Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Kodu ja sisustus

Forma Media
SAARESTIKU LUMMUSES
14.04.2011 15:16 Piret Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Elumaja ümbritseb hulk kõrvalhooneid, mis algselt olid kasutusel kui pagarikoda, värkstuba ja aiamaja. Praegused omanikud on ühte majakesse sisustanud kodukontori.
Elumaja ümbritseb hulk kõrvalhooneid, mis algselt olid kasutusel kui pagarikoda, värkstuba ja aiamaja. Praegused omanikud on ühte majakesse sisustanud kodukontori.

Tekst: Shanti Broeng
Stilist: Anna Ranung
Fotod: Per Ranung

 
 
 

 
1920ndate aastate Rootsis kavandas nii tööstus- kui ka ühiskondlikke hooneid, kirikuid ja eramaju arhitekt Gustaf Lindgren. Stockholmi kesklinnas Kungsholmenil näeb neist kaht: Stora Bryggeriet (suur õlletehas) ja Stockholmi Politseimaja.
1913. aastal ehitas Gustaf Lindgren endale Stockholmi saarestikku suvekodu, 300 m² kahekorruselise häärberi. Põhijoonelt traditsioonilisele Rootsi maamajale annavad romantiliselt pretensioonika pitseri verandat piiravad kannelüüritud puitsambad.
 
Kes? 4liikmeline pere, kaks koera ja kass
 
Kus? Stockholmi saarestikus Vaxholmis
Mis? 1913. a ehitatud 300m² traditsiooniline puitmaja, mille rajas endale suvekoduks Rootsi arhitekt Gustaf Lindgren.
 
 
Kui Marika ja tema abikaasa 10 aastat tagasi esimest korda suure punase puumaja ees Vaxholmis merevaadet imetlesid, olid neile selge, et teist sellist maja olemas ei ole. Nad olid juba kaua otsinud endale aastaringselt elatavat kodu kesk loodust, kuid sellist, mis oleks piisavalt lähedal nende kontorile Stockholmis. Marika ja tema abikaasa on kirjastuse Max Ström (www.maxstrom.se) omanikud ning annavad välja kvaliteetraamatuid kunstist, reisimisest, söögist ja elust, kus on suur rõhk ka fotodel.
 
Koht, kus vananeda
„Esimese hooga mõtlesin, et vaat see siin on koht, kus ma soovin vananeda. See on üsna kirjeldamatu tunne, natuke nagu armastus esimesest silmapilgust,“ kirjeldab Marika.
Aga majas oli enne seda vaja teha palju ümberkorraldusi. „Majal on aja jooksul olnud erinevaid omanikke. Vahepeal peeti siin suvelaagrit vähekindlustatud perede lastele. Seejärel, kuuekümnendatel oli omanikeks abielupaar, kes käitusid oma aja vaimus nagu tõelised modernistid. Nad lõhkusid välja kõik kaheksa kahhelahju ja katsid kaunid puitpaneelid MDF-plaatidega. See viimane oli küll suisa vedamine, sest kui me need maha võtsime, olid paneelid nii hästi säilinud, et vajasid vaid uut värvikatet,“ räägib Marika.
 
Töö miljöö taastamise nimel
Abielupaar ootas sel ajal oma esimest last ning seepärast usaldati kõik vajalikud ennistustööd oma ala professionaalide hoolde. Eesmärgiks oli majja tagasi tuua 1913. aasta sarm ja võlu, taastades võimalikult täpselt tollase miljöö. „Arhitekti mõtte järgi pidi päikese- ja päevavalgus läbi erinevate ruumide paistes looma ainulaadseid valgusmeeleolusid,“ selgitab Marika. Merevaatega verandalt elutuppa kiigates on saavutatud eesmärk näha nagu peo peal: maja sisemuses ristuvad ja põimuvad erinevatest ilmakaartest päikesekiired ja valgusvood. Loomulik valgus lööb vajalikud ruumiosad särama, toetades planeeringut ja ruumijaotust. Milline oivaline arhitektuur!
Tänaseks on kõik aknad ja uksed vahetatud originaalide koopiate vastu (ei mingit tehasepaketti, puhta traditsiooniline käsitöö) ja vanad tammepõrandad on hoolikalt renoveeritud. Nii köök kui ka vannituba on uued, kuid oma hubaselt stiililt rõhutavad just sellist miljööd, mida teame nii hästi Astrid Lindgreni raamatutest.
 
Ruumi tööks ja mängudeks
Kahele lapsele on siin tõesti laialt ruumi ringi traavimiseks. Esimesel korrusel on nii määratusuur köök koos igapäevase söögilauaga kui ka pidulik söögituba. Selle kõrval on kabinet-raamatukogu, kus nelja seina katavad maast laeni raamaturiiulid.  
Esimese korruse elutuba kasutatakse enamasti vaid siis, kui majas on rohkem külalisi, muidu on see lihtsalt läbikäiguruum verandale, sest sinna avaneb tervelt neli ust. Igapäevaseks ajaveetmiseks kasutatakse hoopis ülemise korruse elutuba, millele suvel lisab avarust veranda kohal paiknev rõdu.
Sisustuses mängivad määravat rolli värvid. Marika kirjastus avaldas kunagi rootsi keeles raamatu Briti disainerist Tricia Guildist ja mõistagi sai ka ta ise sellest kõvasti inspiratsiooni. Paljud tapeedid ja kangad valiski ta Designers Guildilt (www.designersguild.com), nagu näiteks elutoa päikesekollase tapeedi.
„Sisimas meeldib mulle võimalikult lihtne ja asjadevaba kodu, kus ei oleks mingisugust liigset pudipadi. Aga tegelikkus on mõistagi hoopis midagi muud. Alatasa leiad mõne erilise eseme, mis salaja sulle ligi hiilib!“ naerab Marika oma väikese inimliku nõrkuse üle.
 
 
 
Rootsi traditsioonilise maakodu tüüptunnuseid
1. Erinevalt Eesti suurest rehielamust ehitati igaks otstarbeks ise hoone: elumaja, laut, erinevad aidad, suveköök, kuurid, värkstuba, sepikoda jne.
2. Fassaad on üldjuhul värvitud rootsipunaseks (v.a Taani mõjutustega Lõuna-Rootsis), värvi koostises on Faluni vasekaevanduste värvimuld ja rukkijahu.
3. Interjööris valitseb mõistagi puit, pinnad on üldjuhul kaetud värvikattega.
4. Interjööris valitseb valge värv, mida elavdavad puhtad rõõmsad toonid: sinine, punane, kollane, roheline. Viimastele on sageli lisatud valget, nii et toonid mõjuvad mahedalt ja pastelselt.
5. Tekstiilid on kas sinise- ja punaseruudulised või triibulised; kirjad ja ornamendid põhinevad loodusandidel nagu lilled, marjad ja puuviljad; kambrite tapeedid on kas triibulised või naturalistlike või stiliseeritud lilleõitega.
6. Raskepärane talumööbel muutus 18. sajandi gustaviaanliku stiili mõjutusel kergemaks ja elegantsemaks.
7. Maju köetakse ümmarguste kahhelahjudega.
8. Köögis näeb tavapärast klapiga puitsohvat ja taldrikuriiulit.
9. Eestis on märgata rootsipärase maa-arhitektuuri mõjutusi Vormsil, Hiiumaal, Noarootsis jm Läänemaal.
 

 

Arhitekt Gustaf Lindgreni suvekodu
"Külalised ütlevad alati, et meil on tohutu köök!" ütleb Marika. Õmberehituse käigus laiendati seda kunagise teenijatoa ja koridori arvelt.
Teise korruse elutoas veedab pere ühiselt aega. Ukse kohal friisil on näha kaunis ja hästi säilinud grisaille-tehnikas maaling aastast 1913.
Varem magasid mõlemad lapsed ühes toas ja puusepp tegi neile toreda, toa mõõtmetega sobiva narivoodi. Nüüd on tütrel juba oma tuba ja see värviline mängukoobas jäi poisi päralt. Tapeet ja kardinad on Designers Guildilt.
Mänguloomadele ja kaisukarudele lasti õmmelda seinale oma taskud.
Teisel korrusel asuv vannituba on piisavalt ruumikas, et seda saab kasutada kogu pere korraga. Vana vann restaureeriti ja paigutati keset põrandat. Tapeet on Designers Guildilt www.desigersguild.com

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar