Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Tee ise

Forma Media
METSAMARJAD TURBAAEDA
04.10.2011 16:01 Kodu & Aed Loe kommentaare (3) Prindi

Nii turbaaia servaladumise pätsid kui peenra sisepinnas tuleb hoolikalt niisutada.
Nii turbaaia servaladumise pätsid kui peenra sisepinnas tuleb hoolikalt niisutada.

Tekst ja fotod: Mihkel Saar, Hansaplant

 
Kui su koduaia aias või aiaserval kasvavad looduslikult mustikad, pohlad või kanarbikud, on kasvukoht metsamarjade kasvatamiseks sobiv ja taimed võib ilma pikemalt mõtlemata maha istutada. Kui tegemist on aga tavalise aiamullaga aiaga, tuleb metsamarjadele rajada turbaaed. Metsamarjade koduaias kasvatamisel on kõige tähtsam teada seda, et mustikas, pohl ja jõhvikas vajavad happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad metsamarjad kiratsema või hukkuvad sootuks. Aias kasvatatavatest taimedest vajavad metsamarjad peaaegu samu kasvutingimusi kui rododendronid.
 
1. Tee ise turbaaed
Turbaaia rajamiseks kaetakse maapind esmalt peenravaibaga, nii ei ole ohtu, et umbrohi turbaaeda sisse kasvab. Turbaaia ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või palginotid – valige just selline materjal, mis teie aeda kujunduslikult kõige paremini sobib. Üksnes paekivi ei ole oma suure lubjasisalduse tõttu sobiv! Äärise kõrgus peaks olema ca 20 cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus.
Kui otsustate turbapätside kasuks, siis tuleb turbapätsid enne ladumist korraks vette uputada. See on vajalik selleks, et pätsid imaksid endasse piisavalt niiskust. Pätsidest turbaaia rajamine on väga mõnus ja loominguline töö. Vastavalt aiakujundusele võib teha nii kandiliste kui ka looklevate joontega turbaaia.
2. Pätse saab suurepäraselt lõigata
Et pätsid omavahel kenasti ühtiksid, lõigatakse need leivanoaga täpselt sellisesse mõõtu nagu vaja. Kui soovid turbaaeda teha ka mõne kõrgema osa, saad pätse ka ükteise peale laduda. Sel juhul tuleb need omavahel fikseerida grilltikkude või väikeste bambuskeppidega (bambus ei mädane). Kui servad laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolviltu maha. Lõige on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja pätsid püüaksid paremini niiskust.
3. Niisuta turvas korralikult
Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga. Tavaliselt on freesturvas ostes väga kuiv. Turbaaeda turvast lisades tuleb turvast pidevalt kasta ja segada. Selleks tööks varu aega ja kannatust, sest turba korralikult kastmine võtab päris kaua aega. Turvas peab kindlasti peale kastmist ühtlaselt niiskeks saama. Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse jämedat männikoorepuru. Selleks sobib ka kehvema kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda õhulisemaks. Turbaaia substraadiga täitmise juures pane algul turvast peenrasse kuhjaga, sest aja jooksul vajub turvas pea 15–20% kokku.
4. Hapusõbrad taimed
Selliselt rajatud turbaias saad kasvatada kõiki tuntud ja vähem tuntud põnevaid hapulembeseid taimi: igihaljaid rododenroneid, asaleasid, mustikaid, pohli, eerikaid, kalmiaid, kenarbikku, küüvitsat, aga miks mitte ka magnooliaid. Pead üksnes sellega arvestama, et igihaljad taimed nagu igihaljad rododendronid, kalmiad ja küüvitsad vajavad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Heitlehised hapulembesed taimed vajavad poolvarjulist või päikselist kasvukohta.
5. Kevadel väeta ja varjuta
Kui turbaaed on ükskord juba rajatud, on edasine hooldus väga lihtne. Paari aasta möödudes kattuvad esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid mõnusa samblaga. Umbrohu rohimist tuleb turbaaias oluliselt vähem ette kui tavalises peenras, sest puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid. Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud väetistega. Päikeselisele kasvukohale rajatud turbaaias tuleb igihaljaid taimi, eeskätt rododendroneid, kaitsta varjutusriidega varakevadise päikese eest.
 
 
 
Pohl
Pohl kasvab nii päikeselises kui ka kergelt poolvarjulises kasvukohas. Varjulises kohas kasvatab pohl küll lehti, kuid viljumine on sel juhul väga tagasihoidlik. Turbaaias sobib pohl ideaalselt turbaaia servadesse madalaks pinnakatteks.
Peale turbaaia saab pohla kasvatada ka liivases pinnases, kuhu on segatud haput freesturvast. Erinevalt mustikast on pohl igihaljas taim ja aias tasub teda varjutada varakevadise päikese eest. Päikesepõletuse oht on suurem turbaaia tingimustes kui liivases nõmmeaias.
 
Jõhvikas
Erinevalt pohlast meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Jõhvika kasvatamiseks koduaias on kaks võimalust:
1.       Kaeva maasse süvend, mille servad vooderda vettpidava kilega ja täida hapu freesturbaga. Sellises „mülkas“ kasvavad jõhvikad suurepäraselt.
2.       Teine võimalus jõhvikapeenra rajamiseks on teha peenar maa peale. Sel juhul pane peenra serva turbapätsid, vooderda süvend kilega ja täida auk freesturbaga. Sellisel viisil on rajatud jõhvikapeenar aianduskeskuse Hansaplant rododendronite näidisalal.
„Jõhvikamülkas“ saab kasvatada nii harilikku jõhvikat (Oxycoccus palustris) kui ka Ameerikast pärit suureviljalist jõhvikat (Vaccinium macrocarpon). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Koduaedades kasvatamiseks on suureviljaline jõhvikas põnevam, sest kes ei tahaks näha karusmarja-suuruste marjadega jõhvikaid!
Jõhvikaid ei väetata või tehakse seda väga napilt, sest jõhvikas on selle suhtes väga tundlik ja võib liigse väetamise korral oma lehed sootuks maha visata. 
Turbapätse lõigatakse parajaks tavalise suure launoaga.
Paari aastaga sammalduvad turbaaia pätsid "metsikult" roheliseks.
Varakaevadel vajavad turbaaia päikesepaistel kasvavad igihaljad taimed varjutamist.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar