Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
LINNA KESKEL MAAL
14.04.2011 15:26 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Aia taustal olev koolimaja on suvel vaikne ning pere aiatoimetusi ei sega.
Aia taustal olev koolimaja on suvel vaikne ning pere aiatoimetusi ei sega.

Fotod: Kaido Haagen

 
 
 
Kes: Helju Sakson, Ene ja Kadi Saava + 2 kassi
Kus: Põlva linnas
Mis: Üle 1000 m² krunt linna keskel, pinnas varieeruv ning on parandatud omatoodetud kompostiga. Lilled on istutatud vastavalt pinnasele.
 

 







 

Lilled, mis loovad maa-idülli
 
Tekst: Tiina Tammet
Fotod: Kaido Haagen, Tiina Tammet
 
Maa-aiad on ikka kirjud ja lillerohked. Looduse kohalolu on siin pidevalt aimatav, seega ei ole joonlaua järgi mõõdetud peenrad ja täpne kord siin tähtsaimad.
Maa-aia lilled on paljud vähemalt põlvekõrgused, mõned mehelgi üle pea. Nii saab neid istutada kõrguse järgi sobivalt üksteise ette. Hästi mõjuvad taimed suurema õielaiguna. Juhuslikult ise end külvanud sõrmkübarad ja kurekellad on igal pool teretulnud täiendused – juhuslikkus seob ettekavatsetud korralikkuse meeldivaks tervikuks.
 
Kui tahad omale luua kodust ja maa-ainelist lilleaeda, vali järgmisi taimi:
 
Püsikud
käokingad Aconitum
kurekell Aquilegia
tähtputk Astrantia
laialehine kellukas Campanula latifolia
elulõngad Clematis
müürililled Cymbalaria
kukekannused Delphinium
sõrmkübarad Digitalis
siilkübar Echinacea
päevaliiliad Hemerocallis
iirised Iris
karikakrad Leucanthemum
kobarpead Ligularia
liiliad Lilium
tulinelk Lychnis
metsvits Lysimachia
pojengid Paeonia
floksid Phlox
roosid Rosa
päevakübarad Rudbeckia
kuldvits Solidago
 
Suvikuid ja sibullilli
lõvilõuadAntirrhinum
begooniad Begonia
saialilled Calendula
daaliad Dahlia
püvililled Fritillaria
gladioolid Gladiolus
balsamiinid virk-liisud Impatiens
lilleherned Lathyrus
nartsissid Narcissus
peiulilled Tagetes
tulbid Tulipa
kannikesed või võõrasemad Viola

Suvilillede ja püsikute ühised peenrad ja soojades toonides õierohkus sulatavad siin südame – otsekui oleksid sattunud maale, vanaema juurde. Aiavõistluse finaalis jääb see aed meelde loomuomaselt eheda väikelinna miljööga ning oskusega kujundada aeda lihtsate taimedega.
Pisut üle tuhanderuutmeetrise, pika ja kitsa krundi külg avaneb mõnusalt lõunasse. Keskpäeval varjutab aia lõunaserva koolimaja kõrge katus, see hoone ehitati nõukogude ajal perenaise Helju isa krundile. 1993. aastal tagastati talle maja, kus tegutses lasteraamatukogu. Nii elaski perenaine algul raamatukoguga ühe katuse all. Praegu toimetavad majas kolm hakkajat naist: Helju ning ta sugulased Ene ja Kadi. Töid teevad kõik ühiselt, sest aias nokitsemine pakub kõigile midagi.
 
Läbikäiguhoovist aed
Aeda hakati nullist peale rajama 1994. aastast, sest koolimaja-tagusel läbikäigualal polnud mitte midagi. “Siin oli koolimaja jooksuplats, igaüks käis õuest läbi, põõsaid polnud ühtegi,” meenutab Helju alustamist. Esmalt sai tehtud piire, et oma õue kuidagi tähistada, kuid sedagi lõhuti algaastatel korduvalt. Enamus puid ja põõsaid istutatigi kohe alguses. Nüüd on aed juba pea kaks aastakümmet kasvanud ning ümbrusest eraldavad puud ja põõsad suureks sirgunud. Piirdeks istutatud viirpuuhekk on tihe ja peab kinni enamiku koolihoovist tuleva tegevuse. “Elame nagu keset linna maamajas,” kinnitab Helju rahulolevalt. Paljud siin soojades toonides õitsema valitud taimed on just need, mida seostatakse nn maamaja- ehk vanaema aiastiiliga. Südamelähedased, traditsioonilised ja armsad vähenõudlikud lilled ääristavad nii majaserva kui ka murus paiknevaid lillepeenraid. Nüansse lisavad poti- ja amplitaimed.
Aias on olemas kõik, mis teeb suve mõnusaks – värvirõõmsad lillepeenrad, roosid, varju pakkuvaid põõsad, marja- ja viljapuud ning aedviljamaa. On piisavalt murupinda ja avarust.
Värvikust annavadki peamiselt suvililled, mille taimed kasvatatakse enamikus ise, nii et Helju sõnul märtsikuus enam söögilaual ruumi pole, kõik on tärkavaid taimi täis. Tema hoolealused on petuuniad ja peiulilled, lemmikud on aga tavalised põllukakrad, mis õitsevad siin nagu mühiseb.
Ene kasvatab virk-liisusid. „Need on nii lihtsad kasvatada,“ kinnitab ta, „tahavad ainult kastmist“. Kõige noorem pereliige, Kadi, lõpetab TÜ geoloogia esimest kursust ja tema hooleks on muruniitmine ja heki pügamine. Muru katabki kogu käidavat ala, aiateid siin polegi.
Aia ülesehitust põhjendab Helju nii: “Koolis mulle geomeetria ei istunud, aga elus on väga kena. Kõik peenrad on geomeetrilised – ei osanud siia loogelisi kujundada.“Tema hoole all on lillepeenrad, äraõitsenute koristamine ja peenraäärte korrastamine. Aga igaüks tahab toimetada ka oma ideede kallal. Nii on Kadi kujundanud kividest mao ja Ene löönud kokku suvilillevankri.
 
Loodus aitab
Lilli aitavad paljundada ka linnud. Kui suvel ripuvad räästa küljes suvililleamplid, siis talvel on see koht rasvapallide päralt. Nii on aias kasvamas päevalilli ja laialehist kellukat.
Varasemate aastate pilte vaatame albumist, kus paistab kaunis kevadiste sibullillede rohkus – nartsissid, tulbid, püvililled, kõrged laugud. Suvistest sibullilledest võluvad liiliad ja kartulivagude kõrval kasvavad uhked gladioolid. Gladioolid saab koos kartulitega maha pandud ja adraga vaod kinni aetud.
Suvilillede taustaks on värava ääres tumerohelisi mägimände ja elupuid. Viirpuuhekk on nii tihe, et ainult kassid oskavad sealt läbi käia. Põhja poolt hoiab tuuli kinni pikk majasein. Kõrgem raamistutus ning maja loovad õdusa ja taimekasvuks soodsa sooja aia, kus toimetamisel pole lõppu näha. Heljul on ka üks teostamata unistus: “Tahan veel teha peenra, kus on ainult rohelise ja valge kooslus – kus kasvaksid kirjulehelised, rohelised ja valgete õitega taimed.”
 
Siilkübar on liblikate lemmik.

Maja sokliäärne on suvelillede päralt: petuuniad, peiulilled, kirinõgesed, virk-liisud värvivad suve.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar