Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Aed ja taimed

Forma Media
OMAMOODI OKASPUU
14.04.2011 15:20 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Arnold Hannust
Fotod: Tiina Tammet, Olev Abner

 

Jugapuud võib kohata pea igas koduaias, kus peetakse lugu okaspõõsastest. Olles küll botaanilises mõistes puu, kasvab see eksootilise välimusega paljasseemnetaim meie kliimas siiski enamasti põõsakujulisena. Jugapuud põhjalikumalt silmitsedes võib avastada ta võras mitmeidki silmaga nähtavaid okaspuuveidrusi.
Okaspuuna üllatab jugapuu vahest kõige rohkem oma ebatavaliste käbidega, mis näevad välja nagu marjad. Botaanilises mõistes on need viljad siiski väikesed käbid, kus paljast seemet ümbritseb mahlakas ja magus seemnerüü. Samasugused marikäbid on näiteks ka kadakatel.
Kellel aga on olnud juhust jugapuu oksi lõigata, see on tõenäoliselt märganud, et tema okastes ja puidus puuduvad okaspuudele omased vaigukäigud ja kleepuv vaik. Vaigu puudumisele vaatamata peab jugapuu tihedakoeline puit ka märgades tingimustes väga hästi kõdunemisele vastu.
Kauni tekstuuriga puit on tisleritöödes hinnatud materjal. Vanasti kasutati jugapuu vastupidavat puitu vesirataste hammaste valmistamiseks, samuti rattakodarateks ning reha- ja äkkepulkadeks. Kauneid oksi on kasutatud ka dekoratiivseks otstarbeks, nagu surnupärgade punumiseks. Paraku pole aeglase kasvuga jugapuu suutnud intensiivsele kasutusele vastu pidada – temast on saanud hävimisohus liik.
 
Jugapuu marikäbide magus seemnerüü on maitsvalt söödav. See on aga ainuke osa jugapuust, mis süüa kõlbab – kõik ülejäänud taimeosad, ka marjas ehk käbis peituv seeme, on mürgised! Ahvatlevaid vilju võib süüa ainult seemneid välja sülitades! Väikelastele võib olla raske seda selgeks teha, mistõttu väikeste lastega perel ei soovitata vilju kandvat jugapuud aeda istutadagi.
Viljad on kahjutud maiuspalad vaid lindudele, kes jugapuuseemneid põhiliselt levitavadki. Kuid loomadele on jugapuu võrsed mürgised. Sellest hoolimata tekitavad metskitsed jugapuuhekkidele talvel ilukahjustusi, kui taimi pole nende rünnaku eest kaitstud.
 
Jugapuude pere
Jugapuu kuulub jugapuuliste (Taxaceae) sugukonda, millest Eesti looduses kasvab üks perekond – jugapuu (Taxus). Ülejäänud kaks perekonda on liiga soojalembesed ja kasvavad meil ainult toas või talveaias.
Kõik jugapuulised on kahekojalised: isas- ja emastaimed on eraldi. Jugapuuliste käbid valmivad samal aastal, vastupidi teistele okaspuudele, mille käbid valmivad kahe aasta jooksul. Jugapuuliste omapäraks on ka see, et nende tõusmed on kahe idulehega – teiste okaspuude tõusmetel on idulehti palju.
Jugapuu teaduslikul nimetusel Taxus puudub tõlge, aga nõnda nimetasid seda puud juba vanad roomlased. Eestikeelne nimetus jugapuu on tulnud tõenäoliselt sellest, et jugapuu väärtuslikku puitu kasutati vesiehitustel ehk siis jugadel paiknevate vesirataste hammaste valmistamiseks.
Jugapuude perekond on võrdlemisi soojalembene, olles levinud just merelise pehmema kliimaga aladel. Perekonda kuulub 8 üksteisega väga sarnast liiki, mida on käsitletud ka hariliku jugapuu alamliikide või teisenditena. Jugapuud on enamasti levinud põhjapoolkera parasvööndis. Põhja-Ameerikas kasvavad kanada jugapuu (Taxus canadensis), lühiokkaline jugapuu (T. brevifolia) ja florida jugapuu (T. floridana). Aasias on levinud ida-jugapuu (T. cuspidata), hiina jugapuu (T. chinensis), sumatra jugapuu (T. sumatrana) ja himaalaja jugapuu (T. wallichiana). Euroopas ja ka Eestis kasvab looduslikult ainult üks jugapuuliik – harilik jugapuu (T. baccata). Liigiepiteet ’baccata’ tuleneb ladinakeelsest sõnast bacca e mari, sest jugapuu viljad meenutavad marju.
Soojalembest harilikku jugapuud võib Eesti looduses kohata Lääne-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal, Pärnu ja Nõva kandis, kus ta kasvab varjulise metsa turbe all. Neis paigus võib kasvamas näha nii madalaid põõsaid kui ka puukujulisi võimsamaid eksemplare. Jugapuu kasvab väga pikkamisi, eriti noores eas, kuid ta võib saada väga vanaks. Tema eluiga ulatub tuhande ja enama aastani, kuid maailma vanimate jugapuude vanuseks on määratud isegi 4000 aastat!
 
Ilu-jugapuud
Aiakeskustes tavaliselt müüdav värd- või keskmine jugapuu (Taxus X media) on üheksas, hübriidne iluaianduslik jugapuuliik, mis saadud kahe liigi ristamise teel. See hübriidne liik on saanud harilikult jugapuult väga kauni rohelise okastiku, aga ida-jugapuult suure külmakindluse. Just külmakindluse tõttu ongi värd-jugapuud võimalik vabalt kasvatada ka Eesti sisemaa koduaedades. Täiesti külmakindel on meil ka ida-jugapuu ise, kuid ta jääb värd-jugapuule alla oma liiga aeglase kasvu ja talvel pruunikaks värvuvate okaste tõttu.
 
Värd-jugapuu sordirikkus
Meil enimlevinud värd-jugapuu sordid on ’Hicksii’ ja ’Hillii’. Neid võib leida igast aiakeskusest. Mõlemad on püstaka kasvuga ja sobivad seetõttu väga hästi igihaljaste hekkide rajamiseks. ’Hicksii’ on väga kiire kasvuga, punaseid ’marju’ kandev emastaimne sort, millest saab kujundada kõrgemaid hekke. Seevastu isastaimne ’Hillii’ on aeglasema kasvuga ja jääb ka hekina madalamaks. Et ’Hicksii’ viljuda saaks, on mõistagi tarvis talle kõrvale ’Hilliid’ või mõnda teist isast jugapuud.
Levinumatest värd-jugapuudest võib leida veel laiema võraga, aga samuti püstaka kasvuga sorti ’Farmen’. Teda oleks õigem istutada rühmana või üksiktaimena. Sort ’Stricta Viridis’ on sammaskasvuline ja silmatorkavalt lopsaka tumerohelise okastikuga. See jugapuusammas sobib kasvama üksiktaimena aias või raamhaljastusena hoonete seinte või muude vertikaalpindade taustal.
Harvem esinevatest värd-jugapuusortidest on püstaka kasvuga, kuid heleroheliste okastega ’Viridis’. Tihedad kerakujulised sordid on ’Densiformis’ ja ’Brownii’. Pinnakattelised madalad sordid on tumeroheliste okastega ’Wardii’ ja läikivate okastega ’Everlow’. Kollaseokkaline sort ’Nana Aurenses’ on samuti laiuv ja kääbuskasvuline.
Värd-jugapuusorte võiks nimetada ja kirjeldada veel mitmeid, kuid oma aeda sobivat sorti valides on kõige õigem aiakeskusi külastades tunda huvi, kas uudsena kõlava sordinime sildil on ladinakeelne Taxus X media. See viide näitab, et tegemist on külmakindla ja meil hästi vastu pidava jugapuuga, mida võib kõhklemata oma aeda istutada.
Nime kontrollimine on vajalik seetõttu, et hariliku jugapuu (T. baccata) sordid on värd-jugapuu (T. X media) sortidega äravahetamiseni sarnased. Vahe on ainult külmakindluses. Kui värd-jugapuud saavad meil hakkama ka avatumates kohtades, siis hariliku jugapuu sordid vajavad tingimata kaitstud kasvukohta. Hariliku jugapuu sortidest on murevabamad madala ja laiuva kasvuga sordid, mis jäävad talveks lume alla. Kõrgemaid ja eriti sambakujulisi sorte tuleb talveks kaitsta varjukangastega või kasvatada neid väga tuulevaikses ja hubases aianurgas.
Tuntumad hariliku jugapuu sordid on sammaskasvulised ’Fastigiata’, ’Fastigiata Robusta’ ja ’Fastigiata Aurea’. Kirjuokkalised laiuva kasvukujuga sordid on kollasekirju ’Summergold’ ja valgekirju ’Washingtonii’. Lamavkasvuliste levinud sordid on ’Repandens’ ja ’Adpressa’. Kollaste okastega on madalakasvuline ’Semperaurea’, kõrgekasvuline ’Elegantissima’, lamava kasvuga ’Repandens Aurea’ ja ’Adpressa Aurea’. Sammaskasvulistest kollaseokkalistest on kõige ilusam ja vastupidavam lopsakate okastega sort ’David’.
 
Kujunda julgesti
Kõik jugapuud taluvad ülimalt hästi tugevat kärpimist ja kuni vana puiduni tagasilõikamist. Jugapuud on ühed vähestest okaspuudest, mis suudavad anda uusi võrseid isegi pärast puu kännuni mahalõikamist! Jugapuudest saab kujundada väga peenelt väljapeetud vormipuid ja hekke. Ka üksikult kasvavat jugapuusorti on alati mõttekas pügamise teel veidigi huvitavamaks või kompaktsemaks kujundada.
Tugevat kärpimist taluvad ju ka elupuud, kuid jugapuude eeliseks on võime kasvada väga varjulises kohas.
 
Vaiksete kohtade taim
Üldiselt ei soovitata jugapuid lagedale istutada. Kuigi nad kasvavad hästi ka päikese käes, tekivad meil probleemid jugapuude talvitamisega avatud paikades. Igihalja taime suurim kahjustaja on külmunud maa koos terava varakevadise päikesega. Peale selle kimbutab neid avatud kasvukohas ka talvine külm tuul. Kõige sobivam jugapuusort lagedate kohtade hekiks on värd-jugapuu ’Hicksii’. Siiski tuleb ka temast istutatud hekki talvel varjutusriidega katta!
Varjulembeste taimedena eelistavad jugapuud toitainerikkaid niiskemaid muldi. Vaesesse, kuiva liivasesse pinda pole mõtet neid istutada. Eriti ei tohi niiskuslembust unustada äsja mahapandud istikute puhul!
Neid väheseid iseärasusi järgides võime siin, Maarjamaalgi, eksootiliste jugapuude lähedust nautida. Süttigu siis soov selle läheduse järele kunagi lõunamail nähtud jugapuumetsade mälestusest või Hiiumaal Kõpul kasvavate vabade jugapuutaatide iidsest lummusest – Eesti on jugapuust puudutatud maa!

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar