Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
LEEGI TALU PARADIISIAED
14.04.2011 15:26 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi


Siin aias on lastel ruumi ja luba mängida. Lapselapsed, 3 poissi, armastavad aiasoppides sõjamänge mängida.
Siin aias on lastel ruumi ja luba mängida. Lapselapsed, 3 poissi, armastavad aiasoppides sõjamänge mängida.

Tekst: Anu-Kristin Tara
Fotod: Aavo Leemets

 

Kes: Maila ja Endel Hõim
Kus: Mahu küla Lääne-Virumaal
Tingimused: Merelähedane klindipealne 4000 ruutmeetrine aed
 
 
Kunagise karjalauda lüpsjate ametikorteriks olnud räämas, kreegivõsa ja takjate vahele maetud vana talumaja ostsid Maila ja Endel Hõim 2001. aasta varakevadel. Maila ei olnud kohast eriti vaimustatud, kuid Endlile meeldis ümbritsev avarus, Mahu rand ning ka ühendusteede ja-võimaluste lähedus. Mahu rannaga olid nad seotud juba kunagi Rakveres kutsekeskkoolis töötades, kui käisid kooli suvilas ja siinses vaikses rannas puhkamas.
„Meie eesmärgiks polnud esialgu aia loomine, vaid võimalus olla suvel mere lähedal. Läks aga teisiti,“ meenutab Maila.
 
Hoogsalt kogutud taimed
Algul jagati suur aed väiksemateks osadeks. Esimesena kujundati pargiosa krundi põhjaküljel, et kinni püüda külmad põhjatuuled. Esimesed puud, kuused ja lehtpuud toodi täislastis kaubikuga Jõgeva Puukoolist. Puid on toodud ka loodusest, männid oma metsast, ja kõiki neid üritab Maila lõikamisega vormis hoida. Park on muust aiast eraldatud vabakujulise hekiga tuhkur enelast ’Grefsheim’. Tema pikad kaarduvad oksad kattuvad maikuus üleni valge õievahuga, pakkudes võrratut vaatepilti.
Aiaväravast pargini viivat killustikuteed ääristavad ühelt poolt lopsakad aed-leeklilled, iirised, lõvilõuad, kelle kohal kõrguvad lõhnava lillherne koonused; teiselt poolt aga madalakasvuline enelahekk.
Aia lääneküljes kõrgub muruplatsi ääres maakivist laotud servaga kahetasandiline peenar, mille esimesel korrusel puhkevad juunis pojengipõõsad, teisel, kõrgemal astmel avab aga juuli lõpus-augusti algul õied üle saja daaliataime. Nende vahel uhkeldavad mitu suurt pööris-kipslille valkjat pilve.
Püsililli on aias erakordselt palju, nad on kokku sätitud suvelillede, lehtpõõsaste ja -puude ning okaspuudega. Päiksepaisteliste peenarde serva ehib kollaselehiste hostade lint, varjulises metsaaias püüab pilku valge-rohelisekirju hostahekk. Palju on päevaliiliad, neid meil nii vähenõudlikke ja lopsakaid lemmikuid; mitmel pool sirutavad kobarpead (Ligularia) taeva poole oma kuldseid õieküünlaid.
Varjulises metsaaias kasvavad põhiliselt lehtpuud ning võimsad vanaema-lilled. Suurt elevust tekitas aiažüriis kõrgekasvuline, põnevate pallpungadega taim, mille lõpuks tuvastasime kollaseks vahakübaraks (Kirengeshoma palmata).
Metsaaia jalgrada juhib üle tiigi viivale sillale. Kallast kaunistavad võimsad niiskuslembesed rodgersiad ja kobarpead, kõrrepöörised ja hostapuhmikud, ning maapinda katab südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia). Tiiki suubub maja lõunaküljelt alguse saav paekiviga raamistatud ojake, kust Endli ja Maila lastelastele meeldib omatehtud laevukesi allavoolu sõidutada.
Oja seob puhkenurgani viivat teepoolt hea vaatega aia teisele tiigile. Purskkaevuga tiigis õilmitseb mitu sorti vesiroose, Endli lemmikuid, kallastel laiutavad uhked päevaliilia- ja iirisepõõsad. Kui ühel aastal olid tiigis forellid, siis oli see Endli lemmikkoht aias ja ta käis abikaasa sõnul iga natukese aja tagant neid vaatamas.
Okaspuude kollektsiooni maja lõunaküljel pikivad pojengid ja okaspuude staatilist rohelust ergastab ka mitu sorti elulõngu. Nende külmades sinistes ja roosades toonides mägi- ja suureõieliste elulõngaõite vahelt avastasime lilladest kaunadest ehitud herneväädid, mis üllatavalt hästi kõigega harmoneerusid.
 
Mugavus ja silmarõõm
Maila armastab aeda vaadata köögiaknast, hommikukohvi tehes. Aknast lääneküljele avanevat vaadet imetledes tulevad tal parimad mõtted ja ideed. Lisaks ronitaimedega kaetud palkmajakesele muruplatsi serval saab ilma eest varju ka grillmajas, kus pere sageli kokku tuleb. Siingi on mõeldud tuulevarjule: huvitavalt järguline, kolmerealine hekk peab tulevikus külma põhjatuult kinni hoidma.
Hommikupoolsel majaesisel on väike terrass, kus hommikukohvi ja päikesetõusu nautida. Terrassi varjab madalam kollaseõieline maranahekk.
Kuna mereni on siit ainult poolteist kilomeetrit, mõjutab see Leegi talu aeda tugevasti. Kevadel on tavaliselt kaua külm ja tänavu oli aed meetripaksuse lumekihi all, ent huvitaval kombel metsloomad aiast eriti aiast matti ei võtnud, aeg-ajalt jättis vaid karu oma hunnikuid mälestuseks. Mullu tegid hiired aias pahandust, süües ära mitmed (ilmselt maitsvamad) püsikud ja eksootidest tääkliilia. Selle kevade üllatused ootavad veel ees.
Leegi talus peetakse aeda „kaugjuhtimisel“, kuna maja on kasutusel rohkem suvekoduna. Siiski on perel jaksu ja indu aeda korras hoida. Lisaks kompostmullale saab aed väetist alati sügisel ja kevadel, muud moodi ei saakski: merepõhja liiv vajab väetamist, et lopsakad püsililled end hästi tunneksid. Viljapuid aias õieti polegi, paar ploomipuud rahuldavad pere vajadusi täielikult.
 
Kust tulevad ideed?
Inspiratsiooni ja ideid aia loomiseks ammutas Maila ajakirjadest ja aiaraamatutest. Tal on olemas kõik Eestis ilmunud aiaraamatud ja läbi loetud sajad aiaajakirjad. Nüüdseks on kogemusi piisavalt, ent iluaianduse käsiraamatud on pidevas kasutuses.
Maila ja Endel on ka usinad reisijad. Igal aastal on käidud aiareisil, kaugemateks kohtadeks Jaapan ja Madeira. Väga meeldis käik Lätti ja lähiaja suur soov on külastada Poolat – nii taimede kui aiamuljete pärast.
Taimejahil on pererahvas kõik Eesti aiandid-puukoolid läbi käinud. Tihedamad sidemed on Tõnu talu puukooliga, kus käiakse vähemalt korra aastas, ka Juhani Puukoolist astutakse ikka läbi. Aeg-ajalt tuleb aga Mailale kuusevaimustus peale, siis läheb ta Tartu puukooli kuusevorme jahtima.
Rohked valgustid on Endli rida, tema valib, kus, mida ja millega valgustada. Parima öövalguselamuse pakkus aga mitme aasta eest siin toimunud Maila klassikokkutulek, kui külalistele tuli mõte aias kivimüüridel küünlaid süüdata. Oli augustikuu, vaikselt hiilis aeda udulaam ja õitsesid tubakad, põhjamaade öökuningannad – suured, kõrgevarrelised, valgete rippuvate, uimastavalt lõhnavate õiekobaratega. Uduses aias hubisesid küünlaleegid, metstubakaõied lõid hämaruses särama ning vaatepilt oli nii kaunis, et isegi möödasõitvad autod andsid signaali. Sellest imelisest kogemusest räägivad Maila klassikaaslased siiani, aastaid hiljem, igatsevalt.
Endel armastab aeda pildistada, põnevaid vaateid on pakkunud ka ööhämarus. Fotoalbumitesse jõuavadki neil eelkõige aiapildid.
 
Aia parimad hetked
  • Maila parim kogemus on kolme aasta tagune lillemuru. Seemnesegu oli küll hirmkallis ja muru sõi lilled lõpuks välja, kuid moonide ja rukkililledega kaunistatud lapp oli nii ilus, et tänavu algab teine katse: aia taga oma platsil, sest muu aiakujundusega see kahjuks enam kokku ei lähe.
  • Pererahvas on ebaeestlaslikult külalislahke: sisse on lubatud üle-aia-piilujaid, viisakad matkajad said sauna ja võõramaa tuletornipildistajad kohvi ja teejuhatust. Maila meelest peab inimene olema kõigele avatud – siis on elu ilus.
  • Suvelillerohkus teeb aia värvikirevaks. Seemnenimekirja koostab Maila tavaliselt juba sügisel, laseb sel talvel settida ning teeb kevadel korrektuure. Lemmiklill on lisaks metstubakale ahtalehine peiulill, mille kohta Maila ütleb: „Väike taim, kuid jätkub kauaks“. Armsad on ka Sulev Savisaare aiast pärit rohtlaliiliad (Eremurus).
  • Peale Jaapani-reisi tärkas Endlil hirmus salatilembus! Värske lehtsalat, millele lisaks sibul, till, petersell, peale sojakaste – suurepärane! Maila tahab nüüd leida aias koha, kuhu kevadel mahutada värvilised salatid ja basiilikud. Kerge see pole, sest eraldi aiamaad ei ole ja kõik nurgad on taimi paksult täis!
  • Kui ühel aastal olid tiigis forellid, siis oli see Endli lemmikkoht.
  • Siseõue kaitseb põhjatuulte eest kõrge elupuuhekk ja siin on lastelastele oma mänguplats liivakasti ja kiigega.
Metsaaia vilus tunnevad end hästi suured hostapuhmad. Öösel on olulisel kohal valgustus. Tugev prožektorivalgus toob esile ennekõike äädikapuude suured lehesõrmed. Metsaaia nurgas peidab väike õuekäimla end humalakardina taha.
Tiigikalda niisekel mullal tunnevad end hästi madalakasvuline sõdalehine bergeenia Bergenia cordifolia, Prežervalski kobarpea Ligularia prezerwalskii ja sulgjas rodgersia Rodgersia pinnata. Taamal kerasse pühatud punapaju Salix purpurea.
Sissepääsuteed raamivad roosades toonides püsi- ja suvililled, aed-leeklilled Phlox paniculata, lõvilõuad Antirrhinum majus ja puitpüramiidedele kuhjunud lõhnavad illherned Lathyrus odoratus.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar