Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
AED PULGA OTSAS
14.04.2011 15:27 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Tugevalt sinakasroheliste okastega ja kitsa võraga lehisevorm 'Stiff Weeping'.
Tugevalt sinakasroheliste okastega ja kitsa võraga lehisevorm 'Stiff Weeping'.

Tekst: Eneli Käger
Fotod: Eneli Käger, Juta Kübarsepp

 

 
 
Üha rohkem on linnatüüpi pisikesi iluaedu, mis eeldavad väiksema kasvuga viljapuid ja väiksemaid ilupuid ja -põõsaid. Kindlasti muudavad aia huvitavamaks väikesekasvulised puittaimede tüvivormid, mis võimaldavad istutada taimi „mitmekihiliselt“. Nad on looduslikust liigist nõrgema kasvuga, nende hulgas on väga huvitavaid vorme alates rippuvate okstega nn leinapuudest, keradest ja mätastest kuni veetlevate sasipeadeni. Tüvivormidena saab kasvatada nii marjapõõsaid kui ka dekoratiivseid leht- ja okaspuude vorme.
Inimese pilk haarab kõige paremini seda, mis jääb silmakõrgusele. Uued moodsad kääbuskasvuga okaspuud kasvavad aastas vaid paar cm. Maapinnal kasvades kaoksid nad peenrasse, mattuksid esimese lume alla ja muidugi ulatuks igaüks neile peale pissima, kui neid ei poogitaks kõrgemale tüvele.
Poogitud puude kasvukõrgus sõltub tüve kõrgusest, millele lisandub võra suurus. Kuna tüvi (alus) enam pikkusesse ei kasva, siis on sellega üldiselt määratletud ka puu kasvukõrgus, eriti rippuvate okstega vormide puhul.
 
Poogitud imed
Väga üldiselt võib „pulga” otsas kasvavad puud jagada kaheks: lõikamisega kujundatud ja poogitud.
Tüvele lõikamisega kujundatud okas- ja lehtpuude pallid ning mättad on meie aedu kaunistanud juba päris pikka aega. Sellised kujundpuud vajavad järjepidevat vormi pügamist.
Tunduvalt uuemad vigurid on aga tüvele poogitud kerajad, laiuvad ja roomavad sordid ning vormid. Kuidas nende eest hoolitseda, et nad end hästi tunneksid?
Poogitud puud on kindlasti õrnemad kui nende maapinnal kasvavad sõbrad. Uhke oksapusa tüvel on küll mõjus vaatepilt, kuid taime raskuskese on viidud maapinnast kõrgemale. Tüvele poogitud võrad on tunduvalt õrnemad tuule sasimise suhtes kui maapinna lähedale poogitud taimed. Seda tuleb silmas pidada ka istutades. Et taim saaks kindlalt juurduda, tuleb ta korralikult toestada kuni juurdumise lõpuni (2-3 aastat) vähemalt kahe tugikepiga. Okaspuude poogendid kasvavad reeglina aeglasemalt kokku kui lehtpuud. Vajadusel tuleb toestada poogend eraldi, et tuul ja talvine märg lumi poogendit lahti ei murraks.
 
Marjapõõsad
Tüvel kasvatatakse enamasti sõstraid ja karusmarju. Pihlakale poogitud must aroonia annab aga erakordselt kauni väikese marjapuu, millel on toekas tüvi ja kaunis sügisvärv.
Tüvele pookimiseks kasutatakse reeglina nõrgema kasvujõuga sorte, seetõttu on marjasaak tavalisest põõsast väiksem.
Põõsa võra hooldamine ja lõikamine sarnaneb maa piiril kasvava põõsa eest hoolitsemisega – vanu viljaoksi lõigatakse järk-järgult välja. Rohkelt vilja kandvad oksad tuleb vajadusel toestada.
 
Lehtpuud ja -põõsad
Tüvele poogitakse põhiliselt rippuvate või keerduvate okstega vorme, mille ilu tuleb esile just pisut kõrgemale tõstetuna. Samas on olemas ka kerakujulist võra moodustavaid vorme, mis on aias väga efektsed.
Puude kasvukõrgus sõltub tüve kõrgusest. Kuna tüvi (pookealus) enam pikkusesse ei kasva, siis on sellega määratletud ka „leinapuu” kõrgus. Püstiste okstega tüve kõrgusele lisandub poogitud taime kõrgus.
 
Tüve otsas kasvavatest aiapuudest moodustavad suure liigi- ja vormirohke seltskonna pajulised. Üks tuntumaid on rippuvate okstega raagremmelgas Salix caprea ‘Kilmarnock’, kes õitseb kevadel klassikaliselt „kollaste pajutibudega”. Punapaju Salix purpurea ‘Nana’ ja ‘Gracilis’ on kiirekasvulised nõtkete okstega põõsad – tüvele poogituna madalad ümara võraga puud, ‘Pendula’ aga rippoksaline vorm.
Levinud, kuid pisut õrnema hingega on terveservaline paju Salix integra ‘Hakuro-nishiki’, kellel on dekoratiivsed just üheaastased roosakas-valgete lehtedega võrsed. Noorte pikkade värvikate võrsete-lehtede kasvatamiseks vajab ta julget tagasilõikamist. Eelmise aasta võrsel võiks alles jätta 2-3 punga. Väetamine tagab pikad noored võrsed.
Sarnase hoolduse ja lõikamisega on ka kolmehõlmaline mandlipuu Prunus trioloba. Puuke on eriti dekoratiivne kevadel, õitsedes enne lehtimist roosade täidisõitega. Pärast õitsemist tuleb 2/3 pikkadest okstest julgelt tagasi lõigata.
Igati uhke, terve, tubli ja tugev on tüvele poogitud Meyeri sirelSyringa meyeri‘Palibin’, kes õitseb juunis (pärast harilikku sirelit) helelillade meeldivalt lõhnavate õitega ja annab vahel veel suve teisel poolelgi üksikuid lõhnavaid õisikuid.
Ilusate õitega peibutab ka iluõunapuu Malus ‘Royal Beauty’ – väga dekoratiivse kitsa võraga leinavorm. Lehed ja noored võrsed on kevadel punased, suve teisel poolel on lehed punaka varjundiga tumerohelised. Õied ja viljad on tumepunased. Täiskasvanud puu kõrgus ja laius sõltuvad nii pookekoha kõrgusest kui ka võra kujundusest. Lõikamata tuleb arvestada vähemalt 2-3 m kõrguse ja laiusega. Noores eas vajab ta hoolikat võrakujundamist nagu kõik noored õunapuud.
Jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum’Pendulum’ on üsna haruldane, ilusa ühtlase vihmavarjukujulise võraga vorm. Noore taime nõrgad oksad keerduvad allapoole, kasvades laiusesse, moodustades ühtlaselt lapiku vihmavarju. Lõuna-Eestis võib olla külmaõrn.
Ka vahtrate hulgas on ilusaid keraja vormiga väikeaeda sobivaid kääbuspuid. Harilik vaher Acer platanoides ’Globosum’ on tiheda korrapärase kerakujulise võraga aeglasekasvuline puu. Vanemas eas kasvab ta rohkem laiusesse kui kõrgusesse. Mägivaher Acer pseudoplatanus ’Brilliantissimum’ on aeglasekasvuline, korrapärase munaja kuni 2m kõrguse ja laiuse võraga põõsas, tüvele poogituna kääbuspuu. Lehed on puhkedes veetlevalt lõheroosad, suvel kollase-rohelise laigulised.
 
Eesti aedades võib kohata ka suure läätspuu, jalaka, saare, kase rippoksalisi vorme.
NB! Ladinakeelne sordinimi ‘Pendulum’ tähendab rippuvate okstega vormi.
 
Leinapuude lõikamine
Leinapuud vajavad järjepidevat lõikamist, et puu heas elujõus püsiks.
·         Tihedalt laskuvatest okstest võra all on pime ja seal kipuvad oksad kuivama. Kuivanud oksad tuleb võimalikult kiiresti eemaldada.
·         Kiirekasvulistel taimedel (nt pajud, saared) on soovitav lõigata igal kevadel eelmise aasta võrsed tagasi 2/3 ulatuses ja 2–3 aasta tagant lõigata noorendamise eesmärgil tugevamalt tagasi.
·         Kui pikad oksad hakkavad segama muruniitmist, tuleb oksi lühemaks lõigata. NB! Pikka võrset tagasi lõigates hakkavad arenema uued tugevad oksad esimestest allesjäänud pungadest. Kui seda teha „joonlauaga” ühtlaselt ühelt kõrguselt, tekib võrale uus tihe „seelikuring“. Lõigates iga oksa individuaalselt ja hoides võra hõredamana, saame kauni kujuga „leinavormi”.
·         Korralikult lõigatud võra on eriti nauditav talvel, kui lehtedeta oksad lume taustal uhkelt välja joonistuvad.
·         Aeg-ajalt tuleks noorendamise eesmärgil välja lõigata vanemaid oksi.
·         Oksi lõigatakse puu liigile vastaval ajal. Kaski ega vahtraid ei lõigata kevadise mahlajooksu ajal, vaid suve teisel poolel.
 
Okaspuud
Okaspuud vajavad tüvele poogituna vähem hoolt kui lehtpuud.
Kõige raskemad ilmaolud on tavaliselt talvel: tuul, tuisk, lumi. Talvel tuleb poogitud okaspuudelt lume raputamisega olla ettevaatlik, et poogend ei murduks.
Tüvele poogitakse kadakate, kuuskede, nulgude, lehiste ja mändide nii kiire- kui ka kääbuskasvulisi sorte. Tüve kõrgus jääb u 60-150cm, millele poogitakse kerajaid, madalaid, laiuvaid või roomavaid vorme, mis muidu taimede vaipa ära kaoksid.
Tüvipuud võimaldavad istutusalas esile tuua väärtuslikke kääbussorte, tõstes nad muudest pinnakattetaimedest või madalatest põõsastest kõrgemale. Õigesse kohta paigutatud suurem taim on soolopuuna aias võimas pilgupüüdja.
Mägivahtra 'Brilliantissimum' lehed on puhkedes veetlevalt lõheroosad, suvel kollaselaigulised.
Eesaias mõjuvad omapärased vormidtaimsete skulptuuridena. Esiplaanil raagremmelgas 'Kilmarnock'

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar