Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Kodu ja sisustus

Forma Media
VÄRVIRÕÕMU HAAPSALUST
14.04.2011 15:15 Varje Talivee Loe kommentaare (0) Prindi

Alumise korruse südameks on leekivoranž kamin, mis troonib elutoa, köögi ja trepihalli vahel.
Alumise korruse südameks on leekivoranž kamin, mis troonib elutoa, köögi ja trepihalli vahel.

Fotod: Indrek Kasesalu

 
 
 

 

 

Siin elavad: Anti (32), Maarja (30), Hanna (7) ja Lotta (2). Aprillis on oodata pere juurdekasvu.

 
 
„Meile meeldib siin. Kõik on käe-jala juures ja elukeskkond on ääretult lastesõbralik,“ kiidab pereisa Anti.
Tammode kodu on kui killuke kaasaegset Bullerbyt – põnevalt sopiline, rõõmsavärviline maja, kus jagub tegemist kõigile. Suvel kogunevad hoovile lapsed naabermajadest, siis on siin kui lõbus suvelasteaed.
„See on meie rajatud kodu, tegime selle hoole ja armastusega, suure põhjalikkuse ja pühendumisega. Elasime ehitamise ajal kahes kohas korraga. Käisime Tallinnas tööl ja pool nädalast elasime seal, teise poole aga üürikorteris Haapsalus, et ehitusel silma peal hoida,“ meenutab Maarja. Pere eelmised kodud olid Sauel ja Luigel, Harjumaal. Ja kuigi pereisa sõidab iga päev Tallinna külje alla tööle, on pere jaoks selline elukorraldus praeguses eluetapis loomulikum.
„Siin on elu palju lihtsam, sest vahemaad on väikesed. Kõik eluks vajalik on mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel,“ räägib Maarja, kes õpetas enne Lottaga kojujäämist gümnaasiumis muusikaajalugu. Lastel on väikelinnas mõnus kasvada, nad ei pea veetma tunde autos-bussis, et ühest punktist teise jõuda. Selle aja sisustavad nad hoopis mängides!
 
Mõtted teoks
„Me tahtsime värvilist maja, et oleks julge ja mõjuks positiivselt,“ räägib pereisa, kuidas rõõmsavärviline kodu sündis. Värve doseerida ja tasakaalu leida aitasid arhitekt Harry Klaar (Arhitektuuribüroo ON Arhitektid) ja sisekujundaja Anne Pihel (Riveks Disain). Skandinaavialikult mõjuv lastesõbralik kodu sündis professionaalidega tihedas koostöös. Joonestati-visandati mitmeid variante, millest lõpuks koorus välja see ainus ja õige.
„Alustasime maja rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteerimisega 2005. aastal. Mängisime paberil kõik läbi, et ehituse alguseks oleks kõik juba selge – sellele kulus terve aasta. Ehitusega tegime algust neli aastat tagasi suvel, aastaga sai uus kodu katuse alla,“ meenutab Anti.
Uus maja seisab kohal, kus pereema Maarja on üles kasvanud – tema lapsepõlvemajast pidi saama ka kodu tema lastele. Kahjuks selgus, et 60ndatel ehitatud hoone konstruktsioonid olid väga halvas olukorras. Nii säilitati vanast majast vaid kelder, mis paikneb nüüd uue köögi all ja kuhu saab põrandaluugi kaudu hõlpsalt moosi järel käia. Maja põneva sopilisuse tingis aga vana maja põhiplaan ja krundi kuju – 110 ruutmeetrile oli vaja teist niipalju juurde kasvatada.
„Kuna projekteerimisel lähtusime vana hoone kandvatest seintest, siis pidi elutuba jääma tagasihoidlike mõõtudega,“ räägib peremees ainukesest seigast, mis võiks majas teisiti olla.
 
Sõbralik koogilõhnaline kodu
Majas on 240 hästi planeeritud ruutmeetrit. Lisaks neljaliikmelisele perele peab aeg-ajalt nende värviliste seinte vahele mahtuma üsna suur seltskond – Maarjal ja Antil on kahepeale üheksa õde-venda! Ja ka neil on lapsed ja lastele meeldib siin! Ka peretütred Lotta ja Hanna tunnevad rõõmu oma uuest kodust – siin on ruumi ennast vabalt tunda. Mängutuba on mõnusalt avar ja põnevalt sisustatud, saab kiikuda ja ronida, meisterdada ja lugeda. Vanemate arvates on tähtis, et lastel oleks oma toas erinevaid tegevusvõimalusi, sealhulgas ka midagi sellist, mis neid füüsiliselt arendaks.
Maarjale meeldib väga köögis toimetada. Siin valmivad maitsvad kodused road ning sageli levib üle kogu maja värske saia- ja koogilõhn.
„Ka lapsed võtavad tihti söögivalmistamisest osa. Köögisaare ümber toimetame kõik koos – lapsed saavad jälgida ja kaasa lüüa. See meeldib neile väga! Ja ka köögisein on nende päralt, samal ajal, kui ema pliidi ääres toimetab, kaunistavad nemad seda. Katsime ühe seinaosa maast laeni tahvlivärviga, et nad saaksid seal kriitidega tegutseda,“ kirjeldab Anti, kuidas lapsi igapäevategemistesse kaasata.
„Meil on traditsiooniks kujunenud laupäevane saiaküpsetamine ja kui vähegi võimalik, istub pere ühiselt laua taha, alustades õhtusööki söögipalvega,“ räägib Anti pere tegemistest. Peretraditsioonide hulka kuulub ka laupäevaõhtune saunaskäik. Tihti mängitakse koos lauamänge ja ükski õhtu ei möödu ilma korraliku hullamiseta!

5 küsimust Antile ja Maarjale:
 
1) Miks peaks kujunduses kasutama spetsialistide abi?
See välistab ehituse ajal pideva muutmise ja ümbertegemise, mis võib osutuda väga kalliks. Meie rääkisime sisekujundajale oma soovidest, mille põhjal ta tegi 2-3 varianti, millest valisime lõpliku. Anne Pihel sobitas meie nägemuse kokku üheks tervikpildiks. Soovitame kindlasti enne projekteerimise algust väga põhjalikult läbi mõelda kõik oma soovid, ideed ja unistused.
 
2) Millest lähtusite materjali- ja värvivalikul?
Lähtusime praktilisusest, kuna peres on väikesed lapsed ja oleme ise ka praktilised inimesed, samuti soovist kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Värvivalikul lähtusime sellest, et tulemus mõjuks julgelt ja positiivselt.
 
3) Millega kõige rohkem rahul olete?
Maja sai väga praktiline ja läbimõeldud. Panipaigad teevad korraloomise lihtsaks. Köögi kõrval on sahver ja magamistoa juures 10m² garderoob. Ka koristada on lihtne tänu kesktolmuimejale. Hea abiline on köögihunt valamu all, kelle isu ei rauge kunagi. Köögikubu mootori panime katusele, nii ei sega müra söögitegemist.
 
4) Mis edasi?
Meie aiaprojekt on valmis juba 2007. a suvest. Aga et aia ehitamine on seoses krundi kõrguste vahega osutunud väga kalliks, siis hetkel lõpetame eesaeda ja seejärel saab hakata haljastusega tegelema. Tagaaed ootab paremaid aegu.
 
5) Mida tähendab kodu teie perele?
Kodu on koht, kus pereliikmed tunnevad end turvaliselt, oodatu, armastatu ja vajalikuna. Kodu peab olema hubane ning olema kasutamiseks, mitte „muuseumiks“. Meie kodu uksed on alati avatud sõpradele ja külalistele – soovime, et meie kodu ei oleks ainult meie „kindlus“ vaid meie külalislahkusest saaks osa paljud.
Fotod: Indrek Kasesalu
 
 
 
Siin elavad: Anti (32), Maarja (30), Hanna (7) ja Lotta (2). Aprillis on oodata pere juurdekasvu.
 
 
„Meile meeldib siin. Kõik on käe-jala juures ja elukeskkond on ääretult lastesõbralik,“ kiidab pereisa Anti.
Tammode kodu on kui killuke kaasaegset Bullerbyt – põnevalt sopiline, rõõmsavärviline maja, kus jagub tegemist kõigile. Suvel kogunevad hoovile lapsed naabermajadest, siis on siin kui lõbus suvelasteaed.
„See on meie rajatud kodu, tegime selle hoole ja armastusega, suure põhjalikkuse ja pühendumisega. Elasime ehitamise ajal kahes kohas korraga. Käisime Tallinnas tööl ja pool nädalast elasime seal, teise poole aga üürikorteris Haapsalus, et ehitusel silma peal hoida,“ meenutab Maarja. Pere eelmised kodud olid Sauel ja Luigel, Harjumaal. Ja kuigi pereisa sõidab iga päev Tallinna külje alla tööle, on pere jaoks selline elukorraldus praeguses eluetapis loomulikum.
„Siin on elu palju lihtsam, sest vahemaad on väikesed. Kõik eluks vajalik on mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel,“ räägib Maarja, kes õpetas enne Lottaga kojujäämist gümnaasiumis muusikaajalugu. Lastel on väikelinnas mõnus kasvada, nad ei pea veetma tunde autos-bussis, et ühest punktist teise jõuda. Selle aja sisustavad nad hoopis mängides!
 
Mõtted teoks
„Me tahtsime värvilist maja, et oleks julge ja mõjuks positiivselt,“ räägib pereisa, kuidas rõõmsavärviline kodu sündis. Värve doseerida ja tasakaalu leida aitasid arhitekt Harry Klaar (Arhitektuuribüroo ON Arhitektid) ja sisekujundaja Anne Pihel (Riveks Disain). Skandinaavialikult mõjuv lastesõbralik kodu sündis professionaalidega tihedas koostöös. Joonestati-visandati mitmeid variante, millest lõpuks koorus välja see ainus ja õige.
„Alustasime maja rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteerimisega 2005. aastal. Mängisime paberil kõik läbi, et ehituse alguseks oleks kõik juba selge – sellele kulus terve aasta. Ehitusega tegime algust neli aastat tagasi suvel, aastaga sai uus kodu katuse alla,“ meenutab Anti.
Uus maja seisab kohal, kus pereema Maarja on üles kasvanud – tema lapsepõlvemajast pidi saama ka kodu tema lastele. Kahjuks selgus, et 60ndatel ehitatud hoone konstruktsioonid olid väga halvas olukorras. Nii säilitati vanast majast vaid kelder, mis paikneb nüüd uue köögi all ja kuhu saab põrandaluugi kaudu hõlpsalt moosi järel käia. Maja põneva sopilisuse tingis aga vana maja põhiplaan ja krundi kuju – 110 ruutmeetrile oli vaja teist niipalju juurde kasvatada.
„Kuna projekteerimisel lähtusime vana hoone kandvatest seintest, siis pidi elutuba jääma tagasihoidlike mõõtudega,“ räägib peremees ainukesest seigast, mis võiks majas teisiti olla.
 
Sõbralik koogilõhnaline kodu
Majas on 240 hästi planeeritud ruutmeetrit. Lisaks neljaliikmelisele perele peab aeg-ajalt nende värviliste seinte vahele mahtuma üsna suur seltskond – Maarjal ja Antil on kahepeale üheksa õde-venda! Ja ka neil on lapsed ja lastele meeldib siin! Ka peretütred Lotta ja Hanna tunnevad rõõmu oma uuest kodust – siin on ruumi ennast vabalt tunda. Mängutuba on mõnusalt avar ja põnevalt sisustatud, saab kiikuda ja ronida, meisterdada ja lugeda. Vanemate arvates on tähtis, et lastel oleks oma toas erinevaid tegevusvõimalusi, sealhulgas ka midagi sellist, mis neid füüsiliselt arendaks.
Maarjale meeldib väga köögis toimetada. Siin valmivad maitsvad kodused road ning sageli levib üle kogu maja värske saia- ja koogilõhn.
„Ka lapsed võtavad tihti söögivalmistamisest osa. Köögisaare ümber toimetame kõik koos – lapsed saavad jälgida ja kaasa lüüa. See meeldib neile väga! Ja ka köögisein on nende päralt, samal ajal, kui ema pliidi ääres toimetab, kaunistavad nemad seda. Katsime ühe seinaosa maast laeni tahvlivärviga, et nad saaksid seal kriitidega tegutseda,“ kirjeldab Anti, kuidas lapsi igapäevategemistesse kaasata.
„Meil on traditsiooniks kujunenud laupäevane saiaküpsetamine ja kui vähegi võimalik, istub pere ühiselt laua taha, alustades õhtusööki söögipalvega,“ räägib Anti pere tegemistest. Peretraditsioonide hulka kuulub ka laupäevaõhtune saunaskäik. Tihti mängitakse koos lauamänge ja ükski õhtu ei möödu ilma korraliku hullamiseta!

5 küsimust Antile ja Maarjale:
 
1) Miks peaks kujunduses kasutama spetsialistide abi?
See välistab ehituse ajal pideva muutmise ja ümbertegemise, mis võib osutuda väga kalliks. Meie rääkisime sisekujundajale oma soovidest, mille põhjal ta tegi 2-3 varianti, millest valisime lõpliku. Anne Pihel sobitas meie nägemuse kokku üheks tervikpildiks. Soovitame kindlasti enne projekteerimise algust väga põhjalikult läbi mõelda kõik oma soovid, ideed ja unistused.
 
2) Millest lähtusite materjali- ja värvivalikul?
Lähtusime praktilisusest, kuna peres on väikesed lapsed ja oleme ise ka praktilised inimesed, samuti soovist kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale. Värvivalikul lähtusime sellest, et tulemus mõjuks julgelt ja positiivselt.
 
3) Millega kõige rohkem rahul olete?
Maja sai väga praktiline ja läbimõeldud. Panipaigad teevad korraloomise lihtsaks. Köögi kõrval on sahver ja magamistoa juures 10m² garderoob. Ka koristada on lihtne tänu kesktolmuimejale. Hea abiline on köögihunt valamu all, kelle isu ei rauge kunagi. Köögikubu mootori panime katusele, nii ei sega müra söögitegemist.
 
4) Mis edasi?
Meie aiaprojekt on valmis juba 2007. a suvest. Aga et aia ehitamine on seoses krundi kõrguste vahega osutunud väga kalliks, siis hetkel lõpetame eesaeda ja seejärel saab hakata haljastusega tegelema. Tagaaed ootab paremaid aegu.
 
5) Mida tähendab kodu teie perele?
Kodu on koht, kus pereliikmed tunnevad end turvaliselt, oodatu, armastatu ja vajalikuna. Kodu peab olema hubane ning olema kasutamiseks, mitte „muuseumiks“. Meie kodu uksed on alati avatud sõpradele ja külalistele – soovime, et meie kodu ei oleks ainult meie „kindlus“ vaid meie külalislahkusest saaks osa paljud.
Köögi aktiivsema osa moodustavad kapisein ja saar, mille taha terve pere koos süüa valmistab.
Vanemate magamistuba on beežides toonides punaste aktsentidega, samas kõrval on ruumikas garderoob.
Tammod on Ikea-fännid, kolmveerand maja mööblist on just sealt pärit, nagu ka kogu lastetoa sisustus.
Suure aknaga vannituba on väljapeetult lihtne. Killukese värvi leiab ka siit!
Sauna puhkeruum on ruumikas, siit pääseb ka maja taha terrassile.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar