Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
ORHIDEED PIMEDAL AJAL: KES ÕITSEB, KES PUHKAB
31.10.2011 18:19 Tiina Tammet Loe kommentaare (3) Prindi

Howeara sordi 'Lava Burst' õied hõõguvad päikese käes kui sulamagma.
Howeara sordi 'Lava Burst' õied hõõguvad päikese käes kui sulamagma.

Fotod: Tiina Tammet

 
 
Looduse rütm on juba kord nii seatud, et taimed vajavad peale õitsemist ja viljumist ka puhkust. Selleks sobivaim on talvine pime ja jahe aeg, kui tubased tingimused ei pane taimi just teises taktis elama. Omaette elurütm on aga troopikast pärit taimedel, kes aasta läbi ühtlastes tingimustes samuti märkamatult puhkamiseks aja võtavad.
 
Kes puhkab nähtavalt, kes märkamatult
Kui kodus on ainult üks orhidee, näiteks vähenõudlik kuuking, siis tema puhkus vahetub sujuvalt kasvu- ja õitsemisperioodiga ja kõik tundub üsna lihtne. Kui aga kuukingi on juba kolm või rohkem, saad aru, et neil kõigil on oma iseloom ja kasvujõud. Üks õitseb lühemat, teine pikemat aega, üks ajab õievarre välja septembris enne sügispimedust, teine hoopis märtsis-aprillis, vastu kevadisele valgusele. Mõni kasvatab aasta või paar ainult juuri ja lehti ning üllatab siis erakordselt suurte õitega. Mõni väikseõieline õitseb peaaegu vahetpidamata, jätmata õiget aega ümberistutamiseks.
Kui taim on lõpetanud õitsemise ning ka uusi lehealgeid ei paista pungumas, siis taim tukub. Tukkuva taime lehed püsivad ilusad, kuid näiteks kuukinga õhujuured ei ole nii pikalt rohelise värske otsaga nagu kasvuhoos taimel, vaid hallid ning võivad ka pinnalt krimpsu tõmbuda. Kui juured on endiselt kõvad ja hallid, siis nad lihtsalt magavad. Hävinud juured on kas kollakaspruunid ja seest tühjad või substraadi sees tumedad ning osalt mädanenud. Vägisi taime kasvama sundida pole mõtet, küll ta ärkab, kui õige aeg on. Päris ära unustada aga teda ka ei tohi.
 
Teist liiki orhideed ei pruugi olla kuukingast otseselt nõudlikumad, ent õitsemise, kasvu ja puhkeaja vahe on enamasti pikem. Taimede vajadusi õpid tundma nende elurütmi jälgides, kuid täpsemaid juhiseid orhideeliikide ja hübriidide kasvatamiseks otsi lisaks kirjandusest. Alles katsetades saad aru, millise ilmakaare aknalaud või kastmisrütm igale taimele paremini sobib. Vahel tuleb ka tõdeda, et kodused tingimused või sinu elustiil ei sobi taimele, siis on õigem anda nad ära parematesse kätesse. Tähelepanelikkuse eest tänab taim aga õite ja terve lehestikuga!
 
Puhkeajal valmivad õied
Talve peetakse üldiselt toalillede puhkeajaks. Vähene valgus ja madalam temperatuur aeglustavad taime elutegevust, seetõttu vajavad nad ka vähem kastmist ja väetamist. Osa toataimi pärineb aga troopikast ning kasvab ka talvel edasi, vajades valgust, soojust ning toitaineid. Orhideedest tahavad stabiilseid tingimusi vanda, epidendrum, näkikäpp, masdevallia jt. Siiski võib ka nende kohta öelda, et peale õitsemist tehakse kasvus väike vaheaeg ning kui päike juba kõrgemalt käib, paneb ta taimemahlad kiiremini liikuma.
Paljud orhideed vajavad jahedamat ja kuivemat perioodi õiepungade moodustamiseks – näiteks väärisdendroobium, miltoonia, ämblikkäpp, ontsiidium, jt. Keskküttega ruumis võib selleks ajaks osutuda hoopis varasügis, mil veel ei köeta ja õhk on tunduvalt jahedam. Näiteks jõulukaktused koguvad end just siis, et detsembris õied lahti lüüa.
Talv on troopikast pärit orhideedele meie kodudes raske katsumus. Vihmametsade taimed on enamuses tundlikud kloori ja floriidide suhtes (neid sisaldavad nii kraanivesi, väetised kui ka tihti orhideede istutussegule lisatud perliit). Lastes kastmisveel aknalaual seista, aurustub vesi ja kahjulike ainete kogus vaid tõuseb. Kahju võib teha ka külm õhuvoog: piisab vaid korraks akna avamisest, et laps tuppa hüüda või tihastele aknalauale toitu panna, kui õienupud ja õied varisevad.
 
7 sammu õiteni
1. Valgusta piisavalt
Orhideesid hoia talvel võimalikult valges, oktoobrist veebruarini anna neile võimalusel lisavalgust. Aknalaual hoia taime lehed aknaklaasist pisut eemal: külm klaas võib lehti kahjustada. Juba veebruaris jälgi, et ere päike lehti ei põletaks.
 
2. Jälgi niiskust
Kasta võib kord nädalas, isegi kahe või kolme nädala jooksul – jälgi substraadi niiskust ja taime seisundit. Erinevad orhidee istutusmullad on väga erineva veehoidmisvõimega, seega tuleb taimi jälgida ja kasta siis, kui pott on muutunud kergeks, st substraat on kergelt läbi kuivanud. Liigkastmine on väga sage taime hävimise põhjus.
 
3. Kasta pehme veega
Kasuta puhast vihma- või lumesulavett, mis on orhideele sõbralikum kraaniveest. Kui lillepotis tekib substraadi pinnale valge kiht, on see märk soolade ladestumisest ja sellest, et peaksid kasutama pehmemat vett. Vesi peab olema toasoe – katsu käega, et tunduks jahedapoolne leige.
 
4. „Uputa“ lühidalt
Orhideesid kastetakse sageli "uputades" poti kuni taimekaelani vette. Talvel jälgi, et pott ei jääks liiga kauaks vette, 5-10 minutit on täiesti piisav. Taime veevajadus on liigiti erinev, kuid talvel kindlasti väiksem kui suvel. Kindlasti jälgi, et vesi ei jääks ööseks lehekaenaldesse, kasta ja pritsi pigem hommikupoole, et lehed jõuaks päeval kuivada. Lehekaenlasse jääv vesi on sagedaseim põhjus, miks nt kuukingal mõni lehti järsku kolletub ja küljest kukub.
 
5. Niisuta õhku
Keskküttes talviselt kuiva õhku on hea niisutada vähemalt taime ümber. See mõjub hästi nii inimesele kui orhideele: inimeste optimaalne õhuniiskus on 40-60 %, orhideedel alates 60%. Sea taimed mitmekesi madalale alusele, kuhu vala õhuke veekiht nii, et potid oleks sellest pisut kõrgemal. On olemas ka spetsiaalsed sisekõrgendusega ümbrispotid, mis võimaldavad jätta pisut vett potiümbrisse nii, et juured poleks otse vees. Piserda taimi hommikupoolikuti samuti pehme veega, peene toasooja udu, mitte suurte piiskadena, mis lehekaenlasse vajudes tekitaks mädanikke. Vesi jm taimele piserdatav peaks olema 2-3 kraadi toaõhust soojem, sest piserdades see jahtub ja jõuab taimeni külmemana.
 
6. Istuta tarvidusel
Vastu talve taimi ümber istutada ei soovitata. Kui aga on taim väga vilets või poest toodud taime substraat tundub ebasobiv, siis tasub seda igal juhul teha.
 
7. Lõika õitsema
Kuukinga saab puhkama sundida vana õisikuvart täiesti tagasi lõigates. Kui vars lõigata tagasi esimese varrel oleva pungani, ajab taim sageli uinunud pungast uue haru ja hakkab kiiremini õitsema, kuid suureõieliste hübriidide õied on sageli väiksemad kui enne. Uue õievarre ilmumist peab küll veidi kauem ootama, ent õisi on rikkalikumalt ja need on ilusamad – taim on jõudnud vahepeal jõudu koguda.
 
Kui orhidee puhkab:
  • Kontrolli ja vähenda kastmist
  • Hoia õhuniiskust
  • Ära väeta, kuid turguta taimi merevetikaekstraktiga
  • Anna piisavalt valgust
  • Jälgi kahjurite ja haiguste märke
  • Oota ümberistutamisega, kuni uus kasv algab
 
Kui orhidee kasvab ja õitseb:
  • Kontrolli kastmisvajadust
  • Hoia õhuniiskust, kuid ära piserda õisi
  • Väeta vastavalt vajadusele lahja väetiselahusega (vt pakendilt)
  • Anna piisavalt valgust
  • Hoia taime tuuletõmbuse eest
Kuukinga harvemini esinev liik Phalaenopsis mannii.
Ontsiidiumid Oncidium õitsevad hea hoolduse korral mitu kuud.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar