Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
KIVIAEDADE JA HEINAMAA VAHEL
30.08.2011 17:57 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Peremehe põhitingimus: istuta taimi kui palju tahad, aga muru jäta niitmiseks vabaks.
Peremehe põhitingimus: istuta taimi kui palju tahad, aga muru jäta niitmiseks vabaks.

Fotod: Juta Kübarsepp, Teri Kuusmaa, Tiina Tammet, erakogu

 
  
  

 

Kes: Külli ja Toomas Silluste, tütred Liina (23), Stina (18) ja Kaisa (17) ning 2 kassi.
Mis: Hooldamisel 3000 m² 6600 m² suurusest krundist.
Kus: Tuulisel ja päikeselisel Saaremaal Kaarma vallas Praakli külas. Jahe koht, kus kevad tuleb kaks nädalat hiljem kui mandril.
 
 
Varem Kuressaare kesklinnas elanud perekond igatses oma maja ja aeda ja otsustas oma unistuse ka teoks teha. Nüüd on majas elatud juba kaheksa aastat, aia kallal tegutsemist, mõtlemist ja täiendamist jätkub aga aastakümneteks.
Vanad kiviaiad, suured maakivid, võsa ja põlispuud iseloomustasid ehituse algul krunti külaservas, kus taluhooned olid hävinud juba teise ilmasõja aegu. Nii ei olnud aeda rajama hakates mingisugustki vana alust, millega arvestada. Vaid mõned suured õuepuud seisid vankumatult oma kohal. Niipea, kui pere majja elama kolis, tuli alustada ka õue korrastamisega ja sealt see linnast pääsenud inimese aiandushuvi kiiresti kasvama hakkaski.
 
Võsapuhastusest lillepeenardeni
Suurim töö oli algul maa võsast puhastamine. Suur osa krundist on põllu- ja heinamaa all, hooldatakse vaid u 3000 m². Esimeseks istutuseks said majaesised roosid, siis krundi piiril asuv kiviktaimla. Sealt edasi on sammhaaval ja aasta-aastalt kaugemale liigutud.
Siseviimistleja ametit pidav hakkaja perenaine Külli tegi ise aiaplaani, pani taimed raamatutarkuste ja kogemuste põhjal paika – ning seisis puukoolis fakti ees, et kavandatud ja soovitud taimi Saaremaal kõiki üldse müügil polegi. Siis sai ostetud neid, mis meeldisid ning aias neile sobiv koht leitud. Külli eelistab aiandist ostetud taimi kataloogikaubale, sest kohapeal näeb ka enamasti ära, milliste lehtede ja õitega taim on ning võib olla kindel, et saad seda, mida ostad.
Päris talustiili kaasaegse majaga aias järgida polnud mõtet – valitud sai ikka pigem tänapäevane kujundus ja taimevalik. Siiski püüti leida ümbritsevaga kooskõla – asub maja ju vana küla serval. Kohalikku eripära säilitavad aia äärde ritta seatud Saaremaa looduslikud kadakad. Vaid varjulisemal kohal täiendavad rida mõned ostetud elupuud.
  
Elu loob oma rajad ja ruumid
Aia struktuur on kujunenud elamise käigus. Istutusalad kavandati looklevalt krundi piiridele ning nende abil jagati ka pikk ja kitsas aed väiksemateks ruumideks. Taimed seovad elamut ja vastavalt vajadusele juurde ehitatud abihooneid (kuuri, pesukuivatamise varjualust, õuetuba) üheks sidusaks alaks. Aastate jooksul on istutusi juurde tulnud – nagu oskused on täienenud ning taimehuvi süvenenud.
Aia servadel kasvavad taimed jätavad keskosa vabaks – pilk saab uidata kaugemale põllule. Siiski takistab laiu „väravaid“ moodustav haljastus suuremaks kasvades tuulte liikumist. Kuna niidetavat ala on siin palju, siis peab arvestama, et niitjal töö kergemini läheks. See oli ka peremehe põhitingimus, et taimerohkus ei tohiks hakata niitmist segama.
 
Lemmikud ja teised taimed
Taimed paljundab Külli jõudumööda ise – kasvuhoone riiulitel on juurduvate pistokstega potid. „Suvelilledki kasvatasin ise, olen neid istutanud peenratühikutesse, kus püsililled vajavad kasvamiseks ruumi. Palju olen katsetanud ja taimi ümber istutanud, kui on vajalikuks osutunud,“ selgitab ta.
Suurimateks perenaise lemmikuteks on roosid, hostad ja päevaliiliad. Hostade lehemass loob muljetavaldava värvilaigu ning nende vahele on hea istutada kevadisi sibullilli, sest suured lehed varjutavad kuhtuvate sibullillede varred. Päevaliiliad õitsevad väga rikkalikult, tärkavad kevadel varakult ja täidavad hästi peenart.
Aiatoast avaneb taimerohke vaade lõunasse ja maja suunas. Vanemas peenras püüab tähelepanu väga korralikult ehitatud tiik. Kuni meetrisügavuse veekogu põhja katab kahekordne kile, all valge ja peal must. Serv on viimistletud munakividega, kuid kogu põhja need ei kata, sest muidu oleks tiiki raske puhastada. Taimed kasvavad põhjas korvidega, ent muda tekib palju ning taimed kasvavad jõudsalt laiali, roosa ja valge vesiroos ka talvituvad vees. Kaldataimestiku võhumõõgalehed loovad veepinnale efektseid varjutriipe.
Õuetuba laiendab kivialuse ja puitkattega kaarjas püsipink, mida ääristavad roosid lubavad tulevikuks romantilist ja lõhnavat istekohta. See on uusim rajatis, aed aga kasvab ja täieneb jätkuvalt.
 
 
Aiatoast avaneb vaade kauni väikese tiigiga peenrale, kus peagi puhkevad õide vesiroosid.
Vanast kiviaiast on saanud kiviktaimla.
Tiigi kallas on eeskujulikult vormistatud - kivid katavad serva nii, et aluskile ega pinnas kusagil silam ei riiva.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar