Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
MÜSTILINE LOODUSLIK AED
14.04.2011 15:26 Piret Veigel Loe kommentaare (1) Prindi

Maja kõrval on imetlusväärne istutusala, mis on tänu okaspuude ja püsikute kombinatsioonile ning ürgse ilmega äärekividele kaunis igal aastaajal. Mitmetesse varjulistesse ja põnevatesse aiaruumidesse viivad hoolega rajatud teerajad.
Maja kõrval on imetlusväärne istutusala, mis on tänu okaspuude ja püsikute kombinatsioonile ning ürgse ilmega äärekividele kaunis igal aastaajal. Mitmetesse varjulistesse ja põnevatesse aiaruumidesse viivad hoolega rajatud teerajad.

Tekst: Anne Sneck, Piret Veigel
Fotod: Tiiu Kaitalo

 

Mis? Suvekodust päriskoduks saanud aed
Kus? Soomes Lohjal, Helsingist u 60 km läände
Kes? Ema ja tütar, Kaarina ja Marja Mellin
 
 

Aiatöö on Marja ja Kaarina Mellinile südamelähedane tegevus. Kahe harrastusaedniku eesmärgiks on loomuliku ilmega terviku saavutamine, kus looduslik lopsakus varjaks inimkäte rajatu. Marja arvates ollakse eesmärgist veel kaugel, kuid külaliste arvates on juba nüüd kõik puud-põõsad ja veerajatised leidnud täpselt oma koha, nagu oleksid nad olnud siin aegade algusest peale. Oskuslikult rajatud aed mõjub harmoonilise, kuid vormirikka muinasmaana.

Igavast lagedast põnevaks muinasmaaks
Kui maja ligi viisteist aastat tagasi osteti, kasvas siin vaid mõni üksik puu, ülejäänud krunt oli tasane metsistunud rohumaa. Marja alustas tööd aia planeerimisest. Igava üheplaanilise tasandiku asemel sündisid tema vaimusilmas erineva kõrgusega alad, nõlvakud ja nõod, romantilistesse salapaikadesse suunduvad käänulised teerajad.

Esimesel suvel rajati keset aeda suur istutusala, mis ristiti Ema peenraks. Üle kividega ääristatud künka kasvavad kevade jalajälgedes helekollased priimulad. Seejärel löövad lõkendama padjandfloksi põsed, helkima hakkab hõbevalge kadakkaer ja nende kohal loidavad madalate iiriste violetsed leegid. Suve südamest, kui peenra keskel avavad oma rasked lopsakad õied pojengid, võtab värvimaailm suuna sügisele, särades ruska, Soome suve leegitseva loojangu kuumades toonides.
„Mulle meeldivad sügise hõõguvad varjundid ja seepärast mõtlen taimi valides alati ka nende sügisvärvusele,“ ütleb Marja.
 
Vesi omast käest
Juba esimesel suvel sai Mellinitele selgeks, et piisavas koguses kastmisvee saamiseks tuleb selles vallas välja mõelda tavalisest põhjalikum elukorraldus. Õuele rajati vihmavee kogumissüsteem, mille abil suunatakse kogu katustelt voolav vesi kogumispaaki, sealt aga pumbatakse aeda rajatud tiikidesse ja veesilmadesse. Saadud kogemus väärib esiletoomist: arvukate veekogude pinnalt aurustudes niisutab vesi õhku isegi sellisel määral, et suudab mõjutada aia mikrokliimat. Siin tuleb Soome keskmisega võrreldes iseseisvalt toime märksa rohkem liike!
Marja kaevas keskmise peenra kõrvale vaat et esimese tööna veesilma. Kühveldamist olevat jätkunud kogu suveks. Osa peenra äärekivisid leiti siitsamast krundilt, kui algasid maja vundamendi parandustööd, osa aga toodi naabrite loal lähiümbruse maadelt. Nii labidas kui ka kärud on selles peres kõva vatti saanud.
 
Mängulised tulevikuplaanid
Aastate jooksul on aed tasapisi laienenud: lisandunud on Küngas, oja ja mitu salapäraselt mõjuvat aiaruumi. Kaarina ja Marja on kunagisse suvilasse aastaringselt elama asunud, suure maja teises otsas aga suvitab õde Pirjo oma tütre Teklaga. Tänavusuvised plaanid toovad aeda mängumaja, ja pergola serva laotakse suurtest kividest müür. Tulevikuplaanides aga koidab laste jaoks puude otsa ägeda köistee rajamine.
Oma mängumaal jätkub tööd paljudeks tulevasteks suvedeks!
 
Kaarina ja Marja 5 lemmikut
Marja arvates sobib tervelehine elulõng oma väikesteõitega looduslikku aeda rohkem kui suureõieline elulõng. Aias näeb eri varjundites siniseid, valgeid, roosasid ja kollaseid kurekelli. Loodus teeb nendega oma trikke, igal aastal üllatavad nad uue koha ja uue ristandina.
1. ahtalehine pojeng Paeonia tenuifolia on Kaarina silmatera.
2. Skinneri kurekell Aguilegia skinnerii.
3. Madalakasvuline aediiris Iris germanica 'Pastel Charme' on oivaline õitseja.
4. Tervelehine elulõng Clematis integrifolia.
5. Rododendron Rhododendron (Az) 'Rosy Lights'
Sügav tiik on aias kõige suurem veekogu, mille pinnalt saavad end imetleda ümbritsevad puud-põõsad ja kaldataimed. Kevadine lumesulamisvesi täidab tiigi ääreni suvel pumatakse vett juurde kas kaevust või kogumispaagist. Tiigikallastel tunnevad end hästi erinevad sõnajalad, hostad Hosta, laudlehed Astiliboides tabularis ja angervaksad Filipendula.
Elumajast viib kuuri juurde käänuline teerada, mida ääristab Ema peenra maaividest serv. Suve algul sirutab padjandfloks Phlox subulata oma helendavad sõrmed üle kivide ja siniste õitega roomav akakapsas Ajuga reptans täidab peenras viimse kui tühiku . Värsket rohelust rõhutab hõbevalge karvane kadakkaer Cerastium tomentosum. Teeraja kohale kaarduvad hobukastani oksad. Eleyu õunapuu Malus eleyi tõmbab pärnapuu ette roosa õieloori.
Violetne padjandfloks Phlox subulata moodustab kivide vahele õitseva vaipkatte. Heleroheline angervaks Filipendula valiti peenrasse tänu kaunitele lehtedele. Madalad tumelillad aediirised Iris germanica ’Pastel Charme’ moodustavad karvase kadakkaeraga Cerastium tomentosum toreda kontrasti. Taamal kasvav kämmalvaher Acer palmatum ’Atropurpureum’ vahetab sügisel oma purpurse kuue säravpunase vastu.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar