Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Kodu ja sisustus

Forma Media
MEISTRIKLASS KAHELE
14.04.2011 15:15 Eve Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Üheskoos on ikka lihtsam: aastatega kulunud maja on saanud taas värske fassaadikatte (Raimond ise lõi seina!) ja katuse, nüüd on järg jõudnud trepikojaakendeni ja suvel tegutsetakse ka aias. Endisest hiilgusest allesjäänud purskkaev ootab korrastusjärge, ent huvitavate terrassidega aias pakub praegugi kõigile majaelanikele rõõmu nii laste mänguväljak, kevadel tärkav looduslik lillemuru kui ka istumisnurk.
Üheskoos on ikka lihtsam: aastatega kulunud maja on saanud taas värske fassaadikatte (Raimond ise lõi seina!) ja katuse, nüüd on järg jõudnud trepikojaakendeni ja suvel tegutsetakse ka aias. Endisest hiilgusest allesjäänud purskkaev ootab korrastusjärge, ent huvitavate terrassidega aias pakub praegugi kõigile majaelanikele rõõmu nii laste mänguväljak, kevadel tärkav looduslik lillemuru kui ka istumisnurk.

Fotod: Indrek Kasesalu



 Kui Karin ja Raimond kaheksa aasta eest korteriotsinguil Nõmmele Õie tänavale jõudsid, sai otsus nende jaoks sama hästi kui kohe tehtud. Jah, just siia männitukka, vanasse puumajja tahtsid nad kolida. Mis siis, et hoone ise nägi välja just sellise kaua peremeheta olnud üürimajana, mis vajas igast servast kõvasti remonti. Mis siis, et pimedal novembriõhtul, kui esmakordselt kohale jõuti, ei osatud aimatagi, kui valge ja päikeseline see mändidevaheline korter tegelikult on. Otsus langes kiirelt, kuna mõlemad armastavad vanu hooneid ja materjale ning hingega tehtud ja kujundatud asju, mis siia väga sobisid.

 
Pealehakkamise võidud
1938. aastal ehitatud kivitrepikojaga palkmajas on kokku üheksa väheldast korterit. Kui enne Karini ja Raimondi saabumist ei olnud keegi suuremale remondile mõelda jõudnud, pidid nemad paratamatult enne sisustamiseni jõudmist hakkama peale põhilisest: seinad, aknad, torustik…
Oli see nüüd õnn või diplomaatiakunst, aga ühise eesmärgi nimel õnnestus neil koondada kõik üheksa korteriomanikku, olgu siis oma tööd, nõu või raha panustama. Nüüdseks on ilma laenu võtmata saadud jagu väga olulistest sammudest nagu katuse ja kogu maja fassaadi uuendamine, ees ootamas juba „iluasjad“: järgmisel suvel loodetakse vahetada koridoriaknad ja edasi tegelda kunagi esindusliku suure eesaiaga.
Oma korterit kujundades tuli ruumilahendus täiesti koost lahti võtta ja uuena üles ehitada. Paika jäid vaid korstnajalg ja torude asukoht. Neljakümnele ruutmeetrile on nüüd ära mahutatud avatud köögiga elutuba, magamistuba, vannituba ja esik.
„Algselt, kui korteri ostsime, nägi vaatepilt välja sootuks teistsugune. Nüüd on huvitav kõrvutada fotosid “enne” ja “pärast”. Uhke tunne on küll – mida kõike nii väikesel pinnal teha saab,“ jagavad Karin ja Raimond kogemusi. „Kui oma kodu rajamisse hoole ja armastusega suhtuda, saab ka väikesest korterist täitsa oma ja unikaalse hingega pesapaiga kujundada.“
Kõik tööd on korteris tehtud ise, abilisi ja ehitusmehi kasutamata. Välja arvatud ahju ladumine – seda tegi kogemustega pottsepp. Töö käigus on õpitud juurde nii mõndagi, sealhulgas väga vajalikku asjaajamise oskust ja oma õiguste eest seismist. Tegelikult lausa niipalju, et Raimondist on praeguseks saanud diplomeeritud jurist ja Karin on oma valdkonnas, kinnisvaras, vilunud spetsialist, kes tunneb vanade hoonete võimalusi ja valupunkte.
 
Otstarbekuse meistriklass
„Kuna ruumiga pole just priisata, oleme oma kodu nii läbi mõelnud, et iga nurk sellest oleks maksimaalselt kasutatav, samas ka igas suunas vaadeldav,“ võtab Karin kokku oma olulisemad kujunduspõhimõtted. “Oh kui ilus!” õhkavad küllatulevad sõbrad, “Ja kui läbi mõeldud!” täiendavad nad, kui on end mugavalt diivanil sisse seadnud – läbimõeldus kehtib siin iga ruutmeetri kohta.
Et avarust võita, vabaneti kõigepealt korterit mitmeks tillukeseks ruumiks jagavatest seintest, jättes alles vaid omaette magamistoa ja ehitades vana tualettruumi asemele korraliku vannitoa.
Keset korterit troonib suur tellisahi, mis toimib ka ruumijagajana, moodustades mõttelise piiri toa- ja köögipoolele.
Ruumi säästes oli oluline otsida ja leida mööblit, mis täpselt etteantud raamidesse ära mahuks. Ühes seinas kolm akent, teises köök ja ahi – vahepeal peab end ära löömata ka liikuda saama.
Nagu ühest suust kinnitavad Karin ja Raimond, et täpselt parajad asjad lihtsalt „jäid ette“, sealhulgas just parajalt suur raamatukapp ja suured keraamilised plaadid köögiseina, millest ei tarvitsenud kildugi ära lõigata. Aga nende õigete asjade äratundmiseks vajalik kodutöö oli neil tehtud väga hoolikalt. „Õigete asjade“ nimistusse kuulub veel suurem hulk kõikvõimalikke männipuust kapiuksi, mis õnnestus aastate eest Võrumaalt poolmuidu hankida – neist saaks midagi vahvat teha. Saigi – nii majale ajastuomaselt sobiva puidust seinatahveldise kui ka panipaigad vannituppa ja esikusse.
Materjali ärakasutamise näidiseks on veel köögi tööpinnast ülejäänud jupp koos valamu kohalt väljasaetud plaadiga, millest on saanud väike köögilaud, pliidiplaadi kohalt väljasaetud tükist sai väikese viimistluse järel lõikelaud – väärt materjal kasutati viimseni.
 
Aastad annavad asjadele näo
Lemmikärisid oma sisustus- ja ehitusotsinguil pererahvas siiski esile ei too: häid ja õigeid asju võib ära tunda kus tahes – olgu antiigi- või sisustusäris, aga ka tavalises ehituspoes või vanakraamilaos. Peaasi, et igal kojutoodaval asjal on oma tähendus ja isikupärane tegumood. Silmnähtavalt kuulub pererahva poolehoid esemeile, millel meistri käejälg külge jäänud. Mis ime siis, et sellised asjad on enamasti vanemad kui inimesed ise – käsitööle raatsiti varem hoopis enam aega kulutada.
Viimasel ajal pole koju uusi asju palju juurde soetada vaja olnud – head vanad ju eest ära ei kulu. Vahest siis, kui maal hakkab maja ilmet võtma, annab pererahvas aimu oma uuest harrastusest. Teise Eestimaa serva, Setumaale soetatud maakodu on praeguseks üks kindel põhjus, miks olemasolev korter võib pikemaks ajaks sellisena parajaks jäädagi. Sinnakanti, kust Karin juuripidi pärit, ei satutud päris juhuslikult, ja sealt meelepärane maakodu ka leiti.
Praeguseks on äratundmine, et sealset „lõunamaist“ elulaadi lihtsalt ei saa jätta paar korda aastas nautimata, käivitanud tõsisema projekti kui lihtsalt puhkusenädalad maal (ainult nädalavahetuseks niikaugele sõita pole nagu mõtetki). Kuulates jutte sellest, kuidas külanaabritelt kohalikku elu õpitakse, võib arvata, et varsti tuleks Karinile ja Raimondile ka Setumaale külla kippuda. Tahaks küll näha, mida nende kuldsed käed seal teha jõuavad.
Köök on kahele paras tänu läbimõeldud ruumikasutusele ja silmale rahulik vaadata, kuna kogu korterit läbiv kindel värvivalik on siingi rahulik ja selge: sinine ja valge, kreemist kollase ja puidupruunini. Ahju taha esikusse jääb vannituba, kus samas mustris kahhelpõrand, kööginurgast avaneb uks magamistuppa.
Kindel värvivalik hoiab ruumi rahutuks muutumast. Lae- ja seinavalgustid on leitud antiigiäridest.
Ülitüüpiline hästi mahukas Lutheri vabriku riidekapp ja ajast vintsutatud kummut said heledama värvikuue, mis magamistoas rusuvalt pruunina ei mõjuks. Värv varjab ka seda, et kummutisahtlid on eri päritolu ja veidi paigatud.
Kunagise napi tualettruumi asemele ehitati klassikaline vannituba, kus majaga sobivat ajastut rõhutavad väikeste värviruutudega kahhelpõrand, männipuust kapiustest meisterdatud vanniümbris ja samast materjalist mahukas seinakapp, mis ka elektriboilerit jm majapidamiskraami varjab.
Väärikas vana tammine raamatukapp, mille riiulid hoolimata täislastile ei kavatsegi läbi painduda on pärit antiigiärist.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar