Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
KOERAOMANIKU MARJAAED
04.10.2011 15:57 Kodu & Aed Loe kommentaare (1) Prindi

Punased sõstrad on kõige tervislikumad siis, kui nad on olnud punasena okstel vähemalt kuu aega.
Punased sõstrad on kõige tervislikumad siis, kui nad on olnud punasena okstel vähemalt kuu aega.

Tekst ja fotod: Kadri Karp, koeraomanik ja Eesti Maaülikooli aianduse professor

 
 
Koerapidamise kultuur
Eestimaa on ilus ning siinne rahvas peab end kultuurseks, kuid sellist ketikoerte pidamist ei näe kaugel Kanadas ega lähemal Taanis. Äärelinnas jalutades rikub ilusat suveõhtut koerte haukumine ning ehmatavalt mõjub uhke eramu aias hullunud, hingetu ja kähisev ketikoer. Milleks võtavad sellised loomavaenulikud inimesed koera – valvur ta ei ole, sest lühike kett ei võimalda maja kaitsta, lemmikloomaks ta ka ei ole, sest kes jätaks oma sõbra suvel +30 ja talvel -30 kraadiga õue?
Kaasmaalastele kultuurse loomapidamise tõdede propageerimisel on teha veel suur töö. Mina olen leidnud selleks tee aianduse kaudu, kasutades erialaseid teadmisi. Paljud ju hoolivad loomadest ega soovi neid ketis pidada. Ühelt poolt looma tegutsemise paratamatus ja teiselt poolt teadlikkus, kuidas kujundada aeda viisil, et koer ei kahjustaks aia ilu, suunavad koeraomanikke kohandama aeda koera järgi. Ka aiakujunduses on hakatud lisaks ilule arvestama ka koduloomadega.
***
 
Koerapsühholoogia ja taimefüsioloogia on võimalik ühendada ka marjakasvatuses. Sissejuhatuseks peab rõhutama, et taimede hingeelu sõltub nende liigist ja sordist, koerte hingeelu aga tõust ja soost.
Siintoodud kogemused pärinevad kooselust dogiga. Kindlasti on teistel tõugudel oma eripärad, kuid alati on võimalik ka teha üldistusi ja kasulikke nippe kõrva taha panna.
 
Sõstarde hingeelu
Meie aedades kasvavad sõstraliigid on erineva kasvuiseloomuga.
Musta sõstra oksad on viljakad lühemat aega ja seetõttu tuleb põõsast välja lõigata üle kuue aasta vanused oksad, andmaks ruumi noorematele ja soodustamaks kasvu.
Punased sõstrad (punase- ja valgeviljalised) seevastu kannavad rohkem saaki vanematel okstel, mis võivad kasvada ja saagikad olla mitukümmend aastat. Seetõttu võime punase sõstra võra kujundada väga erinevalt. Tervisliku toitumise huvist ei ole  koduaia eesmärgiks ainult ilu, vaid tahetakse midagi ka suhu ja potti panna. Marjade tervislikkust mõjutab eelkõige päike. Valgus on oluline faktor fotosünteesi protsessis, millest sõltub marjade suhkrusisaldus. Taimedele endale on aga kõige olulisem anda järglasi ja seetõttu kaitstakse seemneid ning hoolitsetakse nende leviku eest. Päikese eest kaitseb taim seemneid marjakestas moodustuvate antotsüaanidega (ühendid, mis annavad marjadele punase värvuse). Need on olulised antioksüdandid inimesele. Seega – mida rohkem marjad päikest saavad, seda tervislikumad nad on. Lehtede vahel põõsa sees arenenud saak on hapum ja vähem kasulik.
Valminud seemnete puhul on taimele tähtis, et tema järglased rändaks kaugemale, sest vana põõsa all on ju raske iseseisvat elu alustada. Seetõttu moodustub seemnete valmimise lõpus veel aroomi- ja maitseaineid, mis meelitavad linde marju sööma ning seeläbi seemneid levitama. Nii muutuvadki marjad eriti maitsvaks seemnete valmides. Tihti hakatakse aga sõstraid sööma juba värvimuutuse alguses. Punased sõstrad on kõige tervislikumad siis, kui nad on olnud punasena okstel vähemalt kuu aega. Seda kõike on oluline teada põõsaste paigutamisel, võralõikusel ja saagi tarbimisel.
 
Dogide hingeelu
Teatavasti on dogi hingega valvur – võõras ei tohi peremehe loata aeda tulla. Selleks on aiakuningal vajalik jälgida ümbrust ning vajadusel ohust teavitada. Paraku on aga koeral ohu hindamisel inimesest erinev arusaam. Hirmsaks võivad osutuda näiteks mitmesuguste järelveetavate kolisevate mänguasjadega lapsed ja eriti ärritavaks jooksvad või tülitsevad lapsed – sellisel juhul näeb dogi omaalgatuslikult tarvidust lapsed korrale kutsuda. Vanemate jalakäijate puhul on liigse napsitamise tõttu probleemiks nende kummaline käitumine: tuikuv kõnnak, koeraga võidu haukumine jms. Koduvalvurile mõjuvad ärritavalt ka aiast mööda jalutavad liigikaaslased. Äärmiselt taunitav on sel puhul aia taga oma territooriumi kaitsev haukuv koer, kelle lärm segab naabrite rahu. Dogi hirmutab ka oma suurusega.
Enne rünnakut on koeral vaja oma “saaki“ jälgida: kui koer kedagi ainiti jälgib, siis on tal tekkinud kõhklusi ja kahtlusi ning ta on hinnanud olukorra ohtlikuks, järgneda võib rünnak. Kurja koeraga tänaval jalutades soovitatakse tema tähelepanu hajutamiseks kätt korraks koera silmade ette panna. See takistab objekti pidevat jälgimist ning viib tähelepanu mujale, mõjudes koerale pingeolukorras rahustavalt.
 
Koer ja sõstrad ühes aias
Sõstrapõõsastele tuleb koerakahjustuste vältimiseks leida turvaline koht. Punasele sõstrale valisime istutuskohaks piirdeaia ääre ja taimed istutasime aiale nii ligidale, et koer ei mahuks jooksma aia ja taimede vahele. Need soovitused sobivad ikka vaiksesse äärelinna, mitte tiheda liiklusega tänava äärde, kus tänavareostus marjad söögikõlbmatuks muudab.
Põõsad kujundatakse hekiks nii, et igale põõsale jääb ainult kaks-kolm oksa. Nende kasvades saab neid siduda aia külge, sest marjadega kaetud oksad ei pruugi ise püsti püsida. Paari aastaga kasvavad oksad jõudsalt ja katavad ka kahe meetri kõrguse aia. Aia kõrguse saavutamisel kärbitakse järgnevatel aastatel okste latvu. Hea on jätta igale oksale mõnekümne cm pikkune tüvi – alumised lehed surevad niigi isase koera abiga uriinimürgitusse. Üksikute rivis kasvavate okste lehed ja marjad saavad päikesevalgust ning erinevalt põõsas kasvanud marjadest saavutavad suve lõpul vürtsika maitse. Nii saab neid vilju noppida aialt külmadeni, sest punase sõstra marjad nii kergelt ei varise. Oma koerale ei tasu neid marju pakkuda – ta võib maitse suhu saada ja siis on need ilusad punased marjad kaetud päikeses sädelevate hõbedaste ilaniitidega.
Aga kuidas vähendab selline hekk koera valveinstinkti? Aiale läheneva või mööduva objekti puhul ei saa koer teda pidevalt jälgida, sest oksad segavad vaatevälja ja hajutavad tähelepanu. Samas ei sobi põõsana kasvatatavad sõstrad vähemasti mitte dogi aeda, sest suure koera jaoks on vaja vaba ruumi jooksmiseks ja mängimiseks – kogukal koeral on raske laveerida peenarde ja põõsaste vahel. Lisaks sellele on suure isase koera puhul marjapõõsaste alumine pool kasutu.
Kõrgete rivis kasvavate sõstarde puhul on tagatud mitu väärtuslikku aspekti:
  1. marjad;
  2. aeda varjav, suve teisel poolel mitmevärviline hekk;
  3. kitsas hekiriba ei vähenda oluliselt aia sisemist avarust.
 
Dogid armastavad aeda, kuid nad ei ole õuekoerad
Dogidele meeldib väga olla õues koos oma perega. Külaliste (eriti koera külaliste puhul) on oluline arvestada, et ei murduks puud või mänguhoos koerad end ei vigastaks. Vanemas eas on dogid rahulikumad, kuid hea tuju väljenduseks tehakse aias ikka kiireid tuure nagu kutsikana. Suvel jahedama ilmaga võivad dogid veeta ka üksi pikemat aega linde vaadeldes ja naabrite askeldusi jälgides. Talvel, kui sõstrahekk on raagus, ei taha mugavust armastav dogi üksi õues külmetada.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar