Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
RÄNDAVATE TAIMEDEGA AED
02.08.2011 23:37 Piret Veigel Loe kommentaare (1) Prindi

Kividega sillutatud aiatee viib varjulisse paviljoni, kus saab nii võrkkiiges puhata kui ka einet võtta.
Kividega sillutatud aiatee viib varjulisse paviljoni, kus saab nii võrkkiiges puhata kui ka einet võtta.

Fotod: Juta Kübarsepp, Tiina Tammet

 
 
 
 
KES? Kaja ja Õivo Bergmann
KUS? Läänemaal Hanila vallas Vatla Linnuse külas
MIS? Paaril hektaril õuealal laiuv elegantse kujundusega iluaed.
 
 
Kaja ja Õivo kodu on Vatlas alates 1993. aastast. „Oleme kahjutundega arutanud, miks me küll seda olukorda ei jäädvustanud, kust alustasime,“ meenutab Kaja. Kui perekond siia kolis, vohas Õivo päranduseks saadud talu õuel võsa ja osadest hoonetestki olid alles vaid varemed. Tasahaaval, kuid järjepidevalt edenedes puhastati krunt üleliigsest, ehitati uus elumaja, taastati kõrvalhoone ja ehitati kiviaiad – rääkimata suurejoonelise, avara, kujundusmõttelt eht-inglasliku iluaia rajamisest.
Tänavu viis töö pererahva kaugele Norramaale ning sel suvel on iluaia eest hoolitsenud tütar Evelin. Ka mullusele võistlusele esitas oma vanemate koduaia just tema: „Minu lapsepõlvekodu aed voolab suurel maalapil. Ema Kaja on seda aeda loonud oma 13 aastat. Võin öelda, et ta on tohutu fanaatik ja teeb seda suurima kirega. Rõõmustab iga tärganud lille üle ja kurvastab, kui külm mõnele liiga teinud on. Olen oma ema üle väga uhke! Ja loomulikult ei saa mainimata jätta jõumehest isa Õivot, kes ema aiakese kaunite kiviaedadega ääristanud on. Aitäh neile!“  

Rohevahetusest sündinud elu
Aias on imetlusväärselt palju taimi, kes pole puukoolist-aiandist undki näinud. Mõned on sündinud sõprade aias ning jõudnud siia taimevahetuse käigus või kingitusena – näiteks elupuu kerajad vormid. Paljud taimed on aga Kaja ise oksakesest kasvama pannud. Kõige muljetavaldavam saavutus on külatanuma äärne võimas elupuuhekk, kuid ka kõik maranad (neid on siin kümneid!) kasvatas ta „näpsatud oksast“ ise.
Ka osad kaunid põõsasroosid on pärit sõbrannade koduaedadest: „Need on veel vanaema-aegsed roosid, kes õitsevad korra suve jooksul,“ tutvustab Kaja.
Pinnaseks on siin arvatav muistne merekallas. Muld on tuhkjalt liivane ja kuiv, paiguti raskendavad maaharimist maapõues peituvad suured raudkivid. Et taimedele siin rohkem meeldiks, on Kaja neid kõdusõnnikuga poputanud – see on külas kõige lihtsam ja käepärasem väetis ning ühtlasi kõige loodussõbralikum.
 
Professionaali tiitlit vääriv kujundus
Huvi aianduse vastu tärkas Kajas juba lapsepõlves, ning aastate jooksul on ta lugenud enamasti kodumaised aiandusalaseid ajakirju. Hoolimata sellest, et aiareisid kuulsatesse Inglismaa aedadesse on tema elus veel ees, on ta suutnud ise oma koduaias erakordse andekusega rakendada klassikalise inglise maakodu-maastikuaia kujundusprintsiipe ning neid vankumatult ellu viinud.
„Taimed on minu jaoks nagu aia sisustus või mööbel,“ ütleb Kaja. „Püsililled on alati minu lemmikud olnud.“ Taimed peavad nii värvilt, vormilt kujult kui ka kõrguselt omavahel sobima ja moodustama õigeid kombinatsioone – see põhjustab sageli taimede rännakuid ühest kasvukohast teise.
Hästi hooldatud, kuid õnneks mitte laudsiledaks lihvitud õuealal on taimestus koondatud kolme eraldiseisvasse piirkonda. Kevadel lööb enelate õievahus särama värava kõrval paiknev istutusala, mis varjab keldrimäge. Hilisem õitsemisjärg on seal maranate käes.
Teiseks jääb vana aida kõrvale hubane õueruum, mida piiravad võreseinad ja kõrgemad kivimüürid. Mööda seinu ronivad erinevad elulõngad ja kuslapuud, ruum ise on „sisustatud“ maranatega. Läbi müüriava pääseb romantilisele majatagusele jalutusrajale, mida ääristavad roosipõõsad ning hortensiad. Üle põõsaste avaneb vaade kõrvalasuvale põllule. Rada lõpeb kahest püramiidjast hõbepaplist moodustatud „väravaga“.
 
Roosid ja püsikud kõrvuti
Kolmas, suurim istutusala paikneb hoonetest eemal, selle värvikas üldmulje on komponeeritud erinevatest ilupuudest-põõsastest, sh roosidest ning püsililledest. Istutusala südames on väike varjuline aiapaviljon, kuhu viivad erinevad teerajad.
Väide, et roose ei saa püsikutega samas peenras kasvatada (sest roose tuleb talveks meil üles mullata), on siin kavala nõksu abil ümber lükatud. Lahendus peitub suurtes mastaapides. Esiteks on Kaja valinud kõrged püstise kasvukujuga roosid (osa neist on suured külmakindlad pargiroosid), teiseks aga eelistab ta kõrgeid püstisi püsililli (kukekannused, lupiinid, käokingad, päevaliiliad, sõrmkübarad jt), mis on istutatud suurte rühmadena. Nii rooside kui ka püsikute ümber on istutusalas jäetud piisavalt ruumi, et neid hooldada saaks. Et peenar on sedavõrd suur, jääb siiski mulje, nagu kasvaksid taimed päris kõrvuti: taimede laiuvad lehed täidavad pealtnäha vahed.
 
Elutöö sünnibki tasa ja targu
„Oleme tegutsenud siin tasa ja targu, oma pere heaks. Teinekord olen rahulolematu ja igatsen aias saada kiiremini tulemust – eks sellepärastki tõstan taimi ringi ja kujundan aeda ümber,“ ütleb Kaja. „Igapäevast elu elades ja oma mõtteid mõeldes ei adu ju tehtava suurust. Kui aga ühel kevadel lumi ära sulas ning vaatasin kõikide peenarde-istutuste mastaapi, leidsin, et see aed on tõesti nii suur nagu elutöö – olen ju kõik selle labidatäie haaval üles harinud!“
 
Bergmannide aia inglisepärased kujunduspõhimõtted
·         Erinevad õueruumid. Aeda piiravad ja liigendavad erinevateks ruumideks meetrikõrgused ühtlaselt kaunilt laotud maakivimüürid. Suurt värvikat istutusala vormistavad ka erinevad hekid.
·         Taimede, võreseinte, puitväravate ning vanade kõrgete kivimüüride abil on loodud aiaruumidele seinad.
·         Avaras aias pääsevad mõjule vaated. Siin on mitmeid hubaseid istumiskohti; õite imetlemiseks viivad taimegruppide vahelt läbi jalutusrajad.
·         Püsililled pääsevad ka kaugemalt vaadates suurte värvilaikudena hästi mõjule, sest need on istutatud gruppidenakümnekaupa“.
·         Suures püsikute ja ilupõõsaste istutusalas kasvavad keskel kõrgemad, äärtes madalamad liigid.
·         Kindlakäeline värvivalik. Püsikute istutusalas on põhirõhk sinistel, violetsetel ja roosadel toonidel, mida täiendavad säravad kollased ja oranžid vastandtoonid.
·         Looduslikku kõrghaljastust on täiendatud pilkupüüdvate iluvormidega. Keset õuemuru kasvab hariliku kase võimas leinavorm, mille graatsilist kuju saab imetleda igast küljest. Vana aida taguse teeraja lõpetavad väravana kaks hõbepapli püramiidvormi.
·         Vabakujulistele püsikugruppidele vastanduvad geomeetrilised vormid: kandiliseks lõigatud ligustripõõsad päevaliiliate vahel, ümmarguseks pügatud pukspuud ning elupuude keravormid.
·         Rütm ja kordused: sama taime kasvab püsikupeenras mitmes kohas, luues rikkaliku mulje.
 
Õivo laotud kiviaeda täiendab Kaja kasvatatud elupuude rida. Värav on tõrvatud efektselt  mustaks.
Müüri ja kuuseheki vahele jääb värav, mida ehib lõhnav kuslapuu. Sealtkaudu pääseb romantilisele jalutusrajale roose ja maastikuvaadet imetlema.
Kaja lemmikaeg aias on siis, kui lisaks roosidele ning lupiinidele, liiliatele, sõrmkübaralilledele jt romantilistele maakoduaia püsikutele õitsevad seal sajad erinevates sinistes toonides kukekannused.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar