Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
MUTT - NUHTLUS VÕI HEATEGIJA?
14.04.2011 15:24 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Mutt
Mutt
Tekst: Jaanus Järva
Fotod: Shutterstock

 
 
 
Aiapidajad on alati muttidega võidelnud, sest nende poolt rajatud käigud ja mullahunnikud rikuvad murukamarat ja sirget peenart. Mõned isegi arvavad, et mutt on nende peedi- ja porgandisaagi ära söönud. Siiani pole kumbki pool veel sõda võitnud, üksikuid lahinguid aga küll. Sageli aga kavaldavad nad meid lihtsalt üle – taanduvad mõneks ajaks sügavamale, et sealt siis uuesti välja ilmuda.
Mutt Talpa europea on levinud kogu Eesti mandriosas, kuid mitte läänesaartel. Tegemist on tugevate käppadega, kuni 15 cm pikkuse ja 130 g kaaluva loomakesega, kes on täielikult kohastunud eluks allpool maapiiri. Oma tugevate, labidataoliste esikäppadega kaevab ta käike, mis on eelkõige vajalikud tema toiduotsinguteks. Aeg-ajalt ajavad mutid käikude kindlustamiseks kõlbmatu mulla maapinnale, mis on ka põhjuseks, miks aiapidajad neid töökaid loomakesi ei salli. Hunnikute kaudu toimub käikude õhutamine, sest vaatamata muttide erilisele kohastumisele, hingavad ka nemad õhku. Meile näitab kuhilate rida aga käikude ulatust ja suunda.
 
Kodu
Muti käikudesüsteem on tõeline kaevandusime. Suurem osa nendest asetsevad kuni 15 cm sügavusel, kuid mõned võivad ulatuda kuni poole meetri sügavusele. Käikude galeriid jagunevad otstarbe järgi kaheks: pea- ja jahikäigud. Peakäigud on eelkõige pesa- ja jahikäikude vahelisteks ühendusteedeks, mis on üldkasutatavad paljude mutiperekondade poolt. Jahikäigud on reeglina ajutised ning neid kasutab ainult üks indiviid. Nende kaevamisel tekivadki mutimullahunnikud. Kogu mutiperekonna käikude süsteem võib olla 200 m pikk, lisaks on seal ka nn puhkamispaigad, pesa ning toiduvarude kambreid. Vaatamata muti väikestele mõõtmetele on ta võimeline kaevama ligi 20 m päevas. Muti liikumiskiirus on samuti muljetavaldav – käikudes võib ta liikuda kiirusega 1m/sek.
 
Köök
Mõne aedniku arvamus, et mutid on hävitanud nende porgandi- või peedisaagi, on absoluutselt vale, sest mutid on rangelt karnivoorid e loomtoidulised. Mutt sööb ööpäevas oma kehakaalu jagu toitu, millest umbes 90% moodustavad vihmaussid. Kui võrrelda seda inimesega, siis peaks üks 80 kg kaaluv mees sööma ööpäevas ära ligi 80 kg liha. Suurema osa ajast veedabki mutt mööda käike toitu otsides. Selleks kasutab ta jahikäike, mida pidevalt juurde rajatakse. Talveks varutakse toiduvarusid, millest suurem osa koosneb vihmaussidest. Vihmaussid kogutakse kokku, ning et nad “sahvrist” ära ei põgeneks, muudab mutt nad liikumisvõimetuteks, hammustades nende närviganglionid läbi.
 
Jahil
Mutt teeb oma kaevamistöödega aiapidajale palju meelehärmi. Samuti võib mõnel tekkida arusaam, et kuna mutid toituvad peamiselt vihmaussidest, siis kahjustavad nad ka nende hävitamisega meie peenramaid. Tegelikult aga toob mutt aednikule rohkem kasu kui kahju. Muttide kulinaarsed harjumused ei mõjuta oluliselt vihmausside populatsiooni, sest üsna tihti satub nende hammaste vahele ka mardikaid ning nende vastseid, hiiri ja paljusid teisi, kellest jõud üle käib. Harvad ei ole ka juhtumid, kus mutt oma liigikaaslast murrab. Kasu toovad nad eelkõige kahjurite hävitamise ning mulla õhutamisega. Kui juhtubki, et mutionu on oma tunneli rajanud porgandipeenrasse, siis tuleks see täies ulatuses kinni vajutada. See, kes aiamaal peete ja porgandeid sööb, on taimtoiduline vesirott.
 
Mutipeletus
Mida siis teha, kui muttide elustiil ei sobi aiapidaja väärtushinnangutega? Esimene mõte, mis sel puhul pähe tuleb, on osta mutilõks, panna kindad kätte ning asetada läikiv ost mutikäiku. Mõne päeva pärast aga peame tõdema, et mutt ei ole rumal, ta on lõksu alt uue käigu kaevanud ning rõõmsalt edasi toimetanud. Seega, ei ole muti lõksu saamine nii lihtne, nagu teie värske ostuga kaasas olev õpetus ütleb. Lõksudega püüdmine nõuab kogemust, kannatlikkust ja järjepidevust. Lõksudest võiks eelistada nn torulõkse, mis asetatakse otse käiku ning mis viimasega “sulandub”. Kogemused näitavad, et selliste lõksude efektiivsus on suurem.
Paljud kasutavad muttide peletamiseks haisvate jääkide käikudesse matmist. Näiteks maetakse sinna kalarappeid, tomatilehti, kassi väljaheidetega rikastatud liiva jne. Vanasti, kui veel karbiiti saadaval oli, kasutati seda mürgist ainet mutikäikude gaasitamiseks. Poest võib osta mitmesuguseid mutipeletamisvahendeid, kuid nende mõju on ajutine – kui hais on käikudest kadunud, ilmuvad mutid tagasi. Kõige mõjusam on siiski muttide püüdmine lõksudega.
Võib kasutada ka vibratsiooni, millele maa-alused elanikud on tundlikud. Selleks võib püstitada tiivikuga tuulelipu, mis paneb maa piisavalt vibreerima, et mutid sealt lahkuksid. Aitavat ka see, kui nädalas korra muru niita.
 
Säästa mutti
Nii nagu kõik pisikesed ja suured loomad, on ka mutid üks osa tervikust, mis tagab loodusliku tasakaalu. Kui meie oma ahnusest, korraarmastusest ja ka teadmatusest nad hävitame, peame üsna varsti silmitsi seisma teiste probleemidega, millest need maa-all elavad toimekad kiskjad meid eemal hoidsid. Selleks võivad olla hiirte või mardikavastsete poolt kahjustatud taimejuured, liiga tihe mullakamar või siis vesiroti poolt hävitatud peedisaak. Viimase kahjuri puhul on just mutt kõige tõhusam vahend, sest ka vesirott on üks tema saakloomadest.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar