Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
PÄIKE - AEDNIKU SÕBER VÕI VAENLANE?
14.04.2011 15:27 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Päikesepõletus kuivatab okaspuud pruuniks. Paremal juhul saab puud tagasi lõigates päästa, halvemal juhul puu hukkub.
Päikesepõletus kuivatab okaspuud pruuniks. Paremal juhul saab puud tagasi lõigates päästa, halvemal juhul puu hukkub.

Tekst: Jüri Annist
Fotod: Tiina Tammet, iStcockphoto

 

 

 
Möödunud samalaadse aasta kogemus näitas, et päikesepõletuse said sihvakama sammasja kasvuga okaspuud. Nende lume seest välja jäänud ülemised osad pruunistusid üsna tugevasti. Ometi oli ka eelmisel aastal pinnas praktiliselt jäätumata ning järelikult oleksid juured pidanud suutma varustada taimi piisava hulga veega, et asendada päikese poolt okastest välja aurutatut. Ilmselt võimendas heledalt lumelt tagasi peegeldunud päikesevalgus ultraviolettkiirguse toimet sedavõrd, et okaspuud ei suutnud seda taluda. Samasugune olukord ootab tõenäoliselt ees ka tänavu.
Veebruar on viimane aeg okkaliste aiaasukate abistamiseks.
 
Okaspuude 4 kaitsetarkust
1. Lumest väljaulatuvaid okaspuuvormide latvu tuleks varjutada varjutuskanga või puitlippidest kokkulöödud varjutuskilpidega. Lumest väljas olevaile võraosadele võib päikesevarjuks nõjatada kuuseoksi.
2. Sedamööda, kuidas lumekiht kevade poole õhemaks sulab, tuleb ka varjutid uuesti toimivaks kohendada.
3. Lume pinnalt tagasipeegelduva kiirguse vähendamiseks tuleb lumi „ära määrida“. Raputa okaspuude ümber lumele natuke nõge, tuhka või turbapuru ja lumepeegel ei tööta enam.
4. Kõigi nimetatud tööde tegemisel jälgi hoolega, et sa ise ei trambi lume all olevatel okstel. Lumi on okaspuude muidu püsti hoidvad võraoksad vajutanud horisontaalasendisse ja niiviisi ulatuvad nad lumest väljaküündivast ladvatutist üllatavalt kaugele. Okstele astudes võid nad tüve küljest lahti rebida, tehes puule korvamatut kahju.
 
Harjuta taimi päikesega
Kevade poole hakkavad okaspuude sordid järjepanu lume alt välja sulama. Nad on pikka aega lume all hämaras või lausa pimedas olnud, mistõttu ere päike võib neile eriti kergesti viga teha. Seega oleks lumekatte sulamise ajal tarvilik iga paari päeva tagant aias ringkäik teha, et õigel ajal järjekordset lumevangist pääsenut varjutada. Varjutite eemaldamisega ei maksa kiirustada – las puud saavad püsivamate soojakraadide saabudes oma suvise biokeemilise režiimi korralikult tööle, siis saavad nad jälle iseseisvalt hakkama. Varjete kõrvaldamiseks vali sombune ilm, siis ei ole see tegevus taimedele ülemäära tuntav.
Erinevatel aastatel on päikesest kannatada saanud erinevad liigid. Möödunud aasta ohvriteks olid kadakad, elupuud ja männid. Kartlikumad on reeglina kõik valge- ja kollaseokkalised sordid.
 
Muutlikud värvid
Mõni okaspuu on kevadel sedavõrd šokolaadikarva, et kuidagi ei arva teda enam elus olevat. Ära kiirusta selliste mahakandmisega – paljudele okaspuuvormidele on omane pruunikas, lillakas või kollakas talvevärvus. Kevade edenedes taastavad nad oma suvise värvi ja selgub, et talv ei teinud neile üldse kurja. Tuntud kameeleonideks on näiteks mikrobioota, roomava kadaka sort ’Lime Glow’, harilik kadakas ’Depressa Aurea’, harilik elupuu ’Golden Tuffet’ jt.
 
Külmalõhed
Teatavasti soojendab päike eriti tugevasti tumedaid pindu. Nii saavad kevaditi soojendatud puude tüvede lõunapoolsed küljed. Soojus meelitab mahlad tüves liikuma. Samas võivad päikeselistele päevadele järgnevad ööd olla väga külmad. Taimemahl jäätub ja ajab puukoore lõhki – olemegi saanud mureks kaela tüüpilise külmalõhe. Külmalõhedele on väga altid noored puud, eriti viljapuud, pärnad, kuldvihmad jne. Hooldamata koorelõhe servad hakkavad lipendama, tüvest eemaldunud koor kärbub üsna laialt – need on aga kõik eeldused tüvevähi tekkeks. Loomulikult on õige püüda puutüvede koort lõhenemise eest kaitsta, aga mitte keskenduda nende ravimisele.
 
Kuidas külmalõhest hoiduda?
  • Soojašoki vähendamiseks võõpa tume tüvi heledaks. Õigem on tüvesid valgendada lubjapiimaga. Miinus: puhas lubjapiim nakkub koorega halvasti ja vihm peseb valge kaitsekihi kiiresti maha.
  • Aiakauplustes müüdav „Tüvevalgendi“ on kokku segatud lubjast, savist ja raudsulfaadist. Sellega võõbatud tüved on päikesekindlad ja ka kahjurputukad on sunnitud tegema näo, et „mulle see puu ei maitsegi, ma lähen otsin endale mõne parema suutäie“.
  • Tüvede valgendamisega tuleb alustada kohe, kui tüved hakkavad lume seest välja sulama. Edukaks pintseldamiseks peab ilm olema kuiv ja õhusoe plusskraadide poolel.
  • Tüvede valgendamise alternatiiviks on tüvekaitsete kasutamine. Spiraalse kujuga plastikust tüvekaitsed on mõeldud eelkõige koore kaitsmiseks näriliste vastu, aga aitavad leevendada ka kevadist temperatuurišokki.
Kuidas külmalõhet ravida?
  • Külmalõhe avastamisel mässi tüve ümber riidest side. See surub koorehõlmad kenasti vastu tüve ja lõhe kasvab ilusasti kinni.
  • Lõhe kohalt võid sidemele määrida pookevaha – see muudab sideme strateegilise koha ilmastikukindlamaks.
  • Sidemeid tuleb aeg-ajalt kontrollida, et nad loomuldasa jämenevatesse tüvedesse sisse ei sooniks.
 
Kui külm kergitab
Mõnikord leiad kevadel aias jalutades, et väiksemad põõsahakatised, aga eriti püsililled ja maasikad on talvega maast välja kerkinud ja lamavad külili mullal, valged juured päikese käes kuivamas. Selline külmakergitus on eriti tugev siis, kui päevasoe vaheldub tugevate öökülmadega. Öösiti tekkiv jää surub taimed äärmiselt osavalt mullast välja.
Paljastunud juurtega taimed tuleb kohe tagasi mulda istutada. Kui külmunud pinnas ei lase seda teha, siis too poest pakitud aiamulda, tee see niiskeks ja raputa niisket mulda paljastunud juurtele. Kui maapind taas lahti sulab, istuta probleemsed taimed tagasi.

 

Sellel talvel on aiad olnud valdavalt paksu lumevaibaga kaetud, mistõttu võiks arvata, et eredad kevadpäikese kiired ei pääse igihaljast lehe- või okasrüüd pruunistama. Loogiliselt peaksid puutüvedki jääma lume sees külma näpistusest puutumata. Maapind lumekihi all on vähemalt Tallinnas sula, järelikult ei tohiks külmakergitused olla probleemiks. Kas tegelikkus on ikka nii roosiline?
Lisaks okaspuudele vajuta ka rodode iilekiste jt igihaljaste lehtedega taim.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar