Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
TÄIESTI SÖÖDAV AED
07.12.2011 16:35 Tiina Tammet Loe kommentaare (1) Prindi

Krundi pinnas on väga savine, hoides niiskust ka suvel kuivaga, teisalt põhjustab see pinnasevee püsimist. Probleemile leiti üsna hästi töötav lahendus: savile sai peale veetub sõelmekiht, mis koosneb 70% killustikust ja 30% mullast. All on ka mõned drenaaživoolikud ja peal mullakiht, kuhu on valdavalt külvatud muru. Nii ei jää isegi suure vihmaga aeda lompe.
Krundi pinnas on väga savine, hoides niiskust ka suvel kuivaga, teisalt põhjustab see pinnasevee püsimist. Probleemile leiti üsna hästi töötav lahendus: savile sai peale veetub sõelmekiht, mis koosneb 70% killustikust ja 30% mullast. All on ka mõned drenaaživoolikud ja peal mullakiht, kuhu on valdavalt külvatud muru. Nii ei jää isegi suure vihmaga aeda lompe.

Fotod: Tiina Tammet, Mihkel Saar, erakogud


 
 
Kes: Pille Petersoo, Kristjan Kalda, lapsed Nora Adeele (2 a 10 k) ja Aksel (10 kuud)
Mis: 2100 m² pereaed Viimsis
Tingimused: savise pinnasega krunt uues elamurajoonis, millest jooksis läbi kuivenduskraav.
 
 
 
Kristjanil oli maja ümber aed nagu aed ikka, pisut metsik ja looduslik. Kui aga pereelus koos Nami-Nami kokandusportaali eestvedaja Pillega olid fookusesse tõusnud uued maitsed, siis tuli ka tõdemus, et kõiki koostisaineid, mida elu vürtsitamiseks vaja, poest saada ei ole. Nii nagu jõudis väärtusliku toidumaterjali isekasvatamise mõtteni Jamie Oliver, nii juhtus ka siin. Perre sündinud lastel, Noral ja Akslil on samuti oma huvid ja vajadused.
Nii hakkaski vormi võtma mõte olemasolev aed vastavalt uutele nõudmistele ümber kujundada. Abiks kutsuti aiakujundaja Merle Kares, kes oli samale aiale juba varasema plaani teinud, nüüd aga muutunud huvide valguses ümberkujundusi suunas. Istutamisel lõid käed külge Igavere puukooli pidajad Pille-Riin ja Kalev Villem.
Suuremad ümberkorraldustööd said tehtud 2000. aasta suvel, ent mõningaid taimi jagus istutamiseks veel eelmiselgi aastal. Aed on seega veel üpris noor, ent aiateole eelnenud põhjalik ettevalmistustöö kumab läbi kogu planeeringust. Taimede noorus ja nende vahele jäetud praegu veel vaba kasvuruum ei jäta tervikust sugugi toorest muljet. Aia selgroog on kindlalt paigas: erinevad osad paiknevad ümber avara murupinna, kõikjal on nii privaatsust kui ka võimalust lastel silm peal hoida. Siin on korralik eesaed, laste mänguala ja hubane istumisterrass, Nami-Nami aed ehk aedviljapeenrad ning kasvuhoone, ojakallas ja mediteerimisterrass. Ja muidugi peaaegu peategelased - kanad. Kõik on tervikuna toimiv süsteem: pole ülearuseid prügikorjamise aianurki ega ebamugavalt planeeritud käiguteid, kõik tundub omal kohal ja proportsioonid on paigas. Oma mõnusa elu nimel tehtu on ilus ja otstarbekas. Ja ratsionaalsus ei ole igav, sest põnevaid taimi või ideid leiab igal sammul. 
 
Köögiviljaaed ja kasvuhoone
Köögiaed on mõtteline keskpunkt, mille järgi on kohandatud ülejäänud ruum. Kuigi ta ei asu keset õue ega võta ka aiast rohkem kui viiendiku, on see raskuskese, mille külge sai sobitatud kõik muu. Aia üks põhireegleid oli, et kõik taimed võiksid olla söödavad. No kõik päris ei ole, aga välditud on mürgiseid ning eelistatud neid, kellest midagi maitsvat ja põnevat teha annab. Näiteks saab ka angervaksaõitest teha siirupit ning kuldsõstart kasvatada nii hekiks kui marjade söömiseks.
Kõrgeid aedviljade kastpeenraid on kuus, et korraldada aias iga-aastast viljavaheldust. Aastati kasvavad kastides erinevad kultuurid ning igal aastal lisatakse pisut värsket mulda. Viljavaheldus on ökoloogilise peenrapidamise alus, et muld ära ei väsiks ning kahjurid ja haigused kergelt võimust ei võtaks.
Mitu aastat on samas kastis siiski püsiürdid ja laugud. Talveks on maha jäänud ka topinamburid e maapirnid. Aprillis käis Kristjan lume alt kangiga neid mugulaid korjamas – olid värsked ja head ning supp tuli väga maitsev. Kõrged kastid on mugavad, sest rohides saab istuda kasti servale, ulatudes ilusti igale poole. Ja nagu Kristjan ütleb, saab sinna vajadusel ka veiniklaasi toetada.
Kastide piisav suurus ei lase mullal liiga kiiresti läbi kuivada, ent kuiva suvega vajavad taimed siiski kastmist. Kastide vahekäigud ja ümbrus on sillutatud betoonkiviga, et ikka puhta jalaga peenarde vahele ja tagasi saaks. Kastide all kive pole, pinnasest eraldab neid killustik ja peenravaip.
Siin kasvavad lehtköögiviljad, maitsetaimed, juurikad, suvikõrvitsad. Üks kast, kindlamini isoleeritud, on vaarikate päralt. “Tänavu kasvasid hästi ja olid meie köögis popid taimed lehtpeedid,” teatab Pille. “Suvikõrvitsaõisi oleme ka frittinud – Itaalias näiteks müüakse neid lausa turul. Millal küll meil sinnamaani jõutakse?,” lisab Kristjan. Ja mõlema silmad säravad rõõmsalt nagu lastel jäätiseleti ees. Samasugust indu, nagu tarbeaias, leiab siinse aia igast nurgast.
 
Uusi sorte ka
Ehkki siit aiast leiab suurepärase köögiõuna 'Antoonovka' ja eestlaste lemmiku 'Kuldreneti', on siin ka tõelisi haruldusi. Näiteks Eestis senitundmatu inglise õunapuusort 'Egremont Russet' ja Heljo Jänese aiast pärit juurevõsudeta kreegisort. Ploomidest sirguvad 'Ave', 'Vilmitar', 'Emma Leppermann', 'Oullinsi renklood', marjapõõsastest on põnevamad söödav kuslapuu, roheliste marjadega must sõstar 'Vertti', viltkirss ning õieilu pakkuv must leeder.
Aiamaa tagaservas asub kompostikastide rida. Need on pealt kenasti kaetud looduskiust matiga, mis vett ja õhku läbi laseb, ent ei riiva silma ega luba lindudel kasti sisu laiali tuuseldada.
Kasvuhoonest olid Kristjanil mustad lapsepõlvemälestused kui ühest vaevamaast. Seetõttu oli tema jaoks eriti oluline et uuest kasvuhoonest sai tänapäevase tehnoloogiaga mõnus koht, kus tehnika aitab vähendada rasket tööd ning hooldusriske, jättes aega meelepäraseks taimedega tegelemiseks. Siin kasvas põnevaid triibulisi ja voldilisi vilju, lisaks ka pommud (baklažaanid) ja paprikad, tšillid ja cayenne’i piprad. Tomatitest valis Pille nii vanu lemmikuid kui ka uusi sorte katsetamiseks. Pere tänavused lemmikud olid väikeseviljalised tomatid, oranž ‘Sungold’ ja punane ‘Tomato Berry’. 
 
Kasvuhoone hooldus lihtsaks:
1. Kiviparkett – puhas ja lihtsalt puhastatav põrand.
2. Taimed suurtes pottides – lihtne istutada ja sügisel kasutatud mulda komposteerida.
3. Keraamiliste rõhuanduritega mehhaaniline tilkkastmissüsteem.
4. Temperatuurile reageerivad mehhaanilised katuseluukide automaatavajad.
5. Head sordid.
 
Oja ja joogaterrass
Oja krundil algselt ei olnud, oli kuivenduskraav, mis savipinnasele jääva vee eemale juhtis. Pool sellest pandi torusse, ent kogu kraavi ei peetud mõistlikuks ära peita, sest suurem vesi valgub krundilt just sinna. Sirge kraavi asemel kavandati mõned looked, ja suur mõttetöö oli nõlvade kindlustamine. Kuna Kristjan on ise pigem loodusliku aia pooldaja, siis on see osa aeda jäänud looduslikuma ilmega. Siia otsiti ka sellist muljet jätvad taimed – kukesabad, iirised, soome kirburohi, kõrrelised, hiina siidpöörised, vesikanep jmt. Vesi on siin puhas, kevadeti käivad konnad pulmi pidamas ja hiljem kasvavad pojad ka suureks.
Veevool inspireeris aia kaugemas sopis asuva mediteerimisterrassi juures väikest juga kujundama. Kevadise suurvee ajal on ilmatuma mõnus serva peal jalgu kõigutada ning looduse tärkamist kuulata. Terrass ise on suurepärane lahendus imeliku kujuga krundi taganurka – vastavalt meeleolule saab siin varjuliste puude all teha nii joogaharjutusi kui sõpradega veini juua.
Krundi pinnas on väga savine, hoides niiskust ka suvel kuivaga, teisalt põhjustab see pinnasevee püsimist. Probleemile leiti üsna hästi töötav lahendus: savile sai peale veetud sõelmekiht, mis koosneb 70 % killustikust ja 30 % mullast. All on ka mõned drenaaživoolikud ja peal mullakiht, kuhu on valdavalt külvatud muru. Nii ei jää isegi suure vihmaga aeda lompe.
 
Liivakast ja purjevari
Väikelapsed vajavad aias toimetamiseks turvalist, aga võimalusterohket mängupinda. Pille ja Kristjani aias on lastele ehitatud mõnusalt laia servaga liivakast, mida ääristavad kastpingid, kus saab mänguasju sees hoida. Laiad servad võimaldavad emadel pikutada või lastega koos suuremaid ehitusi ja koogitegemisi ette võtta. Liivakastis toimuvat saab hästi silma all hoida ka terrassil istudes. Seda varjab palava suvepäikese eest pererahva idee järgi kujundatud tekstiilist katus. "Eks see oli üks meeskonnatöö, nagu paljud asjad siin aias. Idee oli meie, sõber arhitekt kujundas ja insener tegi arvutused, et puri koos terrassiga ära ei lendaks. UV-kiirguskindel Coolaroo kangas pärineb Austraaliast ning purje õmbles kokku üks meie parimaid purjemeistreid Jüri Šaraškin," tutvustab Kristjan põneva varju saamislugu.
 
Taimed
Aias kasvab umbes 200 nimetust taimi. Arvet pidada on lihtne, sest pea iga taimeliiki saadab siin korrektne silt eesti ja ladinakeelse nimega. Need on kõik Kristjani hoolika käega kirjutatud. "Mulle väga meeldivad botaanikaaiad, kus on näha, kes seal kasvavad," tunnistab Kristjan. "Algaja aednikuna ei tunne ma ise veel kõiki taimi ning siis ei jää aias sõpradele ringkäiku tehes lolli olukorda. Nii õpin ise ka, sest alguses ei ole lihtne kõike meelde jätta. Oleme siin üsna julgelt kasutanud ka uuemaid-moodsamaid liike ja sorte, samas otsinud ikka neid, mis Eestis vastu peavad." Pille naerab, et Kristjan teatab hommikuti aiast tulles nende taimede ladinakeelseid nimesid, kes sel päeval eriti ilusad välja näevad.
Ja ilusad näevad välja paljud. Eriti jõudsalt on kasvanud must leeder ja vesikanep, aga ka hiina siidpöörised on paari aastaga mitme aasta jagu suurust juurde võtnud.
Taimede alune pind on multšitud, see vähendab rohimisvaeva tunduvalt. Tekstiili selle all kasutatud ei ole. Viimasel ajal on levinud seisukoht, et peenravaip ei mõju taimede juurestikule hästi. Juurestik kipub jääma liiga pinnapealseks ja külmaõrnaks ning kiiresti laienevatele taimedele ei sobi see üldse.
 
Aia tõmbenumber
Fluffy, Buffy, Evita ja Carol on aias elavad pereliikmed - kanad. Kanandusest kujunes aianduse loomulik osa, mis mujal maailmas järjest populaarsust kogub. Kanad aitavad kaasa isemajandavale looduse ringkäigule, annavad mune ning lastelgi on neid tore jälgida. Põhiline osa igapäevastest munadest tuleb oma kanade käest, kes söövad lisaks oma toidule ka pere laualt ülejäänut ning taimi, mis peenardelt välja rohitud. Kord nädalas puhastatava linnupuuri sõnnik läheb aga kompostikasti mulda rikastama.
Linnud elavad Eglus. See on briti tudengite poolt 2006. aastal disainitud kanakuut, mis mõeldud just mõne kana pidamiseks linlikes tingimustes, aga miks mitte ka maal. (
http://www.omlet.co.uk)
Suvel munesid araucana ja orpingtoni tõugu kanad päris usinasti. Erinevate tõugude munad on sinise, rohelise või pruuni varjundiga, seega on munade pealt näha, kes just munemas on käinud.
Kanade talvitamine vajas nuputamist. Oli kolm võimalust: kas paigutada linnud garaaži, teise karja või kasvuhoonesse. Teise kanakarja kolides on linnud aga mõnda aega stressis, sest kanade hulgas uustulnukaid just hästi ei kohelda. Garaažis seisid moosipurgid ning ruumi õhutus poleks olnud piisav. Nii veetsidki linnud talve kasvuhoones, kus on nii elekter kui vesi. Sooja tahavad nad üldiselt vaid niipalju, et vesi ära ei külmuks.
 
Kristjani 5 proovikivi
1.       Kuidas kuivenduskraavist sai oja. Läbimõtlemine oli meeskonnatöö: käänud; kallaste kalded, et oja jääks vaadeldav; kallaste kindlustamine maakivide ja pajuvitstega; väike kosk; sild kose juures jne.
2.       Kastmissüsteem. Pidasime pikalt aru, kuhu ja millist kastmistünni panna. Lõpuks ei pannudki, sest selgus, et kui aeda viiv toru ja voolik kokku panna, siis soeneb vesi niipalju, et väikese köögiviljaaia kastmiseks on sooja vett piisavalt. Iluaed peab ise hakkama saama.
3.       Terrass. Õnneks hoiatati meid, et terrass tasub alati pigem suurem teha ja see oli ainuõige mõte: ilusal suvepäeval tahavad kõik külalised terrassil vedeleda! Terrassi kohal olev puri oli lausa kaheaastane projekt, mis sai alguse soovist luua midagi õhulist ja UV-kindlat. Õnnestus väga hästi!
4.       Viljapuude ja põõsaste sordid. Alustasime Pillega pikki arutelusid ammu enne, kui aeda rajama hakkasime. Kuna häid viljapuid on nii palju ja ruumi piiratult, siis sai igat sorti tõsiselt vaagitud. Õunu tahaks ju nii suvel kui sügisel, nii koogi küpsetamiseks kui kohe söömiseks. Sama on ploomidega, millepuhul tuleb lisaks arvestada nende tolmlemist.
5.       Kasvuhoone. Kuigi kasvuhoone erineb täielikult sellest, millega ise maal harjunud olin (kilest, otse mullal, kastmisvett tuli tuua teisest aia otsast käsitsi), tuli kogu kompleks väga loomulikult. Peamised märksõnad: vesi ja elekter kasvuhoones, kivipõrand, kasvatamine 30cm läbimõõduga pottides, tilkkastmissüsteem, automaatselt avanevad luugid.
 
Pille 10 köögilemmikut
1. Kirsstomatid – lemmiksordid on ’Berry’ ja ’Sungold’. Magusad ja ilusad, tütar sööks neid nõrkemiseni. Tomatid kasvavad meil kasvuhoones. 
2. SeenedJ - eelmisel kevadsuvel saime oma aiast paar pannitäit hõrke kuhikmürkleid, tänavu oli hea kasepuravikuaasta. Seened jõudsid me aeda ilmselt multšiga. Ootame põnevusega, mida järgmine aasta toob.
3. Must leeder – kaunis põõsas imeilusate õiekobaratega, mida annab edukalt ka söögiks tarvitada. Pere lemmikuks osutusid pannkoogitainasse kastetud ja frititud õisikud.
4. Lehtpeet pakkus peenral silmailu ja oli tänavu me laual väga tihti. Eriti meeldivad punasevarrelised sordid, nt 'Ruby chard'.
5. Must aroonia - mulle meeldib sügisene värvidemäng, samuti väga maitsevad marjad. Pistame tütrega iga kord paar marja põske, kui aias jalutame, samuti annavad need kena värvi hommikustele puuviljakokteilidele.
6. Kuumaasikad on taas suured laste lemmikud, neid kasvab meil nii valgeid kui ka punaseid. Maitsvaid marju jagub juulist oktoobrini.
7. Söödav kuslapuu (tunamullu istutatud) andis marju juba mullu, tänavu aga oli saak juba üsna korralik. Marjad on väga põneva kujuga ja maitsvad.
8. Suvikõrvitsad – eriti nende õied ja noored viljad - õisi paneme risotto ja omleti sisse, täidame erineval moel või fritime õlis. Noori suvikõrvitsaid sööme niisama, toorelt. Kui mõnel isendil õnnestubki end lehtede varjus suureks kasvatada, siis sellest teeme suppi või röstime ja sööme lisandina või lisame pirukatäidisesse.
9. Erivärvilised peedid. Ma olen suur peedisõber ning olen edukalt kasvatanud piklikke, kollaseid, valgeid ja siiruviirulisi 'Chioggia' peete.
10. Kogu ürdipeenar – raske on mõnda konkreetset lemmikut välja tuua, kõik on kasutuses. Murulauk, tüümianid, petersell, salvei, basiilik, koriander, seller, leeskputk, till, aed-harakputk, piparrohi ja palju muud. Värskeid ürte kasutame väga palju.
 
Nami-Nami köögipoolega saad tutvuda
http://nami-nami.ee/ ja http://nami-nami.blogspot.com/
Liivakasti lai serv avardab mänguvõimalusi. Kastpink toimib panipaigana.
Köögiaeda eraldab murust rikkalikult õitsev püsikupeenar.
Eeskujulik kompostikastirida. Esiplaanil hoogsa kasvuga lõhisleheline must leeder.
Kasvuhoone potitomateid  niisutab keraamiliste rõhuanduritega mehaaniline tilkkastmissüsteem.
Kanad jalutuskäigul. Igal kanal oma isiklik munavärv: õrnrohelkas, lavendlisinine või pruunikas.
Köögiaed pakub suupärast kevadest sügiseni.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar