Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
TOATAIMEDE KEVADHOOLDUS
14.04.2011 15:23 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Fotod: Istoc, Floradania



 

Linnas radiaatori kohal aknalaual algab toalillede kevad pea kuu aega varem kui ahjuküttega kodus. Kasvuperiood  algab siis, kui talve jooksul pahatihti veidi räbalaks jäänud taimele ilmuvad uued lehed ja võrsed. Siis on ka istutamiseks sobiv aeg.
 
Kevadine taimede suurpuhastus
Kõige parema ülevaate taimedest ja nende olukorrast saab kevadise suurpuhastuse käigus.
· Kontrolli haigusi ja kahjureid. Tõsta taim vajadusel kohta, kus on mugav kontrollida, kas lehtedel ja vartel pole kahjureid. Tihti märkame kahjustust (lehtedel heledamad täpid), kuid kahjurit esmapilgul ei näe.
Kui puhastame eri taimi ühe ja sama lapi või tolmuluuaga, levivad kahjurid ja haigused kergesti ühelt taimelt teisele. Kergemate kahjustuste korral võib taime pesta rohelise või männiseebi lahusega. Loodusliku seebiga pritsimine on tõhus, kui seda teha vastavalt kasutusjuhendile mitu korda. Seebilahus jätab lehtedele hallika sademe, nii et taim tuleb hiljem puhtaks pesta.
NB! Juhul kui avastasite korraliku “loomaaia”, tuleks lillenurgas võtta ette tõsisem puhastus koos kardinate vahetuse ja aknapesuga.
 
· Puhasta taim tolmust, veeplekkidest, olmerasvast, sest need ei lase tal korralikult hingata ega valgust, vett ning süsihappegaasi omastada. Toalilli on kõige lihtsam pesta duši all toa- kuni käesooja veega. Kata pott pealt paberi või kilega, et mulda mitte ära uhtuda. Lõpuks kasta mulda korralikult. Jäta taim tahenema.  
Karvaste lehtedega toataimed veega ladistamist ei kannata. Nende puhastamiseks soovitatakse kasutada pintslit. Suurte lehtedega toalilli võiks vahetevahel puhastada spetsiaalsete niiskete salvrätikutega, siis pole vajadust neid nii tihti vannituppa vedada. Tolmu kogunemist aitavad vältida ka toalillede hoolduseks mõeldud pihustatavad leheläiked, mis ei sule taimede õhulõhesid. (Väldi lilleseades kasutatavaid lehepalsameid, mille eesmärgiks on sulgeda õhulõhed, vältimaks vee aurumist ja seeläbi taime kiiret närbumist!) Enne leheläike kasutamist tuleb taimed tolmust puhastada, sest leheläige ei hävita tolmu, vaatamata levinud arvamusele.
 
· Võtta appi käärid ja lõika ära kuivanud lehed ja oksad. Talvised nõrgad võrsed lõika tagasi ja tee neist näiteks pistikud. Vajadusel tee taimele tugev noorenduslõikus – uued tugevad võrsed arenevad siis kiiresti. Tavaliselt lõigatakse punga pealt kergelt viltu.
Väldi lõikamisel taimemahla nahale sattumist, sest see võib olla ärritava toimega. Piimalillede ja diifenbahhiate mürgise mahla suhtes oleme ettevaatlikud, kuid havisabade, viigipuude ja filodendronite puhul muutume kergesti hoolimatuks. Tugeva mahlavooluga taimi tuleks lõigata enne kastmist ja vajadusel kasutada tänapäevaseid haavapeitse. Asja ajab ära ka lõikekoha kuumutamine, sellele küünlarasva tilgutamine või purustatud lehtpuusöe haavale puistamine.
Tuttvõraliste (draakonipuud, noliina, tääkliilia) lõikamisel on otstarbekas lõigata tagasi korraga kõik ühe haru võrse tipud ja need juurduma panna. Vastasel korral suunab taim oma jõu allesjäävate tippude edasikasvatamisele ega ole huvitatud uute harude kasvatamisest. Toapuude kujundamisel soovitatakse pikad noored kõrvalharud ja ka latv (kui taim on saavutanud soovitud kõrguse) tagasi lõigata 3-5 punga peale. Nii saab taim kompaktsema välimuse.
Õitsevatel taimedel (rooshibisk, õiekas pärgväändik, jasmiin-gardeenia, simsi asalea, bugenvillea, sinine kannatuslill jt) aitab tagasilõikus suurendada õiepungade hulka.
Võrsetippude kärpimise e pintseerimisega saame parandada rohtsete toalillede (ilunõges, roomav viigipuu, täpplehikud jt) kasvukuju.
 
· Juurte olukorra kontrollimiseks võta lill potist ettevaatlikult välja. Lihtsam on seda teha eelnevalt kastetud taimega. Nii saad hinnangu ka oma kastmisoskusele. Korralikult kastetud mullapall on ühtlaselt niiske ega lagune kergesti laiali, juured on pringid, heledama tipuga. Kui muld on pärast kastmist vettinud, oled “liigkastja” ja peaksid seda arvestama poti ja lillemulla valikul (savipott ja õige mullasegu aitavad vältida ülekastmist). Kastmise vajadust näitab kõige paremini “näpumeetod” ja taime jälgimine. Vähenõudlik tõlvlehik reageerib lontis lehtedega ühtviisi nii kuivusele kui ülekastmisele.
Toalillede juurte kasvuruum on piiratud potiga. Seetõttu reageerib taim kõige valusamini mulla, väetise või poti valikul ning kastmisel tehtud eksimustele.
 
Kas taim vajab ümberistutamist?
Ümberistutamise vajadus sõltub mitmest asjaolust. Iga ümberistutamine on taimele tegelikult stress – ta peab lisaks uusi võrseid kasvatama ja ka juurtega vaeva nägema, uuesti juurduma. Taimele ei meeldi, kui teda ilma vajaduseta potist välja tiritakse ja tundmatus kohas jälle mulda surutakse.
Õitsemisaeg ümberistutamiseks ei sobi. Kasvuhooaja algul kohaneb taim paremini, kevadine aeg on parim ka uute roheliste lemmikute hankimiseks. Toalilli võib ümber istutada kuni augusti keskpaigani.
Uurides ümberistutamise vajadust, võta appi paber ja pliiats. Pane kirja taime nimi, olemasoleva poti kõrgus ja laius, vajamineva poti mõõdud ning mulla vajadus. Poes olevate lillepottide suurust hinnates võib silm kergesti eksida.
Taimed vajavad ümberistutamist järgmistel juhtudel:
  • Mullapind on potis alanenud ja juurte vahele on tekkinud tühimikud.
  • Juured on taime potist välja kergitanud (nefroleebid, flamingolilled, mõningad palmilised).
  • Mulla ja poti valik (kuju, suurus, materjal) ei ole taimele kõige sobivam. Näiteks kui laiuva pinnapealse juurestikuga taim (havisaba, asalea, peperoomiad jt) on istutatud kitsasse kõrgesse potti või sügavale tungiva juurestikuga taimed (palmid, roosid jt) madalasse laia potti. Enamasti sobib siiski klassikaline pott, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Kuivemat mulda armastavale taimele sobib enam poorne savist, niiskuslembesele aga plastpott.
  • Pott on tugevalt juuri täis kasvanud. Uus pott vali 2-3 cm suurem.
  • Kui kasvumulda ei ole vahetatud viimase 2-3 aasta jooksul. Isegi hea hoolduse korral küllastub muld taime kasvu pidurdavate ainetega.
 
Ümberistutamise sagedus
Igal aastal tuleks ümber istutada noori kiirekasvulisi taimi, vanemaid harvem.
Tihedamat ümberistutamist vajavad kasvuturbas kasvavad taimed, sest seal toimub kiirem orgaanika lagunemine ning muld vajub õhuvaeseks kokku.
 
Potiserva ja mulla sooldumist põhjustab halva vee ja väetise kasutamine ning liigväetamine. Savipoti välisküljele võib ladestuda soolakiht ka siis, kui võtad kasutusele uue savipoti, seda eelnevalt leotamata. Mulla valik sõltub konkreetse taime vajadustest ja päris palju taimeomaniku kastmisharjumusest ja potivalikust. Kaubanduses on praegu istutussegude valik lõputu ja sobiva mulla leidmine peaks olema lihtne. Kindlasti võib vajaliku mulla ka ise kokku segada, kuid siis võib juhtuda, et lisaks armastusele on seal ka mingi kogus ussikesi-sitikaid-satikaid-haigusi.
 
Väetamine
Kasvuaja algus on üleminekuks ka „suvisele” kastmis- ja väetamisrežiimile. Kui taimi pole talve jooksul väetanud, siis tee seda esimesel paaril korral poole lahjema väetisekogusega.
Väetamisel on kaks põhireeglit:
1. Väetislahust kasutades peab muld eelnevalt märg olema (ka orhideedel).  
2. Pea kinni pakendil olevast kasutusjuhendist.
Kõige tähtsam on leida endale ja taimele sobiv väetis. Eriväetisi kasutades saab rahuldada just kindla taimerühma toiteelementide vajadust, viimata muld soolasid, mida taim ei vaja. Näiteks kaktuste jt sukulentide väetis arvestab, et need taimed vajavad lämmastikku vähem kui muid toiteelemente. Neid võib väetada ka universaalväetisega, kuid siis tuleb kasutada kindlasti lahjemat väetislahust. Kaktuseväetis sobib ka tääkliiliate, draakonipuude, noliinade, sulgvõhu, orhideede jt aeglase kasvuga toalillede väetamiseks. Sellisel juhul ei pruugi aga kehtida pakendil olev kasutusjuhend.
Kindlasti ei ole vaja muretseda eraldi tsitruseliste väetist, kui on olemas säntpooliate väetis ja vastupidi, sest mõlemate koostis arvestab nii tsitruseliste kui ka flamingolille, kameelia, asalea jt vajadusi.
Ekslikult on arvatud, et ainult õitsvad taimed vajavad rohkem fosforit ja kaaliumit. Aeglasema kasvuga palmidel, draakonipuudel jt esinevad pruunid lehetipud on tihti tingitud just fosfori puudusest (lämmastiku rohkuse juures). Siit ka soovitus kasutada lehtdekoratiivsete taimede või hüdrotaimede eriväetist. Hüdrotaimede kasvatamine pole meil küll väga levinud, sest eestlane “teab täpselt”, et taime juured peavad olema mullas, kuid need väetised võimaldavad kasvatada taimi vees, s.t sisaldavad kogu vajalikku osa Mendelejevi tabelist.
Kas valida väetamiseks pulgad, pikatoimelised graanulid või lisada väetis kastmisvette, see sõltub pigem väetaja oskustest ja ajast.

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar