Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
ELUAEG TAEVAS
14.04.2011 15:24 Piret Veigel Loe kommentaare (0) Prindi

Kõrghaljastusega aeda jagub nii vaheldust kui ka varju.
Kõrghaljastusega aeda jagub nii vaheldust kui ka varju.

Fotod: Kaido Haagen

 



Kes: Tiia ja Ants Kraus, kassid Ints ja Tulnukas.
Kus: Suurupis, Põhja-Eesti paekalda serva peal.
Tingimused: paepealne muld, tugevad põhjatuuled otse avamerelt.
Eripära: 1800 m2 harmooniliselt kujundatud koduaia püsikukollektsioon annab tunnistust pererahva sügavast aiandushuvist ja -kogemusest. 
 
 
Aiandushaigusesse nakatumiseks olid Tiial juba geenidega kaasa antud tugevad eelsoodumused. Sest milline Eesti aiahuviline ei oleks kuulnud Tiia emast – profimõõtu harrastusaednikust Laine Lepast, kelle koduaeda käidi vaatamas nii lähedalt kui kaugelt!
Ka oma esimesed kasvandikud – sabiina kadaka, kanada kuuse ’Conica’ ning elupuu – sai Tiia emalt kingiks. „Ja sealt see lahti läkski. Korraga tahad kõike põnevat oma aeda kasvama. Mõtled, kas ta endal ka tärkab ja vastu peab… Hulluks võib minna,“ naerab ta.
 
Kausike keset tuultepöörist
Kas tuhat ja kaheksasada ruutu, millest majaalune pind veel maha arvestatud, on vähe või palju? Sõltub, kuidas kujundada ja mida aiast tahta. Aga kui kollektsionäärikirg veres, tuleb alustada võimalikult soodsate tingimuste loomisest.
Seepärast mõeldi ühe esimese asjana ebameeldivate kliimamõjude vähendamisele. Aia põhjakülg oli mere poole avatud ning tugevad tuuled, mida sisemaa-inimene ei oska ettegi kujutada, on sealkandis õige hullud. Seega istutati põhjaküljel mere poole laskuvale mäerinnakule üksjagu tuulevarju. Seal kasvavad vahtrad, saared, punaselehine pöök Fagus sylvatica f. atropurpurea, musta leedri lõhislehine vorm Sambucus nigra f. Laciniata, sarapuupõõsad jt.
Aias parema mikrokliima loomisel kulus ära ka esimesel hetkel soovimatuna tundunud pinnasevorm – kellegi käsul oli buldooseriga aia põhjakülge lükatud suur kivi- ja mullahunnik. Sellest sai hea mägiaia, mille peale ja ümber on aja jooksul istutatud lisaks kadakatele ka korea nulg, serbia kuusk, jugapuid, elupuid ja mägimände.
Keset õue istutas peremees Ants kasepuu, ning marjamaa kõrval on mõistagi ka viljapuid. Õunasortidest näiteks valiti ’Kuldrenett’ ning ploomidest ’Emma Leppermann’.
Suuremate puude kaitse all tunnevad end aias mõnusalt forsüütia Forsythia, kolmehõlmaline mandlipuu Amygdalus triloba, parukapuu Cotinus coggygria, kare deutsia Deutzia scraba, Alpi kuldvihm Laburnum alpinum, iileks Ilex aquifolium L. ’Variegata’, Haapsalust kraavikaldalt leitud hõbepuu Elaeagnus, hariliku sarapuu punaselehine vorm Cornus avellana ’Fuscorubra’, Davidi budleia Buddleja davidii, kirss-kontpuu Cornus mas, Jaapani juudapuulehik Cercidiphyllum japonicum
jt. Tiia peab oma lemmikuks aga lõhislehist vahtrat Acer japonica.
Nüüd, kui lääneküljel on viirpuuhekk kõrgeks kasvanud ning lõunakülg naaberkrundi poolt kaitstud, on aias vaikne ja soe nagu kausis. See annab siin julgust katsetada ka külmatundlikke taimi.
Kausjat muljet rõhutab veelgi kujundus – maja ümber ja aia keskosas on muruplats, servades aga kõigi reeglite järgi rajatud haljastus: seespool madalam, ja mida serva poole, seda kõrgem.
 
„Sinine aed“
Tiia erilisteks lemmikuteks on siniseõielised taimed. „Üheks minu unistuseks oli saada taevasinine lauk Allium coeruleum – ja tänu Tartu Botaanikaaiale see ka õnnestus!“ Samasuguse innuga ootas ta ebamagunat Meconopsist. Nüüd on tal neid suisa kaks – sinine Meconopsis betonicifolia ja valge Meconopsis Alba. Sinine toon sobib siia aeda – sest kui neid puid ees ei oleks, avaneks siitsamast vaade päikesepaistel hunnitult sinisele merele. Aias aga on koguni kaks veesilma. Väiksem, ümmargune tiik, on keset iluaeda leinavormiga paju all.
Sellest tiigist rääkides meenub Tiiale alati see hea päev, kui kaksikutest poegadest ehk „12aastastest hirmsatest röövlitest“ korraks rahu sai. „Poisid tegid lollust nagu poisid ikka. Ütlesime siis, et kaevake parem auku. Võtsid kirkad ja kangid ning rassisid terve päeva. Tegid ilma mingi jooniseta, aga kukkus nii toreda kujuga välja, et on läbi aastate selliseks ka jäänud!“
 
Väike pilk peenardesse
Krauside aia taimekollektsioonist jaguks juttu terve ajakirja täiteks. Väike katkend ülestähendustest (kenasti tähestiku järjekorras): ahtalehine sininokk Sisyrinchium angustifolium, helmikpöörist Heuchera (kaheksa erinevat sorti), jaapani priimula Primula japonica, karatau lauk Allium carataviense, kaselehine kellukas Campanula betulifolia, kirjulehine maikelluke Convallaria majalis variegata, kobarpea Ligularia (nelja sorti), leviisia Lewisia cotyledon, linnupiimOrnithogalum, loitev tulinelk Lychnis chalcedonica, longus lauk Allium nutans, naistesõnajalg Athyrium filix-femina ’Metallicum’, pürenee ramonda Ramonda pyrenaica, spinat-kermesmari Phytolacca esculenta, suurelehine tõnnike Stachys macrantha, suureõieline tellima Tellima grandiflora, trompetparadiisia Paradisea liliastrum, upsujuur Veratrum, verev vesikanep Eupatorium purpureum jne.
Et peale nende leidub seal ka nii „tavalisi taimi“ kui nelja värvi vesiroose, kivirikke, hostasid, pojenge, delfiiniume, mägisibulaid, meelespäid, pööris-kipslille, päevaliiliaid, varsakapju, iiriseid, moosesepõõsast, kitseenelast jne, on ju täiesti endastmõistetav!
Mõistagi on kõigile taimerühmadele loodud omakorda sobivad kasvukohad. Varjulembesed hoiavad omaette, kiviktaimla kevadine värvisära koos tulpide ja nartsissidega paistab siseruumidesse ja terrassile ära ning hapulembestel on tagapool oma turbapeenar.
 
Lai maailm peopesal
Aeda hakati rajama tänaseks juba viisteist aastat tagasi, aga alles üheksa aastat tagasi sai sellest aastaringne kodu. See mõjutas mõistagi ka pererahva sidet maja ümbritseva aiaga. Kuigi Tallinnast ei olnud siia käia teab kui pikk maa, on nüüd võimalik vaid pilku aknast välja viies igapäevaselt enda ümber looduse ilu ja ringkäiku jälgida.
Tiia lemmikajaks aias on kevadised tärkamise kuud. „Aed ei ole minu jaoks kunagi lõplikult valmis, tõstan siin pidevalt midagi ringi ja istutan midagi uut. Mõistagi püüan taimed alati siltidega varustada ja ülestähendusi teha, aga aeg-ajalt läheb ju mõni asi ka meelest…“
Seepärast ongi just kevad aednikule kõige põnevam. Kõigepealt pakub huvi, kuidas tärkavad tuttavad taimed ootuspärastel kohtadel. Neile lisaks on ääretult närvekõditav avastada selliseid tõusjaid, kelle asukoht või olemus paneb kulmu kergitama – kes sa oled, tundmatu?!
Tiia on inspiratsiooni saanud kogu laiast maailmast – reisimisega on tal oma sõnul väga vedanud. Maailmast ei ole siia jõudnud mitte üksnes ideed, vaid ka päris materjali ja taimigi: Islandilt näiteks näpuotsaga liiva ja kive, Kanadast aga hiigelelupuu Thuja plicata ning tääkliilia Yucca. Viimane talvituvat Eesti tingimusteski katte all täiesti hästi – „ainult ei õitse“, täpsustab Tiia.
Peremehe Antsu viis Jaapani-külastus nii sügavale sealse kultuuri lätetele, et ta võttis nõuks ehitada aia edelanurka detailitäpse jaapani teemaja. Mullu kevadel pooleliolnud projekt on nüüdseks täiesti valmis saanud. Teemaja ümbritsev aiaosa kannab endas ehedat jaapani vaimu, mille esiletoomiseks õitsevad siin kevadel nii punane iluõunapuu ’Makamik’, ilukirsipuu Prunus serrulata kui ka nahkjalehised rododendronid.
 
Kolm küsimust Tiiale
Kuidas aeda hooldate?
Anname kevad- ja õieväetist ning kastame järjepidevalt.
Parim aiatöövahend või -masin?
Boschi akuga servalõikur. See on mulle tuttav nagu juuksuri pügamismasin! (naerab – Tiia on elukutselt juuksur) Ja uus tagarattaveoga niiduk on ka hea, see justnagu liiguks ise edasi.
Nõuanne teistele aednikele?
Tehke hoolega märkmeid ja pange „rändavatele“ taimedele sildid külge!
Taimede kõrval on pilgupüüdjaks Eesti keraamikakunsti ühe alusepanija, keraamik Ellinor Piipuu mõtlik figuur (ARS).
Sarik-linnupiim Ornithogalum umbellatum.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar