Forma Media
Avaleht
Maainfo
Tellimine
Maainfo
Reklaam
Maainfo
Toimetus
Maainfo
Kodu Kauniks 2016
Maainfo
Otsing
Maainfo
Arhiiv
Forma Media

Teemad
Kodu ja sisustus
Forma
Aed ja taimed
Forma
Tee ise
Forma
Retseptid
Forma

Uudised
Kodu & Aia toimetus uuel aadressil
Forma
Forma
Koduaia kujundamise koolitus
Forma


 
Forma Media

Retseptid

Forma Media
KODUTOIDU KIITUSEKS
14.04.2011 15:45 Kodu & Aed Loe kommentaare (0) Prindi

Wimberg ehk Jaak Urmet kirjutab elust enesest, loe lähemalt http://laulukene.blogspot.com/
Wimberg ehk Jaak Urmet kirjutab elust enesest, loe lähemalt http://laulukene.blogspot.com/

Tekst: Wimberg
Fotod: Juta Kübarsepp

 
 
 
Mina olen sousti-kartuli ja rammusate suppide peal üles kasvanud eesti mees ja seda „religiooni“ ei hülga mina kunagi. Söök peab minu jaoks olema maitsev, kodune ja toitev. Ja seda peab olema palju, näiteks suppi ikka terve suur potitäis. Sest tavaliselt ma ei lepi ühe ega kahe taldrikutäiega.
Paljudel lastel ei lähe tihti toit muidu sisse kui suure viginaga ja vanemate utsitamise peale, aga mina oma lapsepõlvest mingeid löömasid või tragöödiaid toidu pärast ei mäleta. Kõik, mida vanaema tegi, sõin nii et kõrvad liikusid. Vanaema elas maal, linnas tegi süüa ema, ja mitte halvemini. Ükskord ainult valasin hapukapsasupi salaja potti tagasi, ning lasteaias oli keefiri ja peti joomine mulle tõeline piin. Hapendatud piima ei salli ma siiamaani, seevastu hapukapsasupi liigitan imeliste roogade hulka.
Sügiseti-talveti, kui saagid salves, tegi vanaema tangu-kartulisuppi, mis koos piimasortsuga oli väga hea. Teine ülihea supp oli piima-juurviljasupp. Tean, et paljudele see absoluutselt ei meeldi, aga siin ma kahtlustan süüdi olevat halvad kooli- või pioneerilaagrikokad. Minu vanaema tegi seda suppi nii, et mind tuli pärast laua tagant minema veeretada. Veel maitsvamaks läks see supp pärast üles soojendamist! Ja veel maitsvamaks pärast teist üles soojendamist!
See ongi eesti maitsvate, koduste ja toitvate toitude üks saladusi: üles soojendamine. Ja see on vist ka üks põhjusi, miks nn eesti restorani toidud ei pääse eesti kodustele toitudele ligilähedalegi. Restoranis ju ei tohi toite üles soojendada, kõik tuleb esimese kuumaga maha müüa. Ja ainus eesti toit, mis ei lähe üles soojendamisega paremaks, on kartulipuder. Seepärast ei saagi eesti toite restoranis pakkuda. Neid saab ainult kodus!
Oo, kartulipuder! Mäletan, kuidas vanaisa seda ükskord mulle tegi – vanaema oli parajasti kodust ära. Istus pliidi ees ja tampis kartuleid pudruks. Ja siis sõime kahekesi, mäletan, et võtsin mitu portsu, nagu alati.
Ja, oo, munapuder! Sina oled suvehommikune toit! Õhukese koorega värsked kartulid juures, õuest kastemärga murulauku peale, mm!
Ma kukun alati sõdima inimestega, kes hakkavad eesti köögist rääkides jutlustama kamast ja verikäkist. See ei ole eesti köök! See ei ole murdosagi eesti köögist! Ärge palun toppige seda jumaliku tõena turismiinfo-voldikutesse! Eesti köök on see imemaitsev ja imetabane, mida eesti mehed ja naised iga õhtu oma köökides teevad: just need samad lihtsad soustid ja supid! Ma ei tea ühtki inimest, kes sööks regulaarselt kama või verikäkki. Hakakem turistidele rääkima oma kulinaaria tõelistest rikkustest! Näidakem neile, et Eesti on hea söögi maa.
Mujal Euroopas olen ma risti ja põiki ringi kolistanud, aga ühtki söömisväärset suppi ei ole seal veel näinud. Võib-olla jäävad head supid sealgi koduseinte varju? Aga restorane, pubisid ja muid einevõtukohti olen ma eri Euroopa riikides külastanud küllalt. Ja tahan ometi väita, et ei ole suppe, mis saaksid lähedale eesti supile, ja täiesti raudkindlalt on eestlased Euroopa üks enim söömist ja söögi maitset väärtustavaid rahvaid.
Mulle paistab, et hea supi piir maakaardil läheb Eesti kohalt. Ja selle areaal jääb veidi ka ida poole, sest sealt on pärit borš ja seljanka, mis kuuluvad mu lemmiksuppide hulka.
Aga ega ainult supid pole siin parimad. Käisin just Itaalias, täpsemalt Sardiinias. Arvasin sinisilmselt, et pitsa kodumaal tehakse maailma parimat pitsat. Aga oi kui ränk oli pettumus. Seevastu, milliseid häid pitsasid teevad eesti mehed ja naised kodus!
Olgu siinkohal mainitud, et teenindaja, kes toob lauale leige supi, on toidumõnitaja. Selliseid asju võtan ma alati väga isiklikult. Õige supp on sööma hakates nii kuum, et tuleb luristada. Jaa, luristada! Need peenutsejad, kes kramplikult hoiduvad söömisel igasuguste häälte tegemisest, jäävad ilma kolmveerandist maitseelamustest! Need lihtsalt toituvad! Aga mina ei toitu, mina söön – naudin sööki.
Sama käib kuuma tee ja kohv kohta. Presidendi vastuvõtul võin ennast talitseda, aga oma koduses köögis luristan mõnuga. Minu vanaisa ka luristas, nii et aknaklaasid värisesid! Minu suguvõsa naised oskavad toitu teha ja minu suguvõsa mehed oskavad seda süüa! Ehkki, mu isa on ka kokkamishuviline. Ja vanaisa, nagu ütlesin, tegi head kartuliputru.

 

Wimbergi praekartulid
hea pann
- millega saab pruuniks kõrvetada
head kartulid
minu mõõt on 3 kg
- koorida need hea noaga
- koor maha pika ribana
- sinkadivonkadi pots
- siis peos viilakateks lõigata
- õli pannile: mblks
- praadida: žžžžžž
- kaas peal hoida
- lõppfaasis kaane alla mõni sorts sooja vett
- et kartul mõnusasti behmenduks
- segada segada segada
- kui kartul behme siis 3 muna: rõks-raks
- keerata segada
- ja valmis ongi
- maitse järgi maitserohelist: sip sip kõrvale piim

Sinu kommentaar
Nimi: 
E-post: 
Sisesta pildil olev tekst *: This is a captcha-picture. It is used to prevent mass-access by robots.
Lisa kommentaar