Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Retseptid

Forma Media
GRILLIME MÕNUGA
14.04.2011 15:46 Heidi Vihma Loe kommentaare (0) Prindi

Kodu & Aed 'Tegutse targalt" rubriigis aitab ajakirja Meie Pere köögitoimetaja, gurmeeajakirjanik ja harrastuskokk Heidi Vihma valida koduse grilliroa valmistamiseks vajalikku riistvara.
Kodu & Aed 'Tegutse targalt" rubriigis aitab ajakirja Meie Pere köögitoimetaja, gurmeeajakirjanik ja harrastuskokk Heidi Vihma valida koduse grilliroa valmistamiseks vajalikku riistvara.

Foto: Juta Kübarsepp

 


Mõistagi võib poest kaasa haarata ühekordse grilli ja sellel vorstid kuumaks ajada. Heas seltskonnas ja ilusas kohas võib ka sellisest üritusest saada suve tippsündmus. Aga et grillimine ka gastronoomilisi elamusi pakuks, läheb vaja enamat, ilma hea grilli ja funktsionaalsete riistadeta see välja ei tule.
Ärge ainult kohe poodi tormake! Enne mõelge, milleks teil grilli vaja on ja kuidas seda kasutate.
Poegrilli asemel saab ka ise õuenurka traatrestist ja kividest grilli ehitada. Ajutise küpsetusaluse võib ehitada ka lõkkeplatsile.
Kui grill olemas ja selle võimalused näivad juba ammendatud, võib kaaluda barbeque-ahju või grilli ja BBQ vahepealse smokeri ostmist. Smoker on justkui suuremat sorti tünn, mille põhja käivad söed, nende kohal on veevann ja selle kohal küpsetusrestid. BBQ-ahjus küpseb toit madalal temperatuuril, auruses ja suitsuses keskkonnas. Enamasti küpsetatakse selles suuremaid lihatükke, need lähevad kenasti pehmeks, aga aega võtab see mitu tundi.
Ühekordne grillikarp sobib vorstide soojendamiseks, hädapärast ka eelmarineeritud väiksemate lihatükkide küpsetamiseks. Aga mitte enamaks.
Elektrigrillist tõelised grillmeistrid isegi ei räägi. Selle asemel võiks parem osta grillpanni ja teha süüa elektripliidil.

Gaasigrill
+ kiire, kohe töövalmis
+ kuumust saab väga lihtsalt reguleerida, seega on toiduvalmistamine algajale hõlpsam
+ mugav kasutada ka mitte-grillroogade valmistamiseks, teha kasvõi putru
- puudub grillimisele oma suitsumaitse ja -lõhn
Sobib siis, kui mugavus on tähtsam kui maitse või siis, kui peale grilli muud toidutegemise võimalust ei ole (näiteks suvilas) – saab otsekohe grillimisega alustada ja sellel võib edukalt ka mune praadida ja putru teha.

Söegrill
+ ainult söegrillil tehtud toidul on tõeline hõrk suitsune grillimaitse ja -lõhn
- süütamine nõuab aega ja kannatlikkust
- kuumust reguleeritakse kaane ja selles olevate õhutusavade abil, see vajab mõningast kogemust
Sobib juhul, kui grillimine on gastronoomiliseks lõbuks, söegrilliroogade maitse on konkurentsitult parim.
 
Kui on otsustatud söe või gaasi kasuks, on edasi juba lihtsam. Veel tuleks arvesse võtta:
-          Kui suurt grilli vajate? Väikesel grillil suuremale seltskonnale süüa teha on eriliselt tüütu. Esiteks peab osa külalistest pealt vaatama, kuidas teised söövad, teiseks peab grillimeister kogu õhtu grilli juures veetma. Kui grilli ümber koguneb tavaliselt suurem seltskond, tasub osta suurem grill.
-          Millisest materjalist? Paksemate seintega grillis jaotub kuumus ühtlasemalt. Õhukeste seintega grillil ei küpse toit ühtlaselt ja tuulepealne külg võib jääda tooreks.
-          Kas grill vajab tööpinda? Mõnel grillil on suured abilauad, nii et muud töölauda pole vajagi.
-          Kas ümmargune või kandline, on osalt maitseasi, kuid söegrillide ümar kuju olevat kuumuse ühtlaseks levikuks parim.
-          Kui grilli tuleb sageli sõidutada suvilasse või sõbra juurde, vali selline, millel jalad kergelt ära käivad ja mida on lihtne kokku pakkida. Mõnel grillil on ka spetsiaalne transpordikott.
 
Teised tähtsad asjad
-          Söegrilli jaoks sütt või söebriketti. Hea süsi on ühtlase suurusega. Peenem süsi põleb intensiivselt ja kiiresti, suuremad tükid peavad kauem vastu. Jäta meelde, millise tootja süsi meeldis.
-          Söebrikett on söest mitu korda kallim, aga ka kestab kauem. Pikemalt küpsevate roogade jaoks või pika peo pidamiseks eelistan alati söebriketti. Et seda on palju raskem põlema saada kui sütt, kasutan selleks spetsiaalset süütekorstnat.
-          Puid põletades võib ka ise grillsütt teha, sel juhul kasuta ainult lehtpuud, okaspuu jätab toidule kirbe maitse.
-          Parim süütematerjal on toiduõli ja majapidamispaber, aga lihtsalt õli sütele valamisest ei piisa. Keera majapidamispaberist nutsak ja tõmba selle üks ots natuke välja (justkui tahiks), pista grillile valatud söehunnikusse (väiksemal grillil piisab ühest, suuremale grillile kulub 2-3), vala sellele umbes 30 ml toiduõli ja pane põlema. Õline paber süttib kergesti ja paneb ka söed põlema. Spetsiaalseid süütetablette on mugav kasutada, aga enamasti juhtuvad need just siis otsa saama, kui hädasti vaja läheks.
-          Süütevedelik unusta ära, see rikub toidu maitset!
-          Grill-labidas ja -tangid peaksid olema käe järgi ja piisavalt pika varrega: labidas õhuke et sellega toitu ei lõhuks, tangid kergelt käsitletavad. Grillkahvlit ei ole vaja, pole mõtet toitu torkida, sest igast torkekohast hakkab mahla välja nõrguma ja toit muutub kuivaks. Hoopis vajalikum on pika varrega grillipintsel, millega küpsevale toidule kastet või glasuuri määrida.
-          Pihustiga veepudeli peaks grilli kõrvale valmis seadma algaja grillija, kel leegi summutamine kaane ja õhutusavadega veel selge ei ole. Vee asemel võib kasutada ka veini, õlut või mahla.
-          Traatharja läheb vaja grilli puhastamiseks. Pärast iga kasutust peaks grilli puhtaks tegema: aja grill kuumaks, põleta toidujäägid resti küljest lahti ja hõõru see harjaga puhtaks. Pärast puhastamist hõõru rest õlise majapidamispaberiga üle, muidu saab toidule ilusate grillitriipude asemel tahmatriibud.
 
Peale hädavajaliku riistvara on veel hulk asju, milleta saab küll hakkama, kuid mis grillimise märksa mõnusamaks teevad:
-          Foolium ja fooliumvannid. Fooliumvanni võib panna tükeldatud köögivilja, õrnema kala, ka magustoidu. Kui valmiskujul fooliumivanne pole, saab paksemast fooliumist need ise voolida. Ära mässi toitu üleni fooliumisse, milleks siis grilli kasutada, pane toit parem ahju. Fooliumis toidul jääb puudu kõige olulisem – hõrk suitsumaitse. Mõnikord on suuremat lihatükki küpsetades siiski vaja see fooliumisse mässida, aga pärast küpsetatakse see lahtiselt üle.
-          Tavaline pott või pann, mille tahmamisest kahju pole ja mida võib julgelt grillile panna. Selles saab teha pajarooga, kastet, keeta kasvõi kartuleid, kui kala ja liha kõrval küpsevad.
-          Metallist või puidust vardad vardaroogade küpsetamiseks. Et puuvarras põlema ei läheks, pane see enne kasutamist mõneks tunniks likku.
-          Varrega kalaküpsetusrest. Õrnem kala kipub grillresti külge kinni jääma ja pööramisel lagunema, aga selline resti hoiab ta tervena.
-          Leotatud lepalaastud, ürdioksad, kadakaoksad – kui neid sütele poetada, saab toidule suitsu- ja ürdimaitset. Leotatult annavad laastud ja ürdid rohkem suitsu ja maitset, kuivad põlevad kohe ära.
-          Põll - mõjub professionaalselt, teeb grillmeistri usaldusväärseks :).


Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar