Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
MAJA JA AIA UUS HINGAMINE
14.04.2011 15:25 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi

Oskuslikult paigutatud ja vormistatud veesilm lisab aiale võlu ja salapära.
Oskuslikult paigutatud ja vormistatud veesilm lisab aiale võlu ja salapära.

Fotod: Indrek Kasesalu, Tiina Tammet
 

 

Kes: Ene ja Jaanus Sahk, koerad Mäks ja Sälli
Kus: Haapsalu südalinn
Mis: Täielikult ümberkujundatud vana 1000 m² aed
Tingimused: Liivane pinnas, juurdetoodud kasvumuld
Ene ja Jaanus Sahk pälvisid võisltusel Kodu Kauniks finalistidiplomi
 
Pisikesel vaiksel tänaval, vaid kiviviske kaugusel linnamelust asub üks kena, just parajas eas aed, et olla täies kasvujõus ja näidata oma iseloomu. Mitte enam väga noor, kuigi uusi lillepeenraid sai juurde tehtud veel mullugi. Aga ka mitte vana.
Jaanus ja Ene on ühist teed käinud juba 34 aastat ning Haapsaluski on elatud üle 30 aasta. Poeg Tõnis elab praeguseks Tallinnas. “Oleme mõlemad aiandushuvilised ja kõik, mis aias tehtud, on tehtud meie oma kätega, ilma suuremate erimeelsusteta ja konsensuslikel alustel,” tutvustavad nad ennast aiavõistluse kaaskirjas.
Siia, Sauna põiktänavale osteti vana maja 2000. aastal. Uus kodu valmis juba järgmiseks aastaks, vanast majast on nüüdseks alles vaid renoveeritud kelder ja kaev.
 
Head aiamõtted
Kuigi nii Enel kui ka Jaanusel oli varasem aiakogemus olemus, kaaluti ja otsustati siiski tellida ka aiaplaan arhitektilt. Kersti Lootuse projektist aia rajamisel enamjaolt lähtutigi.
Arhitekti ideedeks olid tõstetud tagaaed ja eesaia üldlahendus. Töö ja elu käigus on küll mõned asjad läinud teisiti, kuid plaaniga sai aed selge selgroo, mille külge taimestikku kasvatada. Ja seda viimast on siia tasahilju juurde tulnud, nagu aiandushuviliste juures ikka. Mõned taimed on vajanud väljavahetamist, eriti päraast kurikuusat 2006. aasta külmakahjustust.
„Arhitekt annab küll üldlahenduse, kuid iga koha taimevalikut ei suuda ta nii täpselt paika panna. Palju loeb ka kohapeal elamise kogemus. Ja kui arhitekti pakutud taimed välja lähevad, tuleb ise leida sobivamad. Nii taimi kui ka infot on praegu kõigile saada, nii saab end ise aidata. Küll aga on siin suures osas aluseks arhitekti soovitatud taimestuse värvilahendus,” selgitab aia kujunemislugu Jaanus.
Laia räästaga ühekordne maja asub krundi keskel, jättes ümberringi piisavalt ruumi koertele liikumiseks ning taimedele kasvamiseks. Väikses aias on mitu head aiakujundusvõtet, mida tasub tähele panna.
 
Liigirohkus ja astmed
Väravast ja koertemajakesest elamuni viib sillutatud pind, mida liigendavad Fortune’i kikkapuude rida ja õuevalgustid. Vasakut kätt akende alla jääb „vaippeenar” – ühtlase kattega istutusala, mida elavdavad aastaaegadega vahelduvad värvilaigud. Eesääres püüab kevadel pilku erkkollaste lehtedega jaapani enelate rida, suve poole võtavad võimust astilbed, kelle vahel kasvab sügisrõõmuks rida kuldvitsu. Akna all on suureks kasvanud kolm kadakat. Sinihalli okastikku leiab ka rooside eest maja nurgalt. Tulijat tervitab kenas marjaehtes pihlaka rippvorm ‘pendula’.
Tänavapoolsest eesaiast on saanud madalate okaspuuvormide kasvuala, sealt leiab ka kevadisi sibullilli ja rõõmsaid suveõitsejaid. Aiaservi raamistavad värviliste lehtedega põõsad – kontpuud, enelad, põisenelad, leedrid.
Tagaaia kergitamisel on oma lugu. Vanale paemüürile lisati kõrge puittara seetõttu, et kohe aia taga asub Haapsalu vana kalmistu. Surnuaia asukad on iseloomult vaiksed, küll aga pole seda alati nende külalised. Et napsitajad üle aia vahtima ja tülitama ei pääseks, tuli siis rahu huvides tara kõrgendada.
Siinse krundi kultuurikiht oli uute omanike saabudes juba üsna paksuks kasvanud. Vana maja lammutades sai samuti pinnasetöid tehtud. Kasvumuld, mida liivasel pinnasel paksult pole, lükati ehituse alt aia äärde. Ülejäänud pinnas kuhjati sinnasamasse ja vormiti kogu krundi laiune aste. See mahutab ühes otsas puhkenurka ning teises vana õunapuud ning mitut elupuud, kelle alus on kaetud tähelepanuväärse kivimultšiga. Üle tara kummarduvad sirelid.
Algselt oli siia kavandatud puukoorekattega ala, ent kivi tundus intrigeerivam ja pererahvas otsustas selle kasuks. Kivid toodi ise jaokaupa kohale. Jaanus naerab: ”See ainult paistab nii tohutu tööna, tegelikult ei kulunudki neid siia nii hirmus palju. Mulje annab küll, aga kivid on paigutatud üsna hõredalt.” Kivimultši alune kaeti geotekstiiliga ja munakate vahed täideti kergkruusaga. Kivide vahele on istutatud mõned mustikapõõsad ning maasikataimed.
Kividelt sügisel lehti koristada on sügisel küll omaette töö, mida saab teha siis, kui kõik on alla langenud. Kui on kuiv, saab imuriga lehed hõlpsalt kokku, märja ilmaga tuleb lehed käsitsi kokku koguda.
 
Puhkenurk, tiik ja püsikupeenar
Tõstetud aiaosa moodustab aiamööblile mõnusa platvormi. Astme jagu kõrgem pind pakub aiale avaramat vaadet, samas eraldab aste terrassi privaatsemaks aiasopiks. Naabritevahelist tara varjab suvel roniroosisein ‘Flammentanz’, mis õitsemise tipphetkel loob istujate selja taha rikkaliku roosilise kanga. “Ma olen selle seina üle tõeliselt uhke,“ ütleb Ene. Siin on väga mõnus oma pere ja külalistega aega veeta.
Ülejäänud aiaga ühel tasapinnal, kohe puhkeplatsi serva all vuliseb veesilm. Korrektse ääristuse ja paigutusega tiik pakub ka taimestuselt meeldivat vaatepilti. Roosad vesiroosid laiutavad lehti, tuules kahiseb kirjuleheline päideroog, kaldal kaarduvad graatsilised tarnad. Taimede vahele pooleldi peitunud kala hoidev poisikesekuju lisab romantilist nooti.
Värskeim rajatis on pikk püsikupeenar aia idaküljes, mida toestab paekividest laotud serv (kiviserva peale saab Mäks taimi kahjustamata jalga tõsta). Esiserv on laotud sakiline, kolme suure tagasiastega. Algselt kavandatud põõsad muutnuks aiaruumi liiga kitsaks, samas vajasid kõrged püsikud oma kasvukohta. Siia on taimi nii ostetud kui ka vanadest aedadest toodud – nii elavad edasi ka kunagi vanemate aias õitsenud “maatõugu” floksi- ja pojengisordid. Peenrasakkide nurkadele on neljajalgsetele sõpradele mõeldes istutatud puud – Mäksile jugapuu ja Sällile paju.
Haapsalu mereline kliima soosib ka nende taimede kasvatamist, kes sisemaal vastu ei pea. Nii leiab maja teiselt küljelt punaselehiste põõsaste reast heas elujõus ja juba neli aastast kasvanud Rootsist toodud kämmalvahtrad ja šokolaadikarva lehtedega musta leedri.
“Sügisel oleme toonud mere äärest adru ja katnud sellega kõik peenrad. See on olnud talvekatteks. Aeglaselt kõdunev adru jääb kevadel multšiks, mis vähendab ka rohimistööd,” kiidab Ene mere lähedust.
Rahul ollakse nii kodu asukoha kui ka  maja suurusega, sest millestki pole puudus ja midagi ei ole ülearu. Oma käte ja südamega loodu pakub rõõmu nii silmale kui hingele!
 
NB! Koerad aias
“Meiega koos elab veel üks perekond, üks õnnelik koerapere: isa – hundikoera sugemetega Mäks ja ema – kolli Sälli. Nemad on juba pensionärid ja nende lapsed elavad oma elu üle Läänemaa. Kuna jagame oma aeda (maja ainult väga kange külmaga ja ilutulestike korral), siis kõikide külaliste uudishimu objektiks on, kuidas on võimalik kahe pere ühiskasutuse korral omada sellist iluaeda,” kirjutab perekond Sahk võistlusele saadetud kirjas. Jaanus seletab koera õpetusmeetodit: „Kui tõime koerad maakodust linna, oli tõesti algul tegemist, et neid taimedest eemal hoida. Proovisime nii ja naa neid õpetada, aga kõige tõhusamaks osutus elektrikarjuse paigaldamine. Koerad on meil pea kogu aeg õues. Kuigi nad on juba 12aastased, tahavad loomad ju ikka joosta, kaevata ja lamada, kus neile meeldib. Elekter ei ole piirdes kogu aeg sees, vaid ainult mõnel päeval aastas ja mõnes lõigus. Siin tuleb koerte ”rahvuse” eripära selgesti välja. Saksa lambakoer on korrektsem, järgib “seadust”, šotlane seevastu on vabameelsem ja proovib paaril korral aastas uuesti, et ehk on reeglid painduma hakanud. Aga see koolitus, et tuleb aias püsida ja tänavale mitte minna, on neil küll juba veres.”
 
Põnevad kõrvalekalded!
Avastasime aia ääres kasvava põisenela ‘Diabolo’ põõsast omapäraseid lehti. Nende põhivärv oli sordile omane, aga sekka oli ilmunud rohelisi laike. Nähtust kommenteerib Kodu Kauniks aiažürii liige Eneli Käger: „On olemas põhiliik ja sordid. Sordid saadakse tavaliselt põhiliigi kõrvalekalletest. Paraku suudab põhiliik näidata oma iseloomu ikka ja alati. Vahel sõltub see paljundusmaterjali kvaliteedist, tihti on tegu anomaaliat tekitanud geeni ebapüsivusega (näiteks isegi maarjakase meristeemselt paljundatud taimede puhul tuleb päris suur protsent „tavalist kaske”).
Päris tihti võib näha kanada valgekuuse sordil ‘Conica’ kusagilt põhisordi oksa välja kasvamas või hõbedastel vormidel rohelist oksakest. Sellisel juhul tuleks selline oks kääridega võimalikult ruttu välja lõigata, et see oma tavaliselt jõulisema kasvuga võimust ei võtaks. Samuti tuleks välja lõigata mõnele punase-, kollase- või kirjulehisele taimesordile kasvanud roheliste lehtedega võrse.
Antud juhul oli põisenela ‘Diabolo’ põõsas tegu väljalõikamisele mittekuuluva muutusega sordiomases lehevärvis. Oma koduaias võiks sellised oksad paelakesega märgistada ja vaadata, kas järgmisel aastal toimub samasugune värvimuutus (on see püsiv või lihtsalt ühekordne silmarõõm). Edasi võiks mõelda suurejooneliselt juba uuele sordile...
Värvikad suvililled aitaad muidu valdavat rohelust elavdada ning pakuvad silmarõõmu kogu hooajal.
Punaselehine kämmalvaher on Eesti tingimustes hellik, kes vajabtalveks katmist. Tagapool must leeder "Black Beauty".

Paekivi mitmes rollis kasutamine sobib suurepäraselt Haapsalu kesklinna kivisusega.

Tubasel aknalaual püüab pilku Ene kaktuseaed, kus sarnased istutusnõud loovad rahuliku terviku.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar