitte töö,” arvab Kadri.
Siinne maja ja aed on kenas proportsionaalses kooskõlas ja parajas kasvueas – midagi pole lastud kasvada liiga suureks, on ruumi ja vaateid. On suuri puid ja kauneid õisi, on ka kasvuhoone ja marjapõõsaid. Meeldivalt vormikad põõsad ja väikesed puud liigendavad grupeerituna ruumi ning istutusalad pakuvad küpseid värvikooslusi.
 
Võimsad hekid
Aia piirde kujundavad erakordselt ilusad, korrektselt pügatud hekid. Aeda üldkasutatavast teest eraldavad kuused toodi siia 1974. aastal väikeste taimedena Žiguli pagasiruumis. 100 elupuud istutati 25 aastat hiljem, kuid toekaks seinaks on kasvanud juba needki.
Valduril hekihoolduse osas saladusi pole. „Korra aastas augustis pügan,” ütleb ta. „Nooremana ronisin nagu orav redelit mööda üles ja alla, aga mullu ostsin pikendatava ning pööratava varrega Husqvarna hekilõikuri. See on tööd tublisti kergendanud. Kui vanasti võttis hekipügamine kaks pikka tööpäeva, siis nüüd saab tunduvalt kiiremini.”
Aia uuem, lõunapoolne piire, u 10aastane elupuuhekk, sai mullu talvel tuisanud lumega kõvasti kannatada. Kevadel seoti mahapaindunud taimed üles, kuigi lootus nende taastumiseks oli väike. Siiski oli järgnenud aasta soodne ning hekk saavutas oma endise hiilguse juba augustiks.
Tumerohelised hekimüürid eraldavad aia muust maailmast – ümbritsevatest heinamaadest ning naaberkruntidest. Aia sees loovad nad aga taimestusele imehea tumerohelise seina, mille taustal tulevad esile kõik teised värvid: roosid, enelad ning hortensiate valged õiekuhilad. Seinad hoiavad tagasi tuuli ja loovad taimedele mõnusa mikrokliima. 
 
Lemmikud aias
Peres on kaks suuremapoolset koera – must labrador Blacky ja pruun Rhodesian Ridgeback Simba.
Mõlemad on siiski sellist tõugu, kes end viisakalt ülal peavad ning taimi väga kaevama ei kipu.
Mullu kevadest saati toimetab aias lisaks koertele ka Husqvarna robotniiduk. Valdur, kelle hooleks on aia hoolduspool, on abilisega väga rahul. „Programm on talle ette antud, kell 10 hommikul hakkab niitma, tunnikese teeb, siis laeb 50 minutit akut. Tööpäev kestab kella kuueni. Masin niidab määratud ala, teeb seda vaikselt ja muru on kogu aeg niidetud. Siledate lõiketeradega niidetud pind jääb ühtlane. Ei teki ka suuremat riisumist vajavat rohuhaket. See, mis niites tuleb, jääb murule väetiseks.”
Siinne õuemuru jätab kauni mulje. Selle taga ei ole siiski hiljutine muru uuendamine, vaid pigem vastupidi. Peamiselt kasvab siin kohalik pinnakattetaimestus, näiteks roomav tulikas, „päris” muruseemet on külvatud üsna vähe. Mulje loob hoopis maapind, mida on aastaid hoolikalt tasandatud kasvuhoonest vahetatava pinnasega – ning muidugi regulaarne niitmine.
 
Okaspuud ja roosid
Talvehooajal ja varakevadel annavad aias põhitooni okaspuud, kellega mängib kaasa põõsaste võramuster. Kevad toob raagus põõsaste vahele värvi tulpide ja nartsissidega ning iluõunapuude õievahuga. Suvi on aga Kadri lemmikute, rooside päralt. Neid on nimekirja järgi 50 sordi ligi.
„Roosipeenar ei peaks olema ainuüksi roosidele, sest õiteta ei ole nad eriti ilusad. Et peenar pakuks emotsiooni aastaringselt, on rõhk vormiga põõsastel ja igihaljastel taimedel. Sekka ka mõned püsililled ja kõrrelised. Mulle pole oluline, et taim oleks haruldus, vaid et ta oleks ilus. Ostsin siiski mõned põõsaspojengid ja ootan põnevusega nende kevadist õitsemist.”
Roosihuvi juhatasid sisse esimesena aeda istutatud inglise roosid, kelle hulgast on Kadri kõige kaunimad ’Jubilee Celebrationi’ ja ’Christopher Marlowe’. Nüüdseks on roose ostetud mitmelt poolt, aga viimasel ajal vaid koos õiega, et sordiga mitte petta saada. „Terrassi kõrvale olen valinud roosasid ja punaseid õisi, aia tagaosasse soojemaid toone. Sortide lausistutusi pole, olen erinevaid sorte paigutanud vaheldumisi teiste taimedega,” selgitab Kadri.
 
Hoolda hingega
Just hooldus on see, mis kasvatab kujunduse aiaks. „Võib teha väga ilusa aia, aga kui seda pärast hingega ei hooldata, ei tule sealt ka oodatud ilu,” arvab Kadri.
Istutusalad suurt igapäevahoolt ei vajagi. Muld on siinse paiga kohta üllatavalt viljakas ning peenrad kasvavad peagi taimi täis, nii et rohimise vaev jääb üsna väheseks. „Mul on komme taimi liiga tihedalt istutada – tahan, et nad kohe mulje annaksid. Nii et kui tundub, et kasvukoht ei sobi või kooslus häirib kuidagi silma, siis tõstan nagu malemängija neid üsna sageli aiaruumis ringi,” selgitab ta. „Isa teeb suuremad hekkide pügamise ja kaevamise tööd. Minu põhitööriistaks on samuti käärid. Ainult peenraäärte korrashoidmise jaoks võiks robot olla. Samas on iga peenra hooldamine võimalus taimedega „rääkida“ ja vaadata, kuidas neil läheb.”
Et Kadri aiatunnetus on meeldinud ka sõpradele, siis on ta kujundajakätt ja oma aiast üle jäävaid taimi rakendanud ka nende aedades.
Puittaimi aias ei väetata, kuid roosid saavad iga paari nädala tagant vedelväetist. „Olen märganud, et kui roosid talvel kannatada saavad, siis kasvavad nad õige väetamisega üsna kiiresti järele. Kahjurite ja haiguste vastu olen pritsinud, kuid meelsasti ma oma aias ei mürgita. Roosikasvatus ei ole minu jaoks mingi raketiteadus, püsililli on palju raskem hooldada ning seepärast neid siin eriti polegi,” arvab Kadri. „Viimastel talvedel ei ole ma roose mullanud ega katnud, talv on lihtsalt nii äkki alanud. Seega olen pidanud paljud roosid kevadel peaaegu maapinnani tagasi lõikama. Välja läinud pole aga ükski – vastupidi, osa inglise roose kasvas sellel suvel rekordkõrguseni.“
 
Maja lõunapoolne külg on selle aia parim rooside kasvukoht. Kui õisi parajasti napib, annavad tooni igihaljad taimed.
Tihedaks pöetud kuusehekk loob aiataimedele suurepärase tausta. Kõrrelised toovad tihedasse taimemassi tuules õõtsuvat kergust.
‘Leonardo da Vinci’ kasvatab kena õierikka põõsa.
Väikesed puud ja lopsakad põõsad liigendavad aiaruumi põnevalt sopiliseks.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar