Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
VALGED PÄRLID VÄIKESEL VIIGIL
14.04.2011 15:24 Tiina Tammet Loe kommentaare (0) Prindi


Avar eesaed üllatab pukspuukuplitega. Jala alla jääb betoonkivi ja graniidiga kombineeritud jalgtee.
Avar eesaed üllatab pukspuukuplitega. Jala alla jääb betoonkivi ja graniidiga kombineeritud jalgtee.

Fotod: Tiina Tammet

 

 
Kes: Meeli Kastepõld ja Sulev Saareväli, kaks spanjelit Assi ja Lola ning kass Kii
Kus: Haapsalus, mere ääres
Tingimused: 1200 m2 liivast pinnast, kus istutusalad on parandatud 50-80 cm sügavuselt kasvumullaga.
  
Haapsalu vanade võluvate majade vahelt välja mere poole jalutades võtab avarus su endasse. Siiski on teispool vett ja roostikuriba veelgi elumaju, Haapsalu aedlinnale omaselt kenad ja korras. Üks selle tänava aedadest on tehtud lausa silmapaistva põhjalikkusega. Uudistama kutsuvad juba kaugelt paistvad suured kerakujulised pukspuud.
 
Kuidas aeda teha
1200-ruutmeetrine aed on kasvanud neli aastat. Siiski ei jää siin väga noore aia muljet – kõik on värske, aga terviklikult kaunis.
Aedade rajamisel olen kohanud kaht omamoodi lähenemist, millega kokkuvõttes saab ikkagi kena aia. Ühed inimesed rajavad oma aeda tasapisi. Isegi kui neil on kindel plaan, kuidas ja mida teha, toimub see sammhaaval ning tasapisi taimi juurde soetades. Heaks küljeks on see, et aja jooksul muutuvad tahtmised ja vajadused ning tulevad uued ideed, mida saab kohe rakendada. Puuduseks võib osutuda pidev kujundusprotsessis tegutsemine, mis väsitab lõpuks ära.
Teised tahavad, et aed oleks kohe ilus ja vaadatav ning seetõttu pannakse algul paika tähtsamad asjad ning tehakse istutused, mis kohe mulje jätavad. Selle lähenemise juures on meeldiv, et töö saab korraga tehtud, pärast on vaja vaid hoolt kanda, et kõik ülekäte ei kasvaks. Miinuseks võib saada see, et kõik kasvabki väga ruttu liialt lopsakaks ja varsti peaks hakkama taimi harvendama. Ümberkujundusi tehes peab olema tähelepanelik, et algse kujundusega mõeldud tervik ei saaks killustatud ega mõttetute lisataimede-detailidega ära rikutud.
Siinne aed on pigem teise mudeli järgi kohe valmis ehitatud, et saaks mõnusalt aega veeta. Neli aastat võib pidada praeguse kujunduse tervikvanuseks – see aga ei tekkinud tühjale kohale.
Meeli on siinses aias toimetanud kokku juba 9 aastat ja õppinud selle aja jooksul palju. Aiandusalased kogemused on ta saanud just oma aias tegutsedes. Esialgne kujundus, mis samuti oli tellitud asjatundjalt aiaarhitektilt, tema elurütmi ja iseloomuga ei sobinud ning aias, mis pidevalt häirib, on ju tõesti raske end vabalt ja mõnusalt tunda.
 
Uued tuuled
Meelil oli algselt kavas ümber ehitada ainult üks grilli- ja istumisnurk ning sellele parema lahenduse saamiseks küsiti nõu aiaarhitekt Ülle Grišakovilt. Aiakujundaja näeb aga aia võimalusi sageli ühtse tervikuna ning oma idee järgi üksikut nurka on vana kujunduse sisse keeruline sobitada. Sealt hargnesidki mõtted edasi ning aed sai kohe mitu uut kujundusvarianti.
Meelile hakkas meeldima kaarte, ringide ja ümarvormide kordamine teede ja taimede juures. Uus kujundus lähtuski sellest põhimõttest. Taimi jäi alles ka varasematest kihistustest, kus istutused olid koondatud valdavalt aia äärtesse. Samuti ei ehitatud kogu aeda korraga ühel aastal, vaid algul maja esine ja ümbrus, teisel aastal hekid ja grillikoht naabritevaheliseks varjuks, täiendusi on tehtud hiljemgi. Aed on kujundaja ja Meeli koostöös vaikselt edasi arenenud.
 
Korras on kaunis
Väravast mööda toreda sillutisemustriga laotud teed sisenedes võtavad tulijat vastu ühel pool kolm suurt suvelillevaasi, teisel aga madaltihe istutus, millest kummuvad välja toredad rohelised kuplid. Avaras eesaias püüavad pilku üksikud olulised märgid – kaunid lillevaasid, majaäärsed valged liiliad ja väga korrektselt pügatud pukspuud.
Olen korduvalt kuulnud tõsiste aiapidajate suust ja sulest väljendit, et käärid on aedniku kõige olulisemad tööriistad. Just nii kujutan ma Meelit ette – pidevalt kas käärid käes või vöö vahel – sest selles aias on valdav osa puid ja põõsaid vormi pügatud. Ja Meeli lõikab neid kõiki ise, oma käe järgi – kandilisi elupuuheki sambaid, pukspuupalle, punapajude kohevaid mütse, valgeõielisi põõsasmaranate kerasid; ei pääse kääridest ginnala vaher ega sirelidki. Ja muru on alati hoolikalt pügatud. Aed on pidevalt eeskujulikus korras ning seda hoiab perenaine ise. „Sel suvel on siin käinud väga palju uudistajaid ning aiahuvilisi – kuidas ma võtan neid vastu, kui aed on räämas. Suure osa aia ilust annab korrastatus. Muidugi tuleb siin vahel rohkem vaeva näha, aga kui aeda järjepidevalt hooldada, siis ei ole see eriti raske. Mulle meeldib taimi pügada, aga see hilisem prahi koristamine on väga tüütu. Õnneks on mul nüüd hea prahiimur, Kärcheri tolmuimeja, millega saab kõik lihtsalt puhtaks.“
Kui aed on juba sellises stiilis kujundatud, et vormid ja tasapinnad mängivad tähtsat rolli, siis tuleb neid ka vastavalt esitleda. Muidu pole stiilsel kujundusel mõtet.
 
Pukspuud
Pukspuud on vaieldamatult selle aia uhkuseks, minu teada pole Eestis ühtki teist aeda, kus seda meie kliimas pisut kapriisset taime oleks niivõrd lahtise käega kasutatud. Ja lisaks istutamisele ka samavõrra hästi hooldatud.
Niiske mereline kliima aitab kasvule kaasa, pügada tuleb puukesi aasta jooksul paar-kolm korda. Talvel on nad siiski kaetud. „Talvel on mul okaspuude aed,“ naerab Meeli, „roosid, lavendlid ja pukspuud talvituvad kuuseokstest katte all.“ Ka mõned kasvavad okaspuuvormid on rooside serva vahele sobitunud.
 
Valevad õied
Tagaaeda viiv teeäär on kaetud valge kivikruusaga, sellest kasvavad välja rohelised pukspuukerad ja suve keskel kaunid madonnaliiliad. Kevadel on liiliate võrratu vaatepildi asemel kaunid valged tulbid ja suurte valgete keradega hiidlaugud.
Õite värvigamma ongi piiritletud vaid valgete ja roosade toonidega – need on Meeli lemmikvärvid. Aias jätab õite roosa ja valge värske ning puhta mulje – valevad õied kumavad ka hämaratel õhtutel.
Rohelise taustal on tagaaia põhirõhk roosidel. Maja ääres kasvavad sordid ’Schneewittchen’ ja ’Kalmar Castle’, kaares ümber muruplatsi tänavune Hansaplanti roosikuninganna ’Aspirin’, ’Lions-Rose’, ‘Dominique Loiseau’ vaheldumisi heledaõielise lavendliga. Istumiskoha sõrestikul ja maja seina ääres kõrguvad roniroosid ’New Dawn’. Aiapoolse veranda klaasseinad saab vajadusel avada, nii et suvise aia lavendli-roosilõhna saab õdusalt nautida ka vihmase ilmaga.
Roosad ja valged suvelilled – Million Bells-petuuniad ja südajad suuterad – on leidnud oma koha vaasides ja aknakastides. Siis ei jää hooaja lõppedes kuhugi tühja laiku, vaid nõud saab lihtsalt kokku korjata või taimed talvehooajale sobivamatega asendada. Suvel on nad aga oma pika õitseajaga asendamatud värvi- ja meeleolu andjad.
Aia kujundaja Ülle Grišakovi sõnul on see siin mõnes mõttes nagu näidisaed, kus on kujunenud hea koostöö kujundaja ja perfektsionistist tellija vahel. Ilma hea hoolduseta poleks heast kujundusmõttest midagi välja tulnud. „Aed on hooajakeskne – muudab oma üldilmet aastaaegadega ning on keskendunud korraga põhiliselt ühe taimeliigi õitsemisele: kevadel tulbid, suve keskel roosid ja liiliad. Talvel annavad tooni ühtlane rohelus ja kivid,“ selgitab kujundaja oma nägemust.
Tagaaia roosidega kaared raamistavad muru ja päikeseterrassi. Keset õue on vana kaev saanud uue katte ja õmber hekirõnga.
Grillinurga najal õitseb rikkalikult roniroos "New Dawn"
Tugevad kontrastid ja kordused loovad jõulise mulje.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar