Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
TUHANDE ROOSI AED
29.06.2011 17:29 Piret Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Katrini lemmikud on vanaaegsed, erilised roosid. Ka tütar Mathilda õpib ema kõrvalt maast madalast roosidest lugu pidama.
Katrini lemmikud on vanaaegsed, erilised roosid. Ka tütar Mathilda õpib ema kõrvalt maast madalast roosidest lugu pidama.

Fotod: Tiina Tammet

 
 
 
KES? Katrin Ruitlane-Rütli, aiandusfirma Garden kaasomanik (www.garden.ee)
MIS? 1,5 ha roosiaed Mällo talu aias ja kunagisel kartulipõllul.
KUS? Saare vallas Jõgevamaal.
 
 
Saare vallas asuval Mällo talul on iga ja auväärsust – omanikele teadaolevalt ulatub talukoha ajalugu juba aastasse 1600. Juba mõnda aega tegutseb siin koos kaks põlvkonda: silma tuleb peal hoida 40 ha maadel, viimastel aastatel on palju hoolt kulunud kahekorruselise elumaja renoveerimisele.

 

 
Kaheksa aastat tagasi istutas minia Katrin majaesisele põllulapile esimesed roosipõõsad, pannes sellega aluse uue tähelepanuväärse rosaariumi sünnile. Praeguseks võib tervet poolteisehektarist majaümbrust pidada üheks suureks roosiaiaks. Tõsi, õuealal pakuvad endiselt nii silmarõõmu kui ka päikesevarju vanad uhked õunapuud, traditsioonilised marjapõõsad ning teada-tuntud taluaia püsikud.
 
Euroopasse tarkust tooma
Talviti Tartus meditsiiniõena töötav Katrin Ruitlane-Rütli on pühendanud roosidele viimase kaheksa aasta jooksul üha rohkem aega ja energiat. Tegutsemisjulgus kasvab iga aastaga – täpselt nii, nagu koguneb ka kogemusi. Neid omandab Katrin igal suvel omal käel Eestist väljaspool, Euroopa roosikasvatajate juures. Naine pühib mitmeks nädalaks kodumaa mulla kummikutelt, tõmbab kätte pikad okkakindlad roosikindad ning aitab hooldada rosaariume otse roosiaretuse südames. Üks asi on ju lugeda raamatust teooriat ja vaadata kauneid fotosid, aga selleks, et õppida tundma taime hingeelu, mõista tema vajadusi ja sobitada kapriissemaid sorte Eesti lühikesse suvesse – selleks ei ole midagi paremat, kui töötada külg külje kõrval elukutseliste roosiaednikega.
Sellist võimalust ei saa igaüks, eriti veel aretustöö tulipunktis, kus mõnedki tarkused ja nõksud on väljast tulijate eest kiivalt hoitud. Katrin sai jala ukse vahele tänu isiklikele kontaktidele, mis viisid ta 2000. aastal kõigepealt Šveitsi. „Seal sain juba uusi tutvusi, hiljem olen praktiseerinud ka Austrias ning Saksamaal, isegi Kordese roosiimpeeriumis,“ ütleb ta.
Katrinit on algusest peale vaevanud uudishimu: kas ja miks vastab tõele väide, et Euroopa uudisaretused on Eestis külmahellad, haigustele vastuvõtlikumad ja kiduramad kui siinmail senituntud roosid. Maailma roosiaretus on käsikäes põhjalike teadusuuringutega töötanud viimastel aastakümnetel ennekõike ühe eesmärgi nimel: luua just selliseid roose, mis oleksid vastupidavad erinevates kliimatingimustes, vähenõudlikud, tõbedele resistentsed ja rõõmustaksid inimest korduva rikkaliku õitsemisega. Karme tingimusi on ju ka mujal kui Eestis… 
Et uudishimu rahuldada, ei jäänudki üle muud, kui a) õppida, õppida ja veel kord õppida; b) luua Jõgevamaale isiklik katseaed.
 
Mällo talu katseaed
Eesti võiks Katrini arvates jagada tervelt seitsmeks erinevate tingimustega piirkonnaks. Üheks suuremaks mõjutajaks on mõistagi mere lähedus, teiseks pinnase aluskivim ja mulla koostis, oma osa annab ka pinnase reljeef. Iga aia puhul paneb täpi i-le kohalik mikrokliima.
Aga et tänapäeval on rooside liigi- ja sordivalik ülikülluslik, leiab just oma aeda sobivad kindla peale igaüks. Eesmärgiks tuleb võtta kaunis tulemus, mitte kramplikult kinni pidada kusagil mujal nähtud kaunist sordist. Enne mõtle, siis tegutse, nagu ütleb vanasõnagi!
Mällo talu roosiaed asub ametlikult 4.–5. kliimatsoonis, seal on pikad lumerohked talved ning raske ja savine maa. „Kevad jõuab meil kohale kaks nädalat hiljem kui Tartus,“ ütleb Katrin.
Sellest hoolimata kasvavad ja õitsevad siin edukalt paljud vanad roosid ning inglise ja saksa uudisaretused. Ka viimased kaks pikka ja karmi talve elasid taimed edukalt üle.
Katseaia taimed on istutatud majaesisele põllule klassikalise rosaariumi põhimõttel: ridadesse ja ringikujulistesse peenardesse. See võimaldab põõsaid vaadelda mitmest küljest ja nende arengut jälgida. Roosirõngad on tänaseks vähemalt 4aastased, pikad peenrad 3-4 aastat vanad. Majaümbruses ja tagaaias kasvavad roosid on aga osa iluaiast ning pakuvad taluaia raamistuses ja ümbritseva looduse taustal kaunist vaatemängu. Sealsed istutused on juba 6–7aastased.
Kogu ulatuslikku roosikollektsiooni on hooldanud seni Katrini üksi, ülejäänud pere on abiks muruniitmisel jm hooldustöödel. Kõrgeid roniroose selles aias ei ole, kuid lisaks uutele Euroopa sortidele kasvavad siin kõigi nn vanade gruppide esindajad: gallicad, albad, portlandroosid ja centifoliad e sammalroosid. „Minu eesmärk on selgitada välja kõige tervemad taimed ja panna nad proovile, mitte nunnutada!“ ütleb Katrin. „Üle tuhande taimega ise toime tulla ei jõua, siis oleks juba aednikku abiks vaja.“
Oma kogemusi ei jäta Katrin aga üksnes endale. Mõistagi saab tema rosaariumi etteteatamisel külastada iga roosihuviline. Mullu rajati tänu küla tublidele ehitusmeestele tagaaeda ka suure pergola-tüüpi õppetuba. „Annan konsultatsiooni ja koolitust nii eraisikutele kui ka väikestele fännigruppidele. Koolitusi on võimalik tellida firma Garden kaudu,“ ütleb Katrin.
 
 
Roosihooldus Mällo talus
·         Taimi põhimõtteliselt talveks ei kaeta, üksnes mullatakse 20 cm kõrgusele.
·         Väetamine: üks kord aastas, sügisel Osmocote peenravahesse.
·         Kahjuritõrje: üks kord aastas, olenevalt kahjuritest Neem-Azali või Vertimeciga
·         Kastmine: istutamisjärgselt, muidu alles siis, kui taevaluugid pole mitu nädalat vihma andnud.
 
Katrini 5 praktilist näpunäidet
·         Istuta taim 5–7 cm sügavusele. Kontrolli mõne aja möödudes taime kasvusügavust, sest värske istutuse muld vajub aja jooksul kokku, ja lisa vajadusel mulda. Sügisel istutatud taim on tugevam.
·         Istuta taimed aeda harilikku aiamulda – istutusauku väetist ega sõnnikut lisada pole otstarbekas. Taim peab keskkonnaga harjuma ja kohanema.
·         Üleväetamine on hullem kui alaväetamine, sest siis taime vastupanuvõime nõrgeneb.
·         Talveks valmistudes kuhja ümber roosi tüve vähemalt 20 cm kõrgune mullahunnik. Talvekate on hädavajalik vaid kõige külmatundlikumatele, ehk teehübriididele.
·         Roos vajab õhku – eriti raske ja savise maa puhul on oluline taime ümbruse kobestamine, muidu ähvardab teda kloroos.
 
Mällo talu kunagisel kartulipõllul ja taluaias kasvab 400 erinevat sorti, põõsaid on tuhatkond. Peale uusaretiste – näiteks Delbardi kirjuõielise kunstnikeseeria – näeb siin ka klassikalisi vanu põõsasroose. Roosiaia külastus: www.garden.ee.
Inglise roos, David Austini ’Christopher Marlowe’ on aretatud jahukaste-, rooste- ja tahmlaiksusekindlaks. Õis lõhnab; nuppude soe oranžikas toon muutub õie avanedes külmaks varjundiks, olles 4 korda päevas erineva ilmega.
Nagu enamik uusi roose, Austini särav ’Benjamin Britten’ ei lõhna. Partneriks piimjaõieline kellukas Campanula lactiflora ’Alba’.
’Edgar Degas’ lähistel kasvab sõrmkübarjas peekerlill Penstemon digitalis. Ole rooside kombineerimisel püsikutega ettevaatlik ja hoia neil distantsi!
’Jubilé du Prince Monaco’ värvus püsib ka õie vananedes ühtmoodi pilkupüüdva ja erksana.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar