Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
VANGO TALU TIIGID JA KATUSED
04.05.2011 18:18 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Kuldvitsad ja päevakübarad loovad roigasaia najal suve kuldseid hetki.
Kuldvitsad ja päevakübarad loovad roigasaia najal suve kuldseid hetki.

Fotod: Indrek Kasesalu, Tiina Tammet

 

 

Kui Jüri oma abikaasa Õnne tema sünnipäeva puhul Vango metsavahikohta esimest korda vaatama tõi, oli ta ise juba aasta aega maja kallal toimetanud. „Sulaselge valega, et käisin muudkui Uulu saeveskis, olin elumaja salaja enam-vähem valmis ehitanud. Naine vist juba ammu kahtlustas midagi muud. Kui 2003. aasta maikuus ta päikesepaiste ja linnulaulu saatel siia tõin, tegime talukohale ringi peale – Õnne vaatas ega kostnud ühtki sõna. Alles poolel teel Pärnusse, tükk aega hiljem ütles, et „päris ilus oli“.“ Nii Vainukivi pere Vango metsavahimaja ümber toimetama hakkaski. Tänaseks on lagunenud talukohast kasvanud Vango Puhketalu, mida teatakse hästi nii lähedal kui ka kaugemal.
 
Vana metsavahikoht
Paljud siit läbi astunud inimesed on öelnud, et see oli kunagi „nende talu“. Juba 17. sajandi kirjalikes allikates ülestähendatud ja erinevaid riigikordi üle elanud metsavahikoht on olnud koduks mitmetele, kuid päris omaks võib seda lugeda küll alles Vainukivi pere. „Kui nii palju inimesi on siit läbi käinud, siis võib arvata, et igaüks on ka midagi maha jätnud – ja siin oli, mida koristada.“ Et aga nii peremees kui ka perenaine armastavad vanu asju ning oskavad need uuesti ellu rakendada, siis oli koristamine ka ühtlasi peidetud aarete avastamine.
Talukoha taastamine sai ette võetud oma perele, ehitati lõbu pärast ja sõprade abiga. „Aga siis leidsid kohaletulnud sõbrad, et miks nemad peavad põrandal magama – ja saigi neile uus maja püsti pandud. See oli küll tegelikult Lõuna-Eestist toodud vana palkmaja, mille uuesti kokku ladusime,“ tutvustab Jüri järgmise hoone saamislugu. „Nii ta läks, kuni lugesin kord kokku, et majapidamises on 70 voodit ja 16 katust. Alguses tegime kõike hobi korras ja tegemisrõõmu pärast, aga ühel hetkel hakkas majandamine üle jõu käima.“ Nii tuligi loogiline otsus hakata tegelema turismiga ja avada koht ka teistele puhkajatele. Kuigi pere elab ja peab igapäevaselt lillepoodi Pärnus, on Vango talu neile endiselt ka oma suvekoduks ning külaliste vastuvõtmiseks.
 
Oma nõu, oskuste ja kätega
„Siin ei ole kasutatud sentigi euroraha ega toetusi,“ on Jüri põhjusega uhke. „Kõik on tehtud puht oma lõbust, oma säästudest ja paljuski oma tööjõuga. Vahel ka lihtsalt toore jõuga, hambad risti.“ Nii on aastatega kerkinud aida- ja saunamaju, muuseumituba, katusealune väliruum nimega Nelja Tuule Trahter, grillikoda ja väliköök, avara talveaiaga tiigimaja, vabaõhulava ja veel riburada pidi teisigi abi- ja kõrvalrajatisi. Keskne ürituste hoone ja pulmamaja laiendati kunagisest käbikuivatist, sinna mahub korraga poolsada külalist.
Paljudel hoonetel (millest märtsinumbris tutvustasime eraldi välikööki), on peremehe enda tõmmatud kuuselaastudest katused, mis ajaga kaunilt hõbehalliks tõmbunud. Pererahva osavat kätt ja leidlikku meelt on tunda kõigi hoonete ehituses ning sisustusdetailides. Väärtustatud vana käsitöö on uuel moel taas ellu äratatud ning hoiab sidet olevate ning möödunud aegade vahel.
 
Parim õueruum
Ega parima õueruumi preemiat ei antud siis pelgalt põnevate hoonete eest. Olulisem oli ruum, mis hoonete vahel voolavana talu olemuse ja tuiksooned kujundab. Jüri ja Õnne on sellega tegelnud just niipalju kui vajadused on nõudnud, hobid tagant sundinud, unistused lubanud ja olud võimaldanud.
Võistluse Kodu Kauniks žürii hindas vana talu hoonete ja ümbruse hoole ja armastusega korrastamist – professionaali tööga võrreldavat maastikukujundust. Kunagine aiatagune padrik on tänaseks saanud kauniks puhketalu maastikuks. Vango õuel juhtub aasta jooksul palju – toimetatakse oma perega, peetakse pidusid, laagreid, pulmi ja kokkutulekuid. Lisaks igapäevasele tihedale kasutusele pakub ümbrus ka silmailu. On kaugeleulatuvaid ja maalilisi vaateid, mõnusaid istumiskohti ning suurte toobrite kaupa suvelilleilu.
 
Kalad, rippraudtee ja vesiroosid
Märjad lohud õuemaal ning läbivoolav oja tingisid tiikide kaevamise. Praegu on erineva iseloomuga kolmes tiigis nii kalu, vesiroose kui ka suplemisvõimalust. Et Vangol korraldatakse ka suvepäevi ja noortelaagreid, siis on nooremale põlvkonnale lisatud sportlikke atraktsioone. Rippraudteega saab sõita nii üle tiigi kui ka poolel teel vette hüpata. Veekogu kõrgemalt kaldalt saab lasta mööda veega liurada tiiki ning puude otsas ronida nii köit kui nöörredelit pidi. Looduslikult liivane pinnas kujundab vette mõnusa põhja ja kaldale lausa supelranna mugavused. Grillikoja taga asub kalarohke tiik, selle kaldal paterdab muskuspart oma pesakonnaga.
Avarat õue ümbritsevate hoonete rohkust kohe ei tajugi, sest kuigi puude vahelt paistab mõnigi katus, jäävad mõned ka alati varjatuks. Alles ühe maja juurest teise juurde liikudes avanevad uued vaated ning sinna sobituvad hooned. Paljud neist ongi juba eakad palkmajad, mis uues kohas maastikku sulandatud, seetõttu ei teki õuel värske puidu heledat ebakõla. Kõiki seob ühtse käega loodud ehitus ja sisustus.
 
Lilled maja ümber, muru talla all
Avarad murupinnad nõuavad pidevat niitmist, aga sedagi tehakse jõudu- ja vajadustmööda. Laiguti kasvab murus niitmata jäetud aasalilli, kuid suurem õierohkus koondub hoonete ümber. Pinnas on siin väga liivane, seetõttu on istutusmulda juurde toodud.
Elumaja ümber on püsililled ja põõsad koondatud üheks suureks istutusalaks, lisaks leidub kõrgekasvulisi õitsejaid ka metsatalule nii sobilike roigastarade najale. Maja ümber kasvab traditsioonilisi talulilli – päevakübaraid, kuldvitsu, aed-leeklilli ja liiliaid –, aga ka uuemaid liike ja sorte. „Need on põhiliselt „isehoolduvad peenrad“,“ ütleb Jüri, ehkki Õnnel tuleb ikka aeg-ajalt ka rohida. Aiandusoskusi on ta õppinud vajadust mööda, taimi saanud ja vahetanud külanaistega ning põnevamaid ostnud. Paljud taimed külvavad end juba ka ise, näiteks pune on üsna pealetükkiv. Aga ka looduslikku taimestust – kaske, kuuske ja mändi – sirgub lausa umbrohuna.
Mitme väiksema hoone esist elavdavad lopsaka õierohkusega suvililled, muutes majad suviselt rõõmsaks. Lilli jagub kõikvõimalikesse anumatesse ja aknakastidesse. Õnne kasvatab oma suvililletaimed ise ette, selleks jagub lillepoe pidajal kogemusi küllaga.
Talupidamise töö on kasvanud aasta-aastalt suuremaks ja nii tuleb jagada majapidamist linna ja maa vahel. Põhilised tööd tehakse oma perega, vaid suurema seltskonna üritustele on tarvis juurde abikäsi. Talvel on elu vaiksem, kuid kevadel läheb kõik uue hooga lahti.
 
Suure taluaia hooldamise kuldreeglid:
  • Niidetud muru loob mulje õue esmasest hoolitsusest. Niida nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.
  • Ära üle pinguta. Maaõue muru pole vaja niita poole sentimeetri täpsusega. Murusse võid jätta laikudena kasvama niidulilli.
  • Koosta lillepeenrad nii, et nad vajaksid minimaalset hoolitsust, aga õitseksid maksimaalselt. Vali vastupidavad ja kõrgekasvulised taimed, mis õitsevad kaua ja pilkupüüdvalt.
  • Suvililled lisavad rikkaliku õitsemisega rõõmsat värvi. Nad paistavad kaugemale ja neid on lihtsam hooldada, kui istutad nad piisavalt suurde anumasse.
  • Pööra sissesõidule, käidavamatele ning esinduslikumatele kohtadele rohkem tähelepanu. Hoia ühtset stiili!
Marine külas Saarde vallas Pärnumaal on 10 hektariline vana talumaastik uue hoo sisse saanud.
Maa-aeda sobib suuremahuline püsikupeenar, kus kasvavad suurte laikudena vähenõudlikud päevaliiliad, bergeeniad, piimalilled, kukeharjad, akakapsad, kõrrelised, leeklilled, liiliad jt pilkupüüdvad püsikud.
Vana hoonega, kus praegu tädide nimelised magamistoad, liiub uus talveaed-puhkeruum-vannituba. Suvelillede rohkus lisab ehitusimedele naiselikku joont.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar